Ilm ja meteoroloogia: määratlus, ilmastikunähtused ja prognoosid
Ilm ja meteoroloogia: selge ülevaade ilmastikunähtustest, prognoosidest ja mõõtmistest — tuul, äike, tormid ja temperatuurid ning nende mõju igapäevaelule.
Ilm on atmosfääri igapäevane või tunnisisene muutus. Ilm hõlmab tuult, äikest, tormi, orkaane, tornaadosid, vihma, rahet, lund ja palju muud. Ilmale avaldab mõju Päikese energia. Lisaks Päikese soojusele mõjutavad ilma ka Maa pöörlemine, geograafiline asend, ookeanide ja järvede temperatuurid, mäestikud ning kohalikud pinnase- ja vegetatsioonitingimused. Kliima ütleb meile, millised ilmastikunähtused esinevad tavaliselt mõnes piirkonnas eri aastaaegadel. Ilmamuutused võivad mõjutada meie meeleolu ja elu. Erinevate ilmastikuolude korral kanname erinevaid riideid ja teeme erinevaid asju. Erinevatel aastaaegadel valime erinevaid toiduaineid, näiteks suvel jäätist, sügisel pähkleid ja marju või talvel kuuma šokolaadi.
Mõõtmised ja vaatlus
Ilmajaamad üle maailma mõõdavad ilmastiku eri osi. Mõõtmisviisid on tuule kiirus, tuule suund, temperatuur, õhurõhk ja õhuniiskus. Lisaks kasutatakse vihmavaatlejaid (sademete hulk), anemomeetreid, tuulevimplaid, termomeetreid, baromeetreid, hügromeetreid, radareid, satelliite, radiosoone (kõrguse profiil) ning automaatseid jaamaseadmeid. Neid mõõtmisi püütakse kasutada, et teha tulevikuprognoose. Andmeid koondatakse reaalajas ja võrreldakse ajalooliste andmekogumitega, mis aitab mõista trende ja erandeid.
Prognoosimine ja meteoroloogid
Need inimesed on teadlased, keda nimetatakse meteoroloogideks. Nad kasutavad arvuteid, et luua suuri matemaatilisi mudeleid, et jälgida ilmastikutrende. Prognoosid põhinevad füüsikalistel seadustel, matemaatilisel modelleerimisel ja andmete assimileerimisel: mõõtmised sisestatakse mudelitesse, mis lahendavad ekvatsioone atmosfääri käitumise kohta. Tänapäeval kasutatakse ka satelliitandmeid, Doppleri-radareid ja andmeassimileerimise tehnikaid, et parandada prognooside täpsust. Prognooside esitamisel pööratakse tähelepanu ebatõenäosustele — seetõttu avaldatakse sageli tõenäosuspõhiseid (ennustuste hulkade) tulemusi ja mitme mudeli komplekte ehk ensümbel-prognoose.
Prognooside liigid ja piirangud
Prognoosid jagunevad ajahorisondi järgi: lähiaja (nowcast) prognoosid mõne tunni peale, lühiajalised (päevad), keskmise ulatusega (näiteks 3–10 päeva) ja pikemad trendiprognoosid (nädalad, kuud). Mudelid on täpsemad lühema aja jooksul; pikemaajalised prognoosid kannavad enam ebakindlust, eriti muutlike tormisüsteemide puhul. Meteoroloogid kombineerivad mudelitulemusi vaatlusandmetega ja hindavad nende usaldusväärsust ning annavad hoiatustega teavet ohtlike ilmastikunähtuste kohta.
Rasked ilmad — näited ja ohutusnõuanded
Rasked ilmad võivad inimestele ja nende varale kahju teha. See võib olla ka lihtsalt tüütu. Mõned näited rasketest ilmastikutingimustest on järgmised:
- Pistrikud ja äikesetormid: tugevad tuulepuhangud, välgud, äärmuslik sademete intensiivsus. Ohutus: väldi avatud alasid, otsi varju ning ära kasuta elektriseadmeid välgu ajal; järgida ametlikke hoiatusi.
- Vedelad ja liigniisked sademed ning üleujutused: pikaajaline või intensiivne sademete hulk võib põhjustada voolavaid ja seisvaid üleujutusi. Ohutus: ära sõida üle veega kaetud teedel, liiguta väärtuslikud esemed kõrgemale, valmista hädaabikott ja info evakueerimise kohta.
- Tugev tuul, orkaanid ja madalrõhkkonnad: võivad murda puid, kahjustada hooneid ja katkestada elektrivarustust. Ohutus: kinnita või vii varju aiad ja mööbel, sulge aknad, jälgi ametlikke hoiatusi ja evakuatsioonisoovitusi.
- Tornaadod: väga lokaalsed, kuid äärmiselt ohtlikud pöörised. Ohutus: lähema turvalise varjenduse leidmine (keldrisse või sisemisse ruumi ilma akendeta), ära ürita tornaadot jälitada autoga.
- Rahe: võib kahjustada sõidukeid, katuseid ja põllukultuure. Ohutus: parkida auto varjulisse kohta ja liiguta inimesi siseruumidesse ega kasuta klaasitud alasid.
- Tuisud ja tugev lumi, laviinid: vähendavad nähtavust ja liiklusturvalisust, ohustavad mägipiirkondades. Ohutus: väldi sõitmist halva nähtavuse tingimustes, kasuta talverehve, varu sooje riideid ja esmatarbekaupu; mägedes jälgi laviiniohu teateid.
- Kuumaaine ja põuad: kõrgtemperatuurid mõjutavad tervist, põllukultuure ja veeressursse. Ohutus: joo piisavalt vedelikku, piirata füüsilist pingutust väljas, otsi jahedat varju või jahutuspunkte.
- Äärmuslikud külmad ja pakane: võivad põhjustada külmakahjustusi, kodude torustiku lõhkemist ja terviseriske. Ohutus: soojusta kodu, hoia varu kütust ja toitu, kaitse käsi-nägu ning ära jäta inimesi ega loomi pikaks ajaks külma kätte.
Ilma mõju ühiskonnale ja igapäevaelule
Ilmastikuolud mõjutavad põllumajandust, transpordisüsteeme, energiatootmist, tervishoidu ja vaba aja veetmist. Näiteks tormid võivad katkestada elektrivarustuse, kuumalaine suurendab elektritarbimist jahutuseks, ja pikaajalised kliimatrendid mõjutavad põllukultuuride valikut. Samuti mõjutavad ilmastikunähtused avalikku ohutust ja majanduslikku tegevust, seetõttu investeerivad riigid varakult hoiatuste ja valmisoleku süsteemidesse.
Kust saada usaldusväärset infot?
Saad ajakohast teavet riiklikult meteoroloogiaametilt, usaldusväärsetelt ilmateenuste veebilehtedelt ja mobiilirakendustest, televisioonist, raadiost ning ametlikest hädaolukorra teadetest. Jälgi hoiatusi ja soovitusi ning valmistu vastavalt ilmastikuoludele: koostada hädaabikott, planeerida turvalisi marsruute ja tagada ligipääs usaldusväärsele teabele.
Ilma mõistmine ja prognooside õige tõlgendamine aitab vähendada riske ja paremini planeerida igapäevaelu nii tööl kui kodus.
Ilm võib muuta ühe ja sama koha eri aegadel väga erinevaks. Kevadel on selles linnas sinine taevas ja kuiv maa.
Talvel on selles linnas nüüd lumi maas ja taevas on pilves (see tähendab, et ta on täielikult kaetud pilvedega).
Ilmastiku põhjused
Ilm tekib seetõttu, et Maa eri osad saavad Päikeselt erinevas koguses soojust. See muudab kliima erinevaks. Troopikas on kõige rohkem soojust, sest Päike paistab otse alla, samas kui poolused saavad kõige vähem soojust, sest Päike paistab neile madala nurga alt. Soojem õhk on kergem kui jahedam õhk ja tõuseb konvektsiooni teel kõrgemale taevas.
Õhus on alati veidi vett segatud. Seda nimetatakse niiskuseks. Jahtudes võib vesi muutuda gaasist kondenseerumise teel vedelikuks. Siis võib vesi langeda taevast vihma või lumena. Kui õhk tõuseb, muutub see külmemaks ja läheb tagasi maa poole. Kuna õhk kaotas eelnevalt vett, on ta maapinnale tagasi tulles kuiv. Kui kaks erineva temperatuuriga õhumassi kohtuvad, nimetatakse seda soojarindeks või külmarindeks. seda, kuidas õhk ümber Maa liigub, nimetatakse atmosfääri tsirkulatsiooniks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ilm?
V: Ilm on atmosfääri igapäevane või tunnisisene muutus. See hõlmab tuult, äikest, tormi, orkaane, tornaadosid (mida nimetatakse ka keeristormideks), vihma, rahet, lund ja muud. Ilmastikule avaldab mõju ka Päikese energia.
K: Mis on kliima?
V: Kliima ütleb meile, millised ilmastikunähtused esinevad tavaliselt mõnes piirkonnas eri aastaaegadel.
K: Kuidas mõjutab ilm meie elu?
V: Ilmamuutused võivad mõjutada meie meeleolu ja elu. Me kanname erinevate ilmastikuolude korral erinevaid riideid ja teeme erinevaid asju ning valime erinevatel aastaaegadel erinevaid toiduaineid.
K: Kuidas meteoroloogid mõõdavad ilma?
V: Meteoroloogid mõõdavad tuule kiirust, tuule suunda, temperatuuri ja õhuniiskust, et teha prognoose tulevikuks. Nad kasutavad arvuteid, et luua suuri matemaatilisi mudeleid, mille abil jälgida ilmastikutrende.
K: Millised on näited ränkade ilmastikuolude kohta?
V: Raskete ilmastikuolude hulka kuuluvad näiteks tormid, orkaanid, tornaadod (mida nimetatakse ka keeristormideks), tugev vihm või lumesadu, mis võivad kahjustada inimesi ja nende vara või lihtsalt häirida.
Otsige