Saaga
Saagad on enamasti lood vanast Põhjamaade ja germaanide elust. Mõned neist on täiesti väljamõeldud ja mõnedel on ajalooline alus.
Nad räägivad varajastest viikingite reisidest, nende reiside ajal toimunud lahingutest, Islandile rändamisest ja Islandi suguvõsade vahelistest vaenujuhtumitest. Need on kirjutatud vanapõhja keeles, peamiselt Islandil.
Tekstid on proosatekstid, millel on mõningaid sarnasusi eeposega, sageli on tekstis sisse põimitud alliteratiivses värsis stroofid või terved luuletused ammu möödunud aegade kangelastegudest, "lugusid väärilistest meestest", kes olid sageli viikingid, mõnikord paganlikud, mõnikord kristlased. Need on mõnikord romantiseeritud ja fantastilised, kuid alati tegelevad nad inimolenditega, keda saab mõista.
Parimad saagad on tunnustatud kui hea kirjandus. Njali saaga ehk Põletatud Njali saaga on üks kuulsamaid.
Beowulf on vanainglise (anglosaksi) keeles Inglismaal kirjutatud saaga, nagu ka hilisem Gawain ja roheline rüütel, mis on kirjutatud Lääne-Midlandi murdes. Need mõlemad on kujutlusvõime teosed, kuid Layamoni Brut (umbes 1200 pKr) põhineb inglise ajaloost alates anglosaksi kroonikast.
Islandlaste saagad
"Islandi saagad on kogu ... Põhjamaade kirjanduse selgroog", ütleb saagade tõlkija ja autor Roy Jacobsen (en).
Islandi saagade loetelu
- Gísli Súrssoni saaga ehk Gísla saaga - (kaks versiooni) ühest ebaseaduslikust luuletajast - Gísla saga
- Eyri rahva saaga ehk Eyrbyggja saaga
- Ljósvetninga saaga
- Vatnsdøla
- Laxárdalri rahva saaga ehk Laxdøla saaga
- Valla-Ljótsi saaga
- Hen-Thoriri saaga ehk Hænsna-Þórise saaga
- Gunnlaugr Käärme-keele saaga; või Gunnlaugr Käärme-keele saaga
- Bandamanna saaga
- Egili saaga
- Hardar saga; või Harðar saga ok Hólmverja
- Rankeli saaga
- Bárðar saga Snæfellsáss
- Bjarnar saga Hítdœlakappa
- Droplaugarsona saaga
- Eiríks saga rauða - Erik Punase saaga
- Færeyinga saaga
- Finnboga saga ramma
- Fljótsdæla saaga
- Flóamanna saaga
- Fóstbrœðra saaga (kaks versiooni)
- Grettise saaga - Grettir Tugeva saaga
- Grœnlendinga saga - Gröönimaa saaga
- Gull-Þórise saaga
- Gunnars saga Keldugnúpsfífls
- Hallfreðari saaga (kaks versiooni)
- Harðar saga ok Hólmverja
- Hávarðar saga Ísfirðings - Ísafjörðuri Hávarðuri saaga
- Heiðarvíga saaga
- Hrafnkeli saaga
- Hrana saga hrings (pärast keskaega)
- Kjalnesinga saaga
- Kormáksi saaga
- Króka-Refs saaga
- Laurentiuse saaga
- Ljósvetninga saaga (kolm versiooni)
- Njálsi saaga
- Reykdœla saga ok Víga-Skútu
- Svarfdœla saaga
- Valla-Ljótsi saaga
- Víga-Glúmsi saaga
- Víglundari saaga
- Vápnfirðinga saaga
- Þorsteins saga hvíta
- Þorsteini saaga Síðu-Hallssonar
- Þórðar saga hreðu
- Ölkofra saaga
Küsimused ja vastused
K: Mis keeles kirjutati saagad?
V: Saagad kirjutati vanapõhja keeles, peamiselt Islandil.
K: Millised on saagade ja eeposte sarnasused?
V: Sagades on sageli teksti sisse põimitud stroofid või terved luuletused alliteratiivses värsis, mis sarnanevad eepiliste lugudega.
K: Kas saagad on alati romantiseeritud ja fantastilised?
V: Jah, saagad on tavaliselt romantiseeritud ja fantastilised, kuid nad tegelevad siiski inimolenditega, mida saab mõista.
K: Milline on üks kuulsaim saaga?
V: Njali saaga ehk Põletatud Njali saaga on üks kuulsamaid.
K: Kas on olemas mõni ingliskeelne teos, mida võiks pidada saagaks?
V: Jah, Beowulf ja Gawain ja roheline rüütel on mõlemad teosed, mida võiks pidada saagaks. Layamon's Brut (umbes 1200 pKr.) põhineb inglise ajaloost alates anglosaksi kroonikast ja seda võiks samuti pidada saagaks.
