Kaksteist olümpialast — Kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad
Avasta Kreeka mütoloogia Kaksteist Olümpialast — Zeusist Aphroditeni: nende rollid, perekonnalugu ja müüdid, mis vormisid antiikset pantheoni.
Kaksteist olümpialast on Kreeka mütoloogia tähtsaimad jumalad, kes elasid Olümpose mäe tipus. Kuigi allikates mainitakse kokku kuni seitsmeteistkümmet jumalat, ei olnud korraga kunagi enam kui kaksteist olümpialast.
Allpool toodud nimekiri sisaldab tavapäraselt olümpialaste hulka kuuluvaid peamisi jumalaid. Nad on Kreeka mütoloogias kõige tuntumad ja nendega seonduvad paljud kultused, templid ja müüdid: Zeus, Hera, Poseidon, Demeter, Ares, Hermes, Hephaistos, Aphrodite, Athena, Apollo ja Artemis loetakse alati olümpialasteks. Hestia, Dionysos, Hades ja Persephone on jumalad, kes on mõnikord olnud olümplased. Nii loovutas Hestia oma koha Dionysosele, sest ta tahtis elada inimeste seas.
Olümplaste tähtsus kujunes pärast titaanide vastu peetud sõda (Titanomachia), mille võitis Zeus koos oma vendade ja õdedega. Zeus, Hera, Poseidon, Demeter, Hestia ja Hades on kõik vennad ja õed. Enamik teisi olümpialasi on Zeusi lapsed erinevatelt jumalannadelt või kuulsatelt surelikelt. Olümpose jumalate hierarhia kajastab Kreeka maailmavaadet: taevas, meri, maa, allmaailm, inimelu ja kultuur — iga jumal juhtis ühte neist valdkondadest või oli seotud kindlate eluvaldkondadega.
Lühikirjeldus tähtsamate olümpialaste kohta
- Zeus — taeva ja ilmarahu jumal, jumalate kuningas. Tavaliselt kujutatakse teda välgukeppi käes hoidvana; temalt oodati õiglust ja kokkulepete hoidmist.
- Hera — abielu, pere ja naiste kaitsjajumalann; Hera oli Zeusi abikaasa ja sageli esineb ta müütides, mis puudutavad truudust ja kättemaksu.
- Poseidon — merede, maavärinate ja hobuste jumal; tema tunnusmärk on trident (kolmharg).
- Demeter — viljakuse ja põllumajanduse jumalanna; tema tseremooniad ja saagipidustused määrasid põlluharimist ja aastaaegu.
- Ares — sõjajumal, kellele Kreeka müütidest ilmneb nii sõja vägivald kui ka selle kirevus; teda ei austatud alati samavõrra kui strateegiatootjaid.
- Hermes — jumalate saadik, kaupmeeste ja varaste kaitsja; tuntud kui kiirliikumise ja kommunikatsiooni pooldaja.
- Hephaistos — sepatöö, tule ja meistriteosade jumal; temale omistati templite ja relvade valmistamine jumalatele.
- Aphrodite — armastuse, ilu ja iha jumalanna; tema kultus hõlmas ilu- ja viljakustseremooniaid.
- Athena — tarkuse, sõjaplaani ja käsitöö jumalanna; Ateena linn oli tema nimeline pühakoda ja tema kujutis rõhutas ratsionaalsust ja strateegiat.
- Apollo — muusika, prohvetluse, meditsiini ja päikese jumal; tema tempel Delphes oli tuntud ennustuste ja oraaklite poolest.
- Artemis loetakse — jahinduse ja kaitsva looduse jumalanna; teda seostati ka nooruse ja sünnituse kaitsega ning sageli kujutati vibu kandmas.
- Hestia või Dionysos — traditsiooniliselt on viimane koht olümpialaste hulgas antud kas Hestiale, kodutule ja küttejumalannale, või Dionysosele, veinijumalale ja pidustuste isandale; allikad andsid selle koha erinevalt, mistõttu nimetatakse mõnikord Hestiat ja mõnikord Dionysost olümpialaste hulka.
Hades ja Persephone
Hades ja Persephone on tihti eraldatud olümpialastest, sest nad valitsesid allmaailma ja polnud aktiivselt seotud Olümpose eluga. Hoolimata sellest on nende roll Kreeka usundis keskne: Persephone sümboliseerib hooajalisust ja põllumajanduse tsükleid, mis seob teda ka Demeteri müütidega.
Kultuuriline mõju ja pühitsemine
Olümpose jumalate kultus kajastus igapäevaelus: templite rajamine, pühad ja festivalid (nt Pühtia, Panathenaia või Dionysi pidustused), samuti ohverdamised ja oraaklite külastused olid tavalised praktikad. Iga jumalal oli oma sümbolid (näiteks Zeusi välk, Poseidoni trident, Athena kilp) ja pühapaigad, mis kujundasid kohalikku religioosset elu ja poliitikat.
Nendest jumalatest rääkivad lood ja kunst mõjutasid tugevalt Euroopa kirjandust, filosoofiat ja kunsti kuni tänapäevani — olümpialased kui müütilised figuurid aitavad mõista, kuidas antiik inimesed selgitasid maailma, ühiskonda ja inimese kohta käivaid väärtusi.
Jumalad, kes on olümplased
- Zeus on kõige tähtsam jumal. Ta on Olümpose mäe valitseja ja ilmajumal. "Kui te aheldaksite taeva ja üritaksite mind alla kiskuda, siis teie kõigi väega te ei saaksite seda teha. Kui ma üritaksin sind alla tõmmata, oleks see lihtne asi."
- Poseidon on ookeanide jumal. Ta on Zeusi järel kõige tähtsam jumal koos Hadesiga.
- Hera on Zeusi naine. Ta on abielu jumalanna.
- Ares on sõja ja vägivalla jumal.
- Artemis on jahinduse ja loomade jumalanna.
- Hephaistos on tule ja sepistamise jumal.
- Apollo on valguse, tantsu, muusika, meditsiini, vibulaskmise ja luuletuste jumal.
- Hermes on jumalate sõnumitooja. Ta on ka reisijate, varaste ja karjuste jumal.
- Hestia on kodu ja perekonna jumalanna.
- Demeter on maa, nisu, lillede ja taimede jumalanna.
- Aphrodite on armastuse ja ilu jumalanna .
- Athena on tarkuse, kunstide, tööstuse, õigluse ja oskuste jumalanna.
Küsimused ja vastused
K: Kes on kaksteist olümpiaani?
V: Kaksteist olümplast on Kreeka mütoloogia tähtsaimad jumalad, kes elasid Olümpose mäe tipus.
K: Mitu jumalat on väidetud olevat olümplased?
V: Seitseteist jumalat on väidetud olevat olümplased.
K: Mitu olümplast oli korraga?
V: Ühtaegu ei olnud kunagi rohkem kui kaksteist olümplast.
K: Keda on alati peetud olümpialasteks?
V: Olümposlasteks peetakse alati Zeust, Herat, Poseidoni, Demeterit, Ares't, Hermes't, Hephaistos't, Aphrodite't, Athena't, Apollo't ja Artemis't.
K: Kes on jumalad, kes on mõnikord olnud olümplased?
V: Hestia, Dionysos ja Hades on jumalad, kes on mõnikord olnud olümplased.
K: Miks on arvatud, et Hestia loovutas oma koha Dionysosele?
V: Teoreetiliselt on arvatud, et Hestia loobus oma kohast Dionysosele, sest ta tahtis elada inimeste seas, kuid selle kohta ei ole tegelikult mingeid andmeid.
K: Kuidas said olümplased kõige tähtsamateks jumalateks?
V: Olümplased said kõige tähtsamateks jumalateks, kui Zeus ja tema vennad ja õed võitsid sõja titaanide vastu.
Otsige