Island – Põhja-Atlandi saareriik: geograafia, rahvaarv ja faktid
Island (/ˈaɪslənd/ ( kuula); islandi: Ísland, hääldatakse [ˈistlant]) on saareriik Põhja-Atlandil, Gröönimaa ja Norra vahel, varem Taani valdus. Kultuuriliselt peetakse seda Euroopa osaks. Island asub Gröönimaast 301 kilomeetrit ida pool ja Norrast 1001 kilomeetrit lääne pool. Islandil elab umbes 329 100 inimest. Islandi pindala on 103 000 km².
Kiired faktid
- Pealinn: Reykjavík (suurim linn ja kultuuri‑ ning majanduskeskus).
- Keel: islandi (íslenska) — moodustab lähedase sideme vananorra keelega.
- Valitsemisvorm: parlamentaarne vabariik; parlament AlÞingi on üks maailma vanimaid (asutatud 930. aastal).
- Sõltumatus: iseseisvus Taanist kuulutati 17. juunil 1944.
- Rahvastik: väikese rahvaarvuga ja suhteliselt hõredalt asustatud saareriik; suurt osa elanikkonnast koondub pealinnapiirkonda.
Geograafia ja loodus
Island on tuntud oma dramaatilise ja mitmekesise looduse poolest: vulkaanid, kuumaveeallikad, geysirid, laavaväljad, kõrgustikud ja suured liustikud. Saare geoloogiline asukoht keset Keskmiste Atlandi mäestikku (Mid‑Atlantic Ridge) teeb selle väga aktiivseks: maavärinad ja vulkaanipursetega seotud nähtused on sagedased. Tuntud vulkaanide hulka kuulub näiteks Eyjafjallajökull, mille 2010. aasta purse mõjutas oluliselt õhuliiklust Euroopas.
Suuremad liustikud, näiteks Vatnajökull, katavad märkimisväärse osa sisemaast ning moodustavad glaciaalse maastiku koos jäätiku lagunemisel tekkivate laguunide (nt Jökulsárlón) ja jökulhlaupidega. Rannajoon on sisselõigetega ja fjordidega rikas; saare pikk rannajoon annab kodu mitmetele kaluriküladele.
Ilm ja kliima
Islandil on peamiselt subpolaarne mereline kliima. Kuigi saar asub kõrgel laiusel, on talavõivad merevoolud (nt Golfi hoovus) muuta rannikualad suhteliselt leebeks. Suved on jahedad ja talved suhteliselt pehmed rannikul, kuid sisealadel ja kõrgustikel võib olla tunduvalt külmem. Valgusolud varieeruvad märkimisväärselt: suvel on peaaegu ööpäevaringne päevavalgus (midnight sun), talvel aga pimedus ja võimalus näha virmalisi (põhjataevast).
Majandus ja elatusallikad
Traditsiooniliselt on Islandi majandus toetunud kalandusele ja mereandidele. Tänapäeval on olulised veel järgmised sektorid:
- Kalandus ja meretooted — tähtis ekspordi‑ ja tööjõuallikas.
- Tööstus — alumiiniumitöötlus ja muud energiamahukad tööstusharud, mis kasutavad geotermaalset ja hüdroenergiat.
- Geotermaalne ja hüdroenergia — taastuv energia tagab suure osa elektritarbimisest ning soojusenergiast (kodude küte, tööstus).
- Turism — kasvav ja oluline majandusharu; paljud külastajad tulevad nautima maastikke, vulkaanilist loodust, loodusparke ja kuumaveeallikaid.
Ühiskond ja kultuur
Islandis on kõrge elatustase, hea sotsiaalhoolekanne ning tugev haridussüsteem. Islandi keel on üks eredalt säilinud muistse norra keele järeltulijatest, mis on oluline osa rahvuslikust identiteedist. Religiooniliselt on suur osa elanikkonnast seotud Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga (Eestis sõnastus—Islandi puhul Evangelical Lutheran Church of Iceland).
Turvalisus ja riskid
Kuigi Island on üldiselt turvaline ja stabiilne riik, tuleb arvestada looduslike ohtudega: vulkaanipursetest ja nendega seotud lenduvatest tuhandetest tuhkadest võivad tekkida õhurändeprobleemid, samuti esinevad jäätiku sulamisest tingitud üleujutused (jökulhlaups) ning tugevamad maavärinad. Reisijad peaksid järgima kohalikke ohutusjuhiseid ja ilmavaatlust.
Reisijale ja huvilisele
Islandi külastamisel on populaarsed marsruudid ja vaatamisväärsused: Golden Circle (Þingvellir, Geysir, Gullfoss), Blue Lagoon, Vatnajökulli piirkonnad, Jökulsárlón, samuti põhjapoolsed linnad nagu Akureyri ja looderannik (Westfjords). Põhitähelepanu tuleb pöörata ilmamuutustele, teedele (paljud teed on ilmaasfaldiga) ning autoga sõites tingimustele (tuul, liustiku sulamisveed).
Lisainfo ja detailid sõltuvad konkreetsest huvist (loodus, ajalugu, teadus, matkamine), kuid Island pakub erakordselt rikkalikku kombinatsiooni geoloogiast, kultuurist ja kaasaegsetest teenustest.
Ajalugu
Arvatakse, et esimesed inimesed, kes elasid Islandil, olid iiri mungad. Nad tulid Islandile umbes aastal 800.
9. sajandil läksid norralased Islandile elama. Esimene Islandil elanud norralane oli Flóki Vilgerðarson. Tema oli ka see, kes andis Islandile nime. Ingólfur Arnarsons oli esimene alaline asukas saarel. See Norrast pärit pealik asus elama Edela-Islandile ja asutas Reykjavíki linna.
930. aastal kirjutasid Islandi valitsejad põhiseaduse. Nad lõid Þingvelliriks kutsutud kohas Althingi, omamoodi parlamendi. Seega on Islandi vanim olemasolev vabariik.
Aastal 985 saadeti Erik Punane saarelt ära, sest ta oli kedagi tapnud. Ta purjetas läände ja avastas Gröönimaa. Eriku poeg Leif Ericson avastas 1000. aastal Ameerika. Ta nimetas seda Vinlandiks. Eriku, Leifi ja teiste merereisid kirjutati üles saagades (pikkades lugudes).
1262. aastal sai Island Norra osaks. See kestis 400 aastat. Aastal 1662 sai see Taani osaks. 19. sajandil soovisid paljud islandlased olla Taanist sõltumatud. 1918. aastal sai Island palju oma volitusi, kuid Taani kuningas oli endiselt Islandi kuningas.
Kui Saksamaa 9. aprillil 1940 Taani üle võttis, otsustas Althing, et islandlased peaksid riiki ise valitsema, kuid nad ei kuulutanud veel iseseisvust. Briti ja hiljem Ameerika Ühendriikide sõdurid okupeerisid Islandi, et vältida selle ründamist sakslaste poolt. 1944. aastal sai Island lõpuks täielikult iseseisvaks.
Pärast Teist maailmasõda sai Island Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO), kuid mitte Euroopa Liidu liikmeks. Aastatel 1958-1976 toimus Islandi ja Ühendkuningriigi vahel kolm arutelu tursapüügiõiguse üle. Neid nimetati tursasõdadeks.
1980. aastal valiti Vigdís Finnbogadóttir Islandi presidendiks. Ta oli esimene naine, kes valiti riigi presidendiks.
2016. aastal võttis Guðni Th. Jóhannessonist sai Islandi president.
Islandi kaart, mis avaldati 17. sajandi alguses.
Poliitika
Islandil on mitmeparteiline süsteem. Alates 2013. aasta valimistest on paremtsentristlik Iseseisvuspartei ja Progressiivne partei Islandi suurimad erakonnad. Teised võimsad erakonnad Islandil on vasaktsentristlik Sotsiaaldemokraatlik Liit ja Vasak-roheline Liikumine. Vt: Islandi erakondade loetelu.
Island on esindusdemokraatia ja parlamentaarne vabariik. Islandil on president (Guðni Th. Jóhannesson) ja peaminister (Katrín Jakobsdóttir). Parlamendis (Althing) on 63 liiget ja iga liige saab seal olla ainult neli aastat. Presidendi valivad islandlased ja ta on valitsuses neli aastat. Presidenti võib valida piiramatu arv kordi.
Islandil ei ole alalist sõjaväge. Ameerika Ühendriikide õhujõududel oli Reykjanesbæri lähedal baas, kuid nad lahkusid 2006. aastal. Alates 2008. aastast on NATO riigid lasknud oma õhujõududel aeg-ajalt Islandil patrullida. Seda taotles Islandi valitsus.
Divisjonid
Island on jagatud 8 piirkonnaks, 6 valimisringkonnaks ja 74 omavalitsusüksuseks (alates 2013. aastast). Piirkondi kasutatakse peamiselt statistika tegemiseks. Valimisringkondi kasutatakse poliitikute valimiseks, kes neid parlamendis esindavad. Lõpuks osutavad omavalitsused teenuseid seal elavatele inimestele. Need teenused hõlmavad haridust, jäätmekäitlust, ühistransporti jne.
Enne 2003. aastat olid valimisringkonnad samad kui piirkonnad, kuid seda muudeti, sest see tähendas, et üks hääl Reykjavikis tähendas vähem kui üks hääl maapiirkonnas. Kuigi sellega tegeleti, on probleem endiselt olemas.
· 
Islandi valimisringkonnad
· 
Islandi omavalitsused
Majandus
Kalapüük ja kalatöötlemine on Islandi peamine majandustegevus. Hoolimata püüdlustest mitmekesistada oma tegevust, eelkõige turismitööstuses, moodustab mereandide eksport jätkuvalt peaaegu kolm neljandikku kaubaekspordist ja ligikaudu poole kogu välisvaluutatulust.
Suurem osa Islandil tarbitavast elektrienergiast toodetakse geotermilise energia abil, mis tuleneb peamiselt saare asukohast Atlandi ookeani keskosa harjal ning selle rohketest kuumavee reservuaaridest ja geisritest. Selle tulemusena on Islandil elektri hind järsult langenud ja see on meelitanud ligi mitmeid energiamahukaid tööstusharusid.
Alumiiniumi sulatamine (alumiiniumimaagi vähendamine alumiiniummetalliks) on Islandi suurim energiamahukas tootmissektor ja riik tootis 2013. aastal üle 800 000 tonni alumiiniumit aastas, mis teeb sellest 10. suurima alumiiniummetalli tootja maailmas.
Geograafia
Island on geoloogiliselt väga aktiivne ning koos suurte vihma- ja lumekoguste, mis on tingitud selle poole voolava Golfi hoovuse soojast veest, on kujunenud palju huvitavaid ja ebatavalisi geograafilisi iseärasusi, mis muudavad Islandi erinevaks teistest saartest, mis asuvad nii lähedal põhjapiirile.
Mõned neist on Islandi arvukad mäed, vulkaanid, kuumaveeallikad, jõed, väikesed järved, jugaasid, liustikud ja geiisrid. Sõna geisir on tegelikult tuletatud Geysirist, mis on saare lõunaosas asuva eriti kuulsa geisiri nimi. Jäägrid katavad umbes 11% saarest ja suurim neist, Vatnajökull, on kuni 1 km paksune ja kaugelt suurim liustik Euroopas.
Kuigi Islandit peetakse Euroopa riigiks, asub ta osaliselt Põhja-Ameerikas, sest ta asub Kesk-Atlandi harjal, mis tähistab Euraasia ja Põhja-Ameerika tektooniliste plaatide vahelist piiri. Harju kulgeb otse läbi asustatud Reykjaviki ja Thingvelliri ajaloolise piirkonna ning nende plaatide eraldumise tektooniline aktiivsus on piirkonna rikkaliku geotermilise energia allikas.
Kolme tüüpi maastikud Islandil.
Linnad ja linnad
Reykjavík on Islandi pealinn. Reykjavík on ka Islandi tähtsaim sadam. Teised olulised linnad Islandil on Akureyri, Kópavogur, Hafnarfjörður, Keflavík, Seyðisfjörður ja Vestmannaeyjar.
Reykjavik.
Inimesed
Islandi elanikud on enamasti skandinaavia päritolu. Nad räägivad islandi keelt. See keel ei ole 1000 aasta jooksul palju muutunud, nii et islandlased suudavad endiselt ilma suuremate probleemideta lugeda viikingite saagasid. Enamik Islandi elanikke on kristlased. Enamik neist on luterlased.
Islandlasi peetakse maailma kõige õnnelikumaks rahvaks. Islandil on Euroopa kõrgeim sündimus, kõrgeim lahutusmäär ja kõrgeim väljaspool kodu töötavate naiste osakaal.
Nimed
Islandil ei ole tõelisi perekonnanimesid. Lapsed saavad oma isa (mõnikord ema) eesnime koos -s+soniga, kui tegemist on poisiga, ja -s+dóttiriga, kui tegemist on tüdrukuga. Näiteks mehel nimega Jón Stefánsson on poeg nimega Fjalar. Fjalari perekonnanimeks ei saa Stefánsson nagu tema isa oma, vaid sellest saab Fjalar Jónsson. Sama kehtib ka naiste kohta. Jón Stefánssoni tütar Kata ei saaks perekonnanime Stefánsson, vaid Jónsdóttir. Enamikus riikides kutsutakse teisi inimesi nende perekonnanime järgi, kuid Islandil kutsutakse teisi inimesi nende eesnime järgi. Nii et kui inimesed räägivad Halldór Ásgrímssonist, siis ei kutsuta teda mitte Ásgrímssoniks, vaid Halldóriks.
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Island?
V: Island on saareriik Põhja-Atlandil, Gröönimaa ja Norra vahel.
K: Kui kaugel on Island Gröönimaast ja Norrast?
V: Island asub Gröönimaast 301 kilomeetrit ida pool ja Norrast 1001 kilomeetrit lääne pool.
K: Kui suur on Islandi rahvaarv?
V: Islandil elab umbes 329 100 inimest.
K: Kui suur on Islandi pindala?
V: Islandi pindala on 103 000 km².
K: Kas Island oli kunagi Taani valduses?
V: Jah, see oli varem Taani valdus.
K: Kas Islandi loetakse kultuuriliselt Euroopa osaks?
V: Jah, kultuuriliselt peetakse seda Euroopa osaks.
K: Kas nimi "Island" omab islandi keeles mingit tähendust?
V: Jah, "Island" tähendab islandi keeles ֽsland.
