Maailmameri
Maailma ookean ehk ülemaailmne ookean on termin, mida kasutatakse kõigi maailma ookeanide määratlemiseks ühe suure, omavahel seotud ookeanina.
See jaguneb tavapärasteks ookeanideks: Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri, India ookean, Vaikne ookean ning kavandatav Lõuna- ja Antarktika ümbruse ookean.
Maailma ookeani keskmes on lõunapoolsed ookeanid. Atlandi ookeani, India ookeani ja Vaikse ookeani võib näha lahtede või lohkudena, mis kulgevad lõunapoolse ookeani põhja suunas. Kaugemal põhjas avaneb Atlandi ookean Põhja-Jäämerre, mida ühendab Vaikse ookeaniga Beringi väin:
- Lõunameri on Antarktist ümbritsev ookean, üldiselt ookean lõuna pool kuuskümmend kraadi lõunapikkust. Osa lõunaosa ookeanist on kaetud merejääga, mille ulatus varieerub vastavalt aastaajale. Lõunameri on viiest nimetatud ookeanist suuruselt teine.
- Atlandi ookean on suuruselt teine ookean, mis ulatub Lõuna-Ameerika, Aafrika, Põhja-Ameerika ja Euroopa vahelisest lõunamere osast kuni Põhja-Jäämereni. Atlandi ookean kohtub India ookeaniga Aafrikast lõuna pool Agulhas'i neemel.
- India ookean ulatub põhja poole Lõuna- ookeanist Indiasse, Aafrika ja Austraalia vahele. India ookean ühineb Vaikse ookeaniga läänes, Austraalia lähedal.
- Vaikne ookean, mis on suurim kõigist ookeanidest, ulatub samuti põhjasuunas Lõuna- ja Põhja-Jäämereni. See asub Austraalia, Aasia, Põhja-Ameerika ja Okeaania vahelises lõigus. Vaikne ookean kohtub Lõuna-Ameerikast lõuna pool Kap Horni juures Atlandi ookeaniga.
- Põhja-Jäämeri on neist viiest väikseim. See ühineb Atlandi ookeaniga Gröönimaa ja Islandi lähedal ning ühineb Vaikse ookeaniga Beringi väina juures. See asub põhjapoolusel, puudutades Põhja-Ameerikat läänepoolkeral ning Skandinaaviat ja Aasiat idapoolkeral. Osa Põhja-Jäämerest on kaetud merejääga, mille ulatus varieerub vastavalt aastaajale. Mõned inimesed ei pea Põhja-Jäämerd tegelikuks ookeaniks, sest see on enamasti ümbritsetud maismaaga ja vahetab vaid veidi vett teiste ookeanidega. Sellest tulenevalt peavad mõned seda Atlandi mereks, mida nimetatakse Arktiliseks Vahemereks või Arktiliseks mereks.
Maailma ookeani ligikaudset kuju võib enamikul juhtudel käsitleda konstantsena, kuigi üksikasjades ei ole see nii. Kliimamuutused muudavad pidevalt selle struktuuri ja mandrite triivimine teeb seda palju pikema aja jooksul.
Maailma ookeanide animeeritud kaart. Maailma ookean, mis on üks Maa ümbritsev veekogu, jaguneb Vaikseks, Atlandi ookeaniks, India ookeaniks, Arktiliseks ookeaniks ja Lõunamere ookeaniks; kahte viimast loetakse mõnikord kolme esimese osaks.
Seotud leheküljed
- Sea
- Plaaditektoonika
Küsimused ja vastused
K: Mis on maailma ookean?
V: Maailmaookean ehk globaalne ookean kirjeldab kõiki maailma ookeane kui ühte suurt omavahel seotud ookeani.
K: Kui palju ookeane on olemas?
V: Tavapäraselt on viis ookeani - Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri, India ookean, Vaikne ookean ja kavandatav Lõunameri Antarktika ümber.
K: Kus kohtuvad Atlandi ookean ja India ookean?
V: Atlandi ookean kohtub India ookeaniga Aafrikast lõuna pool Cape Agulhas'i juures.
K: Kuidas ühendub Vaikne ookean teiste ookeanidega?
V: Vaikne ookean ühineb teiste ookeanidega, kohtudes Lõuna-Ameerikast lõuna pool Kap Horni juures Atlandi ookeaniga ja ühendudes Austraalia lähedal India ookeaniga. Samuti ühineb ta Arktikaga Gröönimaa ja Islandi lähedal Beringi väinas.
K: Mis on eriline lõuna- ja arktilise ookeani osades?
V: Nii lõuna- kui ka arktilise ookeani osad on kaetud merejääga, mis muutub vastavalt aastaajale.
K: Mis on Põhja-Jäämeres võrreldes teiste nelja nimetatud ookeaniga ainulaadne?
V: Põhja-Jäämeri on ainulaadne, sest see puudutab Põhja-Ameerikat läänepoolkeral ning Skandinaaviat ja Aasiat idapoolkeral. Samuti on see viiest nimetatud ookeanist väikseim.
K: Kuidas mõjutavad kliimamuutused ja mandrite triivimine meie maailma ookeane aja jooksul?
V: Kliimamuutused toimuvad lühikese aja jooksul, samas kui mandrite triivimine toimub palju pikema aja jooksul; mõlemad mõjutavad meie maailma ookeane aja jooksul.
