Island

Ajalugu

Arvatakse, et esimesed inimesed, kes elasid Islandil, olid iiri mungad. Nad tulid Islandile umbes aastal 800.

9. sajandil läksid norralased Islandile elama. Esimene Islandil elanud norralane oli Flóki Vilgerðarson. Tema oli ka see, kes andis Islandile nime. Ingólfur Arnarsons oli esimene alaline asukas saarel. See Norrast pärit pealik asus elama Edela-Islandile ja asutas Reykjavíki linna.

930. aastal kirjutasid Islandi valitsejad põhiseaduse. Nad lõid Þingvelliriks kutsutud kohas Althingi, omamoodi parlamendi. Seega on Islandi vanim olemasolev vabariik.

Aastal 985 saadeti Erik Punane saarelt ära, sest ta oli kedagi tapnud. Ta purjetas läände ja avastas Gröönimaa. Eriku poeg Leif Ericson avastas 1000. aastal Ameerika. Ta nimetas seda Vinlandiks. Eriku, Leifi ja teiste merereisid kirjutati üles saagades (pikkades lugudes).

1262. aastal sai Island Norra osaks. See kestis 400 aastat. Aastal 1662 sai see Taani osaks. 19. sajandil soovisid paljud islandlased olla Taanist sõltumatud. 1918. aastal sai Island palju oma volitusi, kuid Taani kuningas oli endiselt Islandi kuningas.

Kui Saksamaa 9. aprillil 1940 Taani üle võttis, otsustas Althing, et islandlased peaksid riiki ise valitsema, kuid nad ei kuulutanud veel iseseisvust. Briti ja hiljem Ameerika Ühendriikide sõdurid okupeerisid Islandi, et vältida selle ründamist sakslaste poolt. 1944. aastal sai Island lõpuks täielikult iseseisvaks.

Pärast Teist maailmasõda sai Island Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO), kuid mitte Euroopa Liidu liikmeks. Aastatel 1958-1976 toimus Islandi ja Ühendkuningriigi vahel kolm arutelu tursapüügiõiguse üle. Neid nimetati tursasõdadeks.

1980. aastal valiti Vigdís Finnbogadóttir Islandi presidendiks. Ta oli esimene naine, kes valiti riigi presidendiks.

2016. aastal võttis Guðni Th. Jóhannessonist sai Islandi president.

Islandi kaart, mis avaldati 17. sajandi alguses.

Poliitika

Islandil on mitmeparteiline süsteem. Alates 2013. aasta valimistest on paremtsentristlik Iseseisvuspartei ja Progressiivne partei Islandi suurimad erakonnad. Teised võimsad erakonnad Islandil on vasaktsentristlik Sotsiaaldemokraatlik Liit ja Vasak-roheline Liikumine. Vt: Islandi erakondade loetelu.

Island on esindusdemokraatia ja parlamentaarne vabariik. Islandil on president (Guðni Th. Jóhannesson) ja peaminister (Katrín Jakobsdóttir). Parlamendis (Althing) on 63 liiget ja iga liige saab seal olla ainult neli aastat. Presidendi valivad islandlased ja ta on valitsuses neli aastat. Presidenti võib valida piiramatu arv kordi.

Islandil ei ole alalist sõjaväge. Ameerika Ühendriikide õhujõududel oli Reykjanesbæri lähedal baas, kuid nad lahkusid 2006. aastal. Alates 2008. aastast on NATO riigid lasknud oma õhujõududel aeg-ajalt Islandil patrullida. Seda taotles Islandi valitsus.

Divisjonid

Island on jagatud 8 piirkonnaks, 6 valimisringkonnaks ja 74 omavalitsusüksuseks (alates 2013. aastast). Piirkondi kasutatakse peamiselt statistika tegemiseks. Valimisringkondi kasutatakse poliitikute valimiseks, kes neid parlamendis esindavad. Lõpuks osutavad omavalitsused teenuseid seal elavatele inimestele. Need teenused hõlmavad haridust, jäätmekäitlust, ühistransporti jne.

Enne 2003. aastat olid valimisringkonnad samad kui piirkonnad, kuid seda muudeti, sest see tähendas, et üks hääl Reykjavikis tähendas vähem kui üks hääl maapiirkonnas. Kuigi sellega tegeleti, on probleem endiselt olemas.

Majandus

Kalapüük ja kalatöötlemine on Islandi peamine majandustegevus. Hoolimata püüdlustest mitmekesistada oma tegevust, eelkõige turismitööstuses, moodustab mereandide eksport jätkuvalt peaaegu kolm neljandikku kaubaekspordist ja ligikaudu poole kogu välisvaluutatulust.

Suurem osa Islandil tarbitavast elektrienergiast toodetakse geotermilise energia abil, mis tuleneb peamiselt saare asukohast Atlandi ookeani keskosa harjal ning selle rohketest kuumavee reservuaaridest ja geisritest. Selle tulemusena on Islandil elektri hind järsult langenud ja see on meelitanud ligi mitmeid energiamahukaid tööstusharusid.

Alumiiniumi sulatamine (alumiiniumimaagi vähendamine alumiiniummetalliks) on Islandi suurim energiamahukas tootmissektor ja riik tootis 2013. aastal üle 800 000 tonni alumiiniumit aastas, mis teeb sellest 10. suurima alumiiniummetalli tootja maailmas.

Geograafia

Island on geoloogiliselt väga aktiivne ning koos suurte vihma- ja lumekoguste, mis on tingitud selle poole voolava Golfi hoovuse soojast veest, on kujunenud palju huvitavaid ja ebatavalisi geograafilisi iseärasusi, mis muudavad Islandi erinevaks teistest saartest, mis asuvad nii lähedal põhjapiirile.

Mõned neist on Islandi arvukad mäed, vulkaanid, kuumaveeallikad, jõed, väikesed järved, jugaasid, liustikud ja geiisrid. Sõna geisir on tegelikult tuletatud Geysirist, mis on saare lõunaosas asuva eriti kuulsa geisiri nimi. Jäägrid katavad umbes 11% saarest ja suurim neist, Vatnajökull, on kuni 1 km paksune ja kaugelt suurim liustik Euroopas.

Kuigi Islandit peetakse Euroopa riigiks, asub ta osaliselt Põhja-Ameerikas, sest ta asub Kesk-Atlandi harjal, mis tähistab Euraasia ja Põhja-Ameerika tektooniliste plaatide vahelist piiri. Harju kulgeb otse läbi asustatud Reykjaviki ja Thingvelliri ajaloolise piirkonna ning nende plaatide eraldumise tektooniline aktiivsus on piirkonna rikkaliku geotermilise energia allikas.

Kolme tüüpi maastikud Islandil.

Linnad ja linnad

Reykjavík on Islandi pealinn. Reykjavík on ka Islandi tähtsaim sadam. Teised olulised linnad Islandil on Akureyri, Kópavogur, Hafnarfjörður, Keflavík, Seyðisfjörður ja Vestmannaeyjar.

Reykjavik.

Inimesed

Islandi elanikud on enamasti skandinaavia päritolu. Nad räägivad islandi keelt. See keel ei ole 1000 aasta jooksul palju muutunud, nii et islandlased suudavad endiselt ilma suuremate probleemideta lugeda viikingite saagasid. Enamik Islandi elanikke on kristlased. Enamik neist on luterlased.

Islandlasi peetakse maailma kõige õnnelikumaks rahvaks. Islandil on Euroopa kõrgeim sündimus, kõrgeim lahutusmäär ja kõrgeim väljaspool kodu töötavate naiste osakaal.

Nimed

Islandil ei ole tõelisi perekonnanimesid. Lapsed saavad oma isa (mõnikord ema) eesnime koos -s+soniga, kui tegemist on poisiga, ja -s+dóttiriga, kui tegemist on tüdrukuga. Näiteks mehel nimega Jón Stefánsson on poeg nimega Fjalar. Fjalari perekonnanimeks ei saa Stefánsson nagu tema isa oma, vaid sellest saab Fjalar Jónsson. Sama kehtib ka naiste kohta. Jón Stefánssoni tütar Kata ei saaks perekonnanime Stefánsson, vaid Jónsdóttir. Enamikus riikides kutsutakse teisi inimesi nende perekonnanime järgi, kuid Islandil kutsutakse teisi inimesi nende eesnime järgi. Nii et kui inimesed räägivad Halldór Ásgrímssonist, siis ei kutsuta teda mitte Ásgrímssoniks, vaid Halldóriks.