Kamtšatka vulkaanid: 160 vulkaani, 29 aktiivset, UNESCO maailmapärand

Avasta Kamtšatka: umbes 160 vulkaani, neist 29 aktiivset, UNESCO maailmapärand, Kljutševskaja Sopka ja kuulus geiserite org — ekstreemne ja unustamatu looduskogemus.

Kamtšatka vulkaanid on suur vulkaanide rühm, mis paikneb Kamtšatka poolsaarel. Poolsaare keskosas ja selle rannikualadel laiuvad ulatuslikud vulkaanilised vööndid, kus kokku on hinnanguliselt umbes 160 vulkaani, neist ligikaudu 29 loetakse aktiivseteks. See intensiivne vulkaaniline tegevus on olnud kujundavaks jõuks Kamtšatka maastikus, tekitanud kõrgseid tipujooni, kraatreid, laavasidemeid, kuumi allikaid ja geisereid ning loonud mitmekesise ja unikaalse looduse.

UNESCO ja kaitse

Osa Kamtšatka vulkaanikompleksist on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja (nimetuse all sageli viidatud kui Kamtšatka vulkaanide rühm). Selle kaitse alla kuuluvad mitmed aktiivsed tipud ja nende ümbruse looduskaitsealad, mis on tähtsad nii teadusuuringute kui ka unikaalsete maastike ja ökosüsteemide säilitamiseks.

Kuulsad tipud ja maastik

Kõrgeim ja üks silmapaistvamaid tippe on Kljutševskaja Sopka (4750 m), mis on üks suurimaid aktiivseid vulkaane põhjapoolkeral. Teine tuntud ja esteetiliselt silmapaistev vulkaan on Kronotski; selle täiuslik koonus on saanud kiitust tuntud vulkanoloogide Robert ja Barbara Deckeri poolt, kes on nimetanud seda maailma kauneimate vulkaanide hulka kuuluva kandidaadina. Poolsaarel leidub nii noori sädelevate laavadega tippusid kui ka vanemaid kraatreid, kalderaid ning kuumaallikate ja solfaatoriates esinevaid keemilisi järve.

Geyserite org ja looduskaitse

Kamtšatka keskosas asub maailmakuulus geiserite org (Valley of Geysers), mis on osa suurematest looduskaitsealade võrgustikust, sealhulgas Kronotski riiklik looduskaitseala. See piirkond on bioloogiliselt rikas ja geotermaalsete nähtuste tõttu eriti väärtuslik; osa orgu hävis aga osaliselt 2007. aasta juunis toimunud massiivse mudavoolu tagajärjel.

Vulkaaniline aktiivsus ja oht

Regionaalset vulkaanilist aktiivsust põhjustab eelkõige Vaikse ookeani tektoniline allasurumine ja kivimite sulamine mandrilahe servades — seetõttu on piirkonnas pidev magma liikumine ja maapinna deformatsioon. Kamtšatka vulkaanid on aktiivsed pursetega, mis tekitavad purskava laava, tuhafalli, püroklastilisi laineid, laharit (vulkaanilist muda/vee liikumist) ning ulatuslikku tuhapilve, mis võib mõjutada õhutransporti ja kohalikke kogukondi.

Seismilisus ja tsunami oht

Süvaseismilised sündmused ja tsunamid on selles regioonis suhteliselt tavalised, kuna Vaikse ookeani plaat allasurumine tekitab suuri pingeseisundeid. Ranniku lähedal on ajalooliselt registreeritud mitu tugevat maavärinat — näiteks toimusid 16. oktoobril 1737. a. ja 4. novembril 1952. a. suured maavärinat, mille tugevused on hinnanguliselt olnud umbes vastavalt ~9,3 ja 8,2. Ka 2006. aasta aprillis registreeriti piirkonnas madalamaid maavärinaid. Selline seismiline aktiivsus suurendab võimalust nii vulkaaniliste sündmuste kui ka kaugete tsunamide tekkeks.

Inimene, teadus ja turism

Kamtšatka vulkaanide uurimine on oluline vulkanoloogia, geoloogia ja kliimateaduse valdkondades — sealne mitmekesine vulkaaniline tegevus pakub väärtuslikke andmeid magma käitumise, purskeprotsesside ja maakoorede interaktsioonide kohta. Samal ajal on piirkond populaarne ekspeditsioonituristide ja matkajate seas: geiserid, kraatrid, lumised tipud ja metsikud rannikud meelitavad reisijaid, kuid ligipääs on sageli raskendatud ja nõuab kohalike reeglite ning ohutusnõuete järgimist.

Keskkonna- ja ohutuskaitse

Mitmed Kamtšatka alad on looduskaitse all (riiklikud reservaadid ja maailma- ning riiklikud pärandobjektid). Seetõttu on tähtis tasakaalustada teadus- ning turismitegevust looduskaitsega ja tagada kohalike elanike ning külastajate ohutus vulkaaniliste ning seismiliste riskide korral. Varustuse, teavituse ja evakuatsiooniplaanide olemasolu ranniku- ja lähemate asulate jaoks on kriitiline.

Kokkuvõtlikult iseloomustavad Kamtšatka vulkaanid üht maailma kõige aktiivsemat ja visuaalselt muljetavaldavamat vulkaanilist piirkonda: ligikaudu 160 vulkaani, sealhulgas 29 aktiivset, dramaatiline maastik, tugev geotermaalne tegevus ning tugev tectoniline seismilisus, mis muudavad Kamtšatka nii teadlaste kui ka loodushuviliste jaoks eriliseks ja oluliste kaitsemeetmetega alaks.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Milline on Kamtšatka kõrgeim vulkaan?

K: Mitu vulkaani on Kamtšatkal?

K: Kui paljud neist vulkaanidest on veel aktiivsed?

K: Milline on kõige silmatorkavam vulkaan poolsaarel?

K: Mis põhjustas poolsaarel intensiivse vulkaanilisuse?

K: Kas maavärinad on selles piirkonnas tavalised?

K: Millal hävitas Geyseri orgu mudavool?

Otsing