Island (/ˈaɪslənd/ ( kuula); islandi: Ísland, hääldatakse [ˈistlant]) on saareriik Põhja-Atlandil, Gröönimaa ja Norra vahel, varem Taani valdus. Kultuuriliselt peetakse seda Euroopa osaks. Island asub Gröönimaast 301 kilomeetrit ida pool ja Norrast 1001 kilomeetrit lääne pool. Islandil elab umbes 329 100 inimest. Islandi pindala on 103 000 km².

Kiired faktid

  • Pealinn: Reykjavík (suurim linn ja kultuuri‑ ning majanduskeskus).
  • Keel: islandi (íslenska) — moodustab lähedase sideme vananorra keelega.
  • Valitsemisvorm: parlamentaarne vabariik; parlament AlÞingi on üks maailma vanimaid (asutatud 930. aastal).
  • Sõltumatus: iseseisvus Taanist kuulutati 17. juunil 1944.
  • Rahvastik: väikese rahvaarvuga ja suhteliselt hõredalt asustatud saareriik; suurt osa elanikkonnast koondub pealinnapiirkonda.

Geograafia ja loodus

Island on tuntud oma dramaatilise ja mitmekesise looduse poolest: vulkaanid, kuumaveeallikad, geysirid, laavaväljad, kõrgustikud ja suured liustikud. Saare geoloogiline asukoht keset Keskmiste Atlandi mäestikku (Mid‑Atlantic Ridge) teeb selle väga aktiivseks: maavärinad ja vulkaanipursetega seotud nähtused on sagedased. Tuntud vulkaanide hulka kuulub näiteks Eyjafjallajökull, mille 2010. aasta purse mõjutas oluliselt õhuliiklust Euroopas.

Suuremad liustikud, näiteks Vatnajökull, katavad märkimisväärse osa sisemaast ning moodustavad glaciaalse maastiku koos jäätiku lagunemisel tekkivate laguunide (nt Jökulsárlón) ja jökulhlaupidega. Rannajoon on sisselõigetega ja fjordidega rikas; saare pikk rannajoon annab kodu mitmetele kaluriküladele.

Ilm ja kliima

Islandil on peamiselt subpolaarne mereline kliima. Kuigi saar asub kõrgel laiusel, on talavõivad merevoolud (nt Golfi hoovus) muuta rannikualad suhteliselt leebeks. Suved on jahedad ja talved suhteliselt pehmed rannikul, kuid sisealadel ja kõrgustikel võib olla tunduvalt külmem. Valgusolud varieeruvad märkimisväärselt: suvel on peaaegu ööpäevaringne päevavalgus (midnight sun), talvel aga pimedus ja võimalus näha virmalisi (põhjataevast).

Majandus ja elatusallikad

Traditsiooniliselt on Islandi majandus toetunud kalandusele ja mereandidele. Tänapäeval on olulised veel järgmised sektorid:

  • Kalandus ja meretooted — tähtis ekspordi‑ ja tööjõuallikas.
  • Tööstus — alumiiniumitöötlus ja muud energiamahukad tööstusharud, mis kasutavad geotermaalset ja hüdroenergiat.
  • Geotermaalne ja hüdroenergia — taastuv energia tagab suure osa elektritarbimisest ning soojusenergiast (kodude küte, tööstus).
  • Turism — kasvav ja oluline majandusharu; paljud külastajad tulevad nautima maastikke, vulkaanilist loodust, loodusparke ja kuumaveeallikaid.

Ühiskond ja kultuur

Islandis on kõrge elatustase, hea sotsiaalhoolekanne ning tugev haridussüsteem. Islandi keel on üks eredalt säilinud muistse norra keele järeltulijatest, mis on oluline osa rahvuslikust identiteedist. Religiooniliselt on suur osa elanikkonnast seotud Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga (Eestis sõnastus—Islandi puhul Evangelical Lutheran Church of Iceland).

Turvalisus ja riskid

Kuigi Island on üldiselt turvaline ja stabiilne riik, tuleb arvestada looduslike ohtudega: vulkaanipursetest ja nendega seotud lenduvatest tuhandetest tuhkadest võivad tekkida õhurändeprobleemid, samuti esinevad jäätiku sulamisest tingitud üleujutused (jökulhlaups) ning tugevamad maavärinad. Reisijad peaksid järgima kohalikke ohutusjuhiseid ja ilmavaatlust.

Reisijale ja huvilisele

Islandi külastamisel on populaarsed marsruudid ja vaatamisväärsused: Golden Circle (Þingvellir, Geysir, Gullfoss), Blue Lagoon, Vatnajökulli piirkonnad, Jökulsárlón, samuti põhjapoolsed linnad nagu Akureyri ja looderannik (Westfjords). Põhitähelepanu tuleb pöörata ilmamuutustele, teedele (paljud teed on ilmaasfaldiga) ning autoga sõites tingimustele (tuul, liustiku sulamisveed).

Lisainfo ja detailid sõltuvad konkreetsest huvist (loodus, ajalugu, teadus, matkamine), kuid Island pakub erakordselt rikkalikku kombinatsiooni geoloogiast, kultuurist ja kaasaegsetest teenustest.