Saagad — Põhja- ja Islandi eeposed: ajalugu, teemad ja kuulsad näited

Saagad on enamasti lood vanast Põhjamaade ja germaanide elust. Mõned neist on täiesti väljamõeldud ja mõnedel on ajalooline alus. Need teksti­kogud kujutavad ettekujutust varasest ühiskonnast, kus tähtsal kohal olid perekond, au, seadused ja maine — ning sageli ka vägivalla ja kättemaksu ringid.

Saagad räägivad varajastest viikingite reisidest, nende reiside ajal toimunud lahingutest, Islandile rändamisest ja Islandi suguvõsade vahelistest vaenujuhtumitest. Kuigi paljudest lugudest leiab fantaseerimist ja romantiseerimist, baseerub suur osa nendest jutustustest suulisel traditsioonil ja mõnel juhul ka ajaloolistel sündmustel, nii et nad pakuvad väärtuslikku teavet tollase elu, poliitika, õiguse ja uskumuste kohta.

Tekstid on peamiselt proosatekstid, kuid neis on sageli sisse põimitud alliteratiivses värsis stroofid või terviklikud luuletused, mis meenutavad eepilisi laule. Saagad käsitlevad "lugusid väärilistest meestest" — kangelastest, tavainimestest ja juhtidest, kes olid sageli viikingid, mõnikord paganlikud, mõnikord kristlased. Tekstide stiil on sageli lakooniline ja täpne, rõhutades tegusid ja dialoogi rohkem kui autori emotsionaalset hinnangut.

Ajastust ja keele. Enamik saagasid on kirja pandud 13. sajandil ja hiljem, peamiselt Islandil, kuid jutustuste algallikad võivad olla varasemad ja suulised. Need on kirjutatud vanapõhja ehk vanapõhja keeles (tuntud ka kui vanaim islandi-keel või vananmurelane), mis on tänapäeva islandi keele eellane.

Peamised temaatilised liigid

• Íslendingasögur (Islandi saagad, nt Njáls saga, Egils saga) keskenduvad Islandi asunikele, perekondadele, vaenudele ja seaduslikele vaidlustele.
• Konungasögur jutustavad Skandinaavia kuningatest ja poliitilistest sündmustest (konungate saagad).
• Fornaldarsögur ehk muistendisaagad pakuvad muistendeid ja kangelaseepikaid, sageli põimides mütoloogiat ja fantaasiat.
• Riddarasögur (rüütlisõjad ja romansid) on hilisemad ja mõjutatud Euroopa rüütlilugudest.
• Þættir — lühemad anekdoodid ja lood, mis tihti lisanduvad suuremate saagade konteksti.

Stiil ja teemad

Saagade keskseid teemasid on au ja häbi, perekondlik kohustus, õiguse ja vägivalla piiride otsimine, kättemaks, saatuse ja jumaliku sekkumise küsimused ning üleminek paganluselt kristlusele. Kirjanduslikult paistavad saagad silma selge, vaoshoitud proosastiili ning oskuslike karakteri- ja dialoogi­lõikudega. Sagade vahelises tekstis kasutatakse sageli ka luulet, alliteratsiooni ja kujundeid nagu kennings (metafoorsetest kompositsioonidest koosnevad väljendid).

Ajalooline väärtus ja piirangud

Saagad on hindamatud allikad ajaloo, õiguse ja igapäevaelu uurimisel Skandinaavias ja Islandil. Samas tuleb arvestada, et paljud jutud on läbinud suulise edastuse, autorite redaktsiooni ja lugude romantiseerimise, mistõttu mitte iga detail ei peegelda täpset ajaloolist faktograafiat. Arheoloogia ja võrdlev tekstianalüüs aitavad eristada legendi ja tõenäolist ajaloolist alust.

Kuulsad näited

• Njali saaga ehk Põletatud Njali saaga — üks tuntumaid ja kirjanduslikult hinnatumaid saagasid, mis käsitleb õigust, perekonnavaenu ja õnnetuid saatusekeeriseid.
• Egils saga — poeetilise nüansiga saaga skandinaavia kangelase Egil Skallagrímssoni elust.
• Laxdæla saga — armastus- ja perekonnadraama Vest-Islandist.
• Grettis saga (Grettis the Strong) — saaga metsikust ja ühiskonnast tõrjutud mehe saatuse kohta.
• Lisaks on olemas rohkelt teisigi tuntud või regionaalse tähtsusega lugusid, mis rikastavad saagatraditsiooni.

Parimad saagad on tunnustatud kui hea kirjandus. Njali saaga ehk Põletatud Njali saaga on üks kuulsamaid ja tihti tõlgitumaid näiteid.

Beowulf on vanainglise (anglosaksi) keeles Inglismaal kirjutatud saaga, nagu ka hilisem Gawain ja roheline rüütel, mis on kirjutatud Lääne-Midlandi murdes. Need mõlemad on kujutlusvõime teosed, kuid Layamoni Brut (umbes 1200 pKr) põhineb inglise ajaloost alates anglosaksi kroonikast. Neid tekste uuritakse tihti kõrvuti saagade ja eeposega, sest nad jagavad osaliselt stiililisi ja temaatilisi tunnuseid — kangelasteod, rahvalikud motiivid ja suuline traditsioon, mis on hiljem kirja pandud.

Mõju ja tänapäev

Saagad on mõjutanud nii kirjanikke kui ka populaarset kultuuri — neile on tehtud tõlkeid, rahvusteaduslikke töötlusi ja kaasaegseid ümberjutustusi. Islandi saagade keel ja stiil on säilinud tänapäeva islandi kirjanduse juures ning need tekstid jäävad oluliseks sillaks mineviku ja kaasaegse loovkirjanduse vahel.

Kui huvitab sügavam lugemine, on olemas palju kaasaegseid tõlkekogumikke ja kommentaare, mis aitavad mõista ajaloolist konteksti, teksti toimimisviisi ja peidetud kultuurilisi tähendusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis keeles kirjutati saagad?

K: Millised on saagade ja eeposte sarnasused?

K: Kas saagad on alati romantiseeritud ja fantastilised?

K: Milline on üks kuulsaim saaga?

K: Kas on olemas mõni ingliskeelne teos, mida võiks pidada saagaks?

Otsing