Ülemaailmne ookean (Maailma ookean): määratlus, koosseis ja geograafia
Maailma ookean: terviklik ülevaade määratlusest, koosseisust ja geograafiast — Atlandi, Vaikse, India, Põhja- ja Lõunamere seosed ning unikaalsed omadused.
Maailma ookean ehk ülemaailmne ookean on termin, mida kasutatakse kõigi maailma ookeanide määratlemiseks ühe suure, omavahel seotud ookeanina. See mõiste rõhutab, et kuigi veealad on traditsiooniliselt jaotatud Atlandi, Vaikse, India, Põhja-Jäämere ja mõnikord ka Lõuna- Antarktika ümbruse ookeaniks, on tegelikult tegemist ühe pideva veekihiga, mis voolab ja seguneb üle kogu planeedi.
See jaguneb tavapärasteks ookeanideks: Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri, India ookean, Vaikne ookean ning kavandatav Lõuna- ja Antarktika ümbruse ookean.
Maailma ookeani keskmes on lõunapoolsed ookeanid. Atlandi ookeani, India ookeani ja Vaikse ookeani võib näha lahtede või lohkudena, mis kulgevad lõunapoolse ookeani põhja suunas. Kaugemal põhjas avaneb Atlandi ookean Põhja-Jäämerre, mida ühendab Vaikse ookeaniga Beringi väin:
- Lõunameri on Antarktist ümbritsev ookean, üldiselt ookean lõuna pool kuuskümmend kraadi lõunapikkust. Osa lõunaosa ookeanist on kaetud merejääga, mille ulatus varieerub vastavalt aastaajale. Lõunameri on viiest nimetatud ookeanist suuruselt teine.
- Atlandi ookean on suuruselt teine ookean, mis ulatub Lõuna-Ameerika, Aafrika, Põhja-Ameerika ja Euroopa vahelisest lõunamere osast kuni Põhja-Jäämereni. Atlandi ookean kohtub India ookeaniga Aafrikast lõuna pool Agulhas'i neemel.
- India ookean ulatub põhja poole Lõuna- ookeanist Indiasse, Aafrika ja Austraalia vahele. India ookean ühineb Vaikse ookeaniga läänes, Austraalia lähedal.
- Vaikne ookean, mis on suurim kõigist ookeanidest, ulatub samuti põhjasuunas Lõuna- ja Põhja-Jäämereni. See asub Austraalia, Aasia, Põhja-Ameerika ja Okeaania vahelises lõigus. Vaikne ookean kohtub Lõuna-Ameerikast lõuna pool Kap Horni juures Atlandi ookeaniga.
- Põhja-Jäämeri on neist viiest väikseim. See ühineb Atlandi ookeaniga Gröönimaa ja Islandi lähedal ning ühineb Vaikse ookeaniga Beringi väina juures. See asub põhjapoolusel, puudutades Põhja-Ameerikat läänepoolkeral ning Skandinaaviat ja Aasiat idapoolkeral. Osa Põhja-Jäämerest on kaetud merejääga, mille ulatus varieerub vastavalt aastaajale. Mõned inimesed ei pea Põhja-Jäämerd tegelikuks ookeaniks, sest see on enamasti ümbritsetud maismaaga ja vahetab vaid veidi vett teiste ookeanidega. Sellest tulenevalt peavad mõned seda Atlandi mereks, mida nimetatakse Arktiliseks Vahemereks või Arktiliseks mereks.
Maailma ookeani ligikaudset kuju võib enamikul juhtudel käsitleda konstantsena, kuigi üksikasjades ei ole see nii. Kliimamuutused muudavad pidevalt selle struktuuri ja mandrite triivimine teeb seda palju pikema aja jooksul.
Struktuur ja füüsikalised omadused
Ülemaailmne ookean koosneb mitmest kihist: pinnakihist (kus toimuvad tuule ja päikesesoojustuse mõjud), segukihist ning sügavamatest, vähem segunenud veekihtidest. Keskmine merevee soolsus on ligikaudu 35‰ (praktiilselt mõõdetavuks ühikuks sageli PSU), kuid see varieerub rannikualadel, suudmealadel ja polaarsetes piirkondades jää sulamise tõttu. Temperatuurid võivad ookeanis ulatuda peaaegu nulli lähedal polaaraladel kuni üle 30 °C ekvaatori lähedal.
Ülemaailmse ookeani oluline füüsikaline nähtus on termohaliinne tsirkulatsioon ehk "globaalse varras", mis kannab soojust ja aineid (nt soolust) üle pikaid vahemaid. Samuti on olulised pinnavoolud, nagu Atlandi ookeani Gulf Stream, Põhja Vaikse ookeani Kuroshio ja maailma suurim ringvool Antarktika ringvool, mis mõjutavad kliimat ja meresüsteemide produktiivsust.
Geoloogia ja merepõhi
Merepõhi sisaldab mitmeid geoloogilisi struktuure: kesk-ookeanilised harjad (mid-ocean ridges), maakoorte laienemisvööndid, ookeanilised kraatrid ja sügavad lõhed (nt Mariana süvik). Ookeaniuurimine on näidanud, et ookeani sügavused (hadalpindad) ja basseinid mängivad olulist rolli süsiniku varumisel ja geoloogilises ajaloos registreeritud protsessides.
Elurikkus ja ökosüsteemid
Maailma ookean on elustikuliselt ääretult mitmekesine: alates mikroskoopilisest fütoplanktonist, mis toodab suure osa maailmaset hapnikust ja alustab toitainete ahelat, kuni korallrahude, mangroovide, vetikapõõsaste, avamerede kalakogukondade ning süvamere kuumaveeallikaid ümbritsevate ökosüsteemideni. Sügavates piirkondades leidub spetsialiseerunud liike, kes elavad pimeduses ja kõrge rõhu tingimustes. Ookeanid on võtmetähtsusega ka globaalsete biogeokeemiliste tsüklite — näiteks süsiniku- ja lämmastikutsükli — jaoks.
Inimese mõju ja keskkonnaprobleemid
Inimtegevus avaldab ookeanile tugevat survet: ülekalastamine ja sobimatu kalanduspraktika vähendavad populatsioone ja muudavad ökosüsteeme; merereostus — sealhulgas plastprügi, toksiinid ja eutrofeerumine — kahjustab vee kvaliteeti ja elupaiku; kliimamuutused põhjustavad merevee soojenemist, hapestumist ja meretaseme tõusu. Need protsessid on omavahel seotud ja võivad põhjustada pöördumatuid muutusi mõnedes meresüsteemides, sealhulgas korallrahude massilise väljasuremise.
Õiguslik ja halduslik staatus
Kuigi ookean moodustab ühe terviku, jagavad riigid seda rahvusvaheliste reeglite ja kokkulepete alusel. Peamine õiguslik raamistik on ÜRO mereõiguskonventsioon (UNCLOS), mis määratleb rannikuriikide majandusvabadused, territoriaalse piirkonna, majandusvööndi (EEZ) ja rahvusvahelised koridorid. Lõunameri/Antarktika ümbruse ookeani staatus on ajalooliselt osaliselt vaidlustatud ja selle täpne piiritlemine on sõltunud rahvusvahelistest otsustest ja rahvusvahelisest koostööst.
Kaitse ja jätkusuutlik kasutamine
Ookeani kaitse eesmärgil on loodud kaitstuid merealasid (MPAd), rahvusvahelisi lepinguid ja teadusprogramme. Tõhusa kaitse saavutamiseks on vajalik riikidevaheline koostöö, teaduspõhine majandamine ning kliimameetmete rakendamine, mis vähendavad kasvuhoonegaaside emissiooni ja toetavad ookeani vastupanuvõimet. Jätkusuutlik kasutamine hõlmab ka vastutustundlikku kalandust, merereostuse vähendamist ning taastamistöid, näiteks korallrahude taastamist ja mangroovide kaitset.
Kokkuvõttes on ülemaailmne ookean üks planeedi kõige olulisemaid ja samaaegselt haavatavamaid süsteeme. Selle tervis mõjutab otseselt inimkonna toiduga varustatust, kliimat, bioloogilist mitmekesisust ja majanduslikke tegevusi. Seetõttu on arusaamine ookeani koosseisust, toimimisest ja probleemidest oluline nii teadlastele, poliitikutele kui ka üldsusele.

Maailma ookeanide animeeritud kaart. Maailma ookean, mis on üks Maa ümbritsev veekogu, jaguneb Vaikseks, Atlandi ookeaniks, India ookeaniks, Arktiliseks ookeaniks ja Lõunamere ookeaniks; kahte viimast loetakse mõnikord kolme esimese osaks.
Seotud leheküljed
- Sea
- Plaaditektoonika
Küsimused ja vastused
K: Mis on maailma ookean?
V: Maailmaookean ehk globaalne ookean kirjeldab kõiki maailma ookeane kui ühte suurt omavahel seotud ookeani.
K: Kui palju ookeane on olemas?
V: Tavapäraselt on viis ookeani - Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri, India ookean, Vaikne ookean ja kavandatav Lõunameri Antarktika ümber.
K: Kus kohtuvad Atlandi ookean ja India ookean?
V: Atlandi ookean kohtub India ookeaniga Aafrikast lõuna pool Cape Agulhas'i juures.
K: Kuidas ühendub Vaikne ookean teiste ookeanidega?
V: Vaikne ookean ühineb teiste ookeanidega, kohtudes Lõuna-Ameerikast lõuna pool Kap Horni juures Atlandi ookeaniga ja ühendudes Austraalia lähedal India ookeaniga. Samuti ühineb ta Arktikaga Gröönimaa ja Islandi lähedal Beringi väinas.
K: Mis on eriline lõuna- ja arktilise ookeani osades?
V: Nii lõuna- kui ka arktilise ookeani osad on kaetud merejääga, mis muutub vastavalt aastaajale.
K: Mis on Põhja-Jäämeres võrreldes teiste nelja nimetatud ookeaniga ainulaadne?
V: Põhja-Jäämeri on ainulaadne, sest see puudutab Põhja-Ameerikat läänepoolkeral ning Skandinaaviat ja Aasiat idapoolkeral. Samuti on see viiest nimetatud ookeanist väikseim.
K: Kuidas mõjutavad kliimamuutused ja mandrite triivimine meie maailma ookeane aja jooksul?
V: Kliimamuutused toimuvad lühikese aja jooksul, samas kui mandrite triivimine toimub palju pikema aja jooksul; mõlemad mõjutavad meie maailma ookeane aja jooksul.
Otsige