Anglosaksi kroonika – vanainglise annaalide kogumik ja ajalooallikas
Anglosaksi kroonika on vanainglise keeles koostatud annaalide kogumik, mis kajastab anglosaksi ajalugu. Algselt loodi see 9. sajandi lõpus, tõenäoliselt Wessexis, Alfred Suure valitsemise ajal. Sellest tehti mitu käsikirjalist koopiat, mida levitati kloostritele üle kogu Inglismaa ja mida ajakohastati sõltumatult. Ühel juhul ajakohastati kroonikat aktiivselt veel 1154. aastal.
Algupärase koostamise motiiviks peetakse Alfredi ja tema nõunike soovi luua ülevaade inglaste ajaloost, ühendada pühakirjalik kalender ja kronoloogilised märkmed ning anda kirikutele ja valitsejatele ühine kronoloogia. Kroonika koostamisel kasutati mitmeid eeliseid, sealhulgas varasemaid allikaid (näiteks monasteste kirjutised ja varasemad kronoloogiad), suulist pärimust ja kohalikke kiriklikke arvestusi.
Üheksa käsikirja on tervikuna või osaliselt säilinud, kuigi mitte kõik neist ei ole võrdse ajaloolise väärtusega ja ükski neist ei ole originaalversioon. Vanim näib olevat alustatud Alfredi valitsemisperioodi lõpus, samas kui viimane on kirjutatud Peterborough' kloostris pärast kloostri tulekahju 1116. aastal. Iga käsikiri kujutab sageli üht autonoomset redaktsiooni: mis algselt võis olla ühine põhitekst, jagunes mitmeks redaktsiooniks, mida toimetati ja täiendati eri paikades erinevalt.
Sisu ja vorm
Peaaegu kogu kroonika materjal on annaalide kujul, aastate kaupa; varaseimad on dateeritud 60. aastasse eKr, ja ajalooline materjal järgneb kuni kroonika kirjutamise aastani, mil algavad kaasaegsed üleskirjutused. Neid käsikirju tuntakse ühiselt kui anglosaksi kroonikat. Annaalid sisaldavad märgukirju sõdadest, talvistest ja suvistest sündmustest, kuningate surmadest ja troonipärimisest, kiriklikest ja poliitilistest otsustest, loodusnähtustest ja mõnikord ka imeliste juhtumite või kuulujuttude jäädvustusi.
Sisu põhineb sageli varajastel allikatel nagu Bede teosed ja kohalikud suulised traditsioonid; samas on kronika sisse toodud ka kohalikke andmeid, mida teistes suuremates teostes ei leia. Mõned varasemad osad algavad mütoloogilisemate või legendaarsete sündmustega, kuid alates 7.–8. sajandist muutub materjal järk-järgult usaldusväärsemaks ja allikapõhisemaks.
Tekstiline mitmekesisus ja erapooletus
Kroonika ei ole erapooletu: on juhtumeid, kus võrdlus teiste keskaegsete allikatega teeb selgeks, et selle kirjutanud kirjamehed jätsid sündmusi välja või jutustasid ühepoolseid versioone; samuti on kohti, kus erinevad versioonid on üksteisele vasturääkivad. Erinevates käsikirjades esinevasti varieeruv sisu peegeldab nii regionaalseid huve (näiteks Wessexi-keskne vaatenurk) kui ka erakordselt erinevaid toimetamispoliitikaid – mõned kloostrid rõhutasid kuninglikku õnnistust ja Alfredi reforme, teised lisasid rohkem kohalikke andmeid ja isiklikke märkmeid.
Selle tõttu tuleb kroonikat kasutada ajalooallikana ettevaatlikult: kronoloogilisi andmeid kontrollitakse teiste allikatega, analüüsitakse võimalikku propagandat (nt antiiksetest vaenlastest, nagu viikingid, räägitakse sageli värvika ja negatiivse tooniga) ning arvestatakse, et mõned kirjalikud sissekanded võisid olla tagantjärele kirjutatud või ümber kujundatud.
Keel ja kirjanduslik tähtsus
Samas on kroonika väärtus muust kui pelgalt faktide salvestus. Kroonika on ülioluline allikas inglise keele ajaloo jaoks; käsikirjad sisaldavad mitmeid dialektilisi variante vanainglisest ja annavad näiteid keelemuutustest. Eriti hilisem Peterborough Chronicle on üks varaseimaid eksisteerivaid näiteid keskinglise keele kohta. Ka lühemad märked ja aastakirjeldused annavad keeleteadlastele väärtuslikku materjali ortograafia, morfoloogia ja leksika uurimiseks.
Ajalooline tähtsus ja piirangud
Kroonika tervikuna on kõige olulisem ajalooallikas Inglismaa kohta ajavahemikul Rooma võimu lõppemisest Suurbritannias kuni normannide vallutusele järgnenud aastakümneteni. Suur osa kroonikas esitatud teabest ei ole kusagil mujal talletatud. See annab põhilise kronoloogia kuningate valitsusaegadest, suurematest lahingutest, rahvuslikest ja kohalike administratiivsete arengute etappidest ning kiriklikest reformidest.
Samuti on kroonika hindamatu allikas kohalikule ajaloole: paljud üksikasjad maakondade või kloostrite sündmustest ei oleks säilinud, kui mitte kronikate korduvad täiendused just neis paikades. Siiski tuleb arvestada, et paljud varasemad osad tuginevad sekundaarsetele allikatele või suulisele pärandile ning et kronika koosneb paljuski lühikestest, tihti lakoonilistest sissekannetest, mis vajavad kommentaari ja täiendavat tõlgendust.
Käsikirjade paiknemine ja säilitamine
Üheksa säilinud käsikirjast ja fragmentidest seitse on praegu Briti Raamatukogus. Ülejäänud kaks on Oxfordi Bodleiani raamatukogus ja Cambridge'i Corpus Christi kolledži Parkeri raamatukogus. Need käsikirjad on teadlaste uurimisobjektid: neid on kritiseeritud, võrreldud ja välja antud ridadesse, et luua kriitiline väljaanne, mis võimaldab ajaloolastel rekonstrueerida kronoloogia ja jälgida toimetuste erisusi.
Paljud käsikirjad on läbinud restaureerimist ja neid hoitakse täna tingimustes, mis püüavad minimeerida edasist kahjustumist. Digitiseerimine on teinud suure osa materjalist kättesaadavaks laiemale publikule ning võimaldanud võrrelda eri manuskripte ilma algtekste liigutamata.
Kokkuvõttes on Anglosaksi kroonika hädavajalik allikas nii ajaloo- kui keeleteadusele, ent nõuab kriitilist lähenemist: see pakub kordumatuid andmeid, aga peegeldab ka oma aja poliitilisi, religioosseid ja lokaalhuve.
Teine lehekülg, millel on näha kalligraafia; mitte sama käsi kui eespool.
Peterborough Chronicle'i esimene lehekülg. Selle skaneeritud lehekülje tõlge.
Küsimused ja vastused
K: Mis on anglosaksi kroonika?
V: Anglosaksi kroonika on vanainglise keeles koostatud annaalide kogumik, mis kajastab anglosaksi ajalugu. See loodi algselt 9. sajandi lõpus, tõenäoliselt Wessexis, Alfred Suure valitsemise ajal.
K: Kui palju käsikirju on tänapäeval olemas?
V: Tänapäeval on tervelt või osaliselt säilinud üheksa käsikirja.
K: Millal see esimest korda loodi?
V: Vanim versioon näib olevat alguse saanud Alfredi valitsemisaja lõpu poole.
K: Kus need käsikirjad asuvad?
V: Seitse neist asuvad British Library's ning kaks Oxfordi Bodleian Library's ja Cambridge'i Corpus Christi College'i Parkeri raamatukogus.
K: Millist materjali see sisaldab?
V: Sisaldatav materjal on enamasti annaalid aastate kaupa, mõned neist on dateeritud kuni 60. aastani eKr ja teised kuni kirjutamise ajani.
K: Kas see allikas on erapooletu?
V: Ei, on kohti, kus võrdlus teiste keskaegsete allikatega teeb selgeks, et kirjamehed jätsid sündmusi välja või jutustasid ühepoolseid versioone; samuti on kohti, kus erinevad versioonid on omavahel vastuolus.
K: Miks on see allikas oluline seda perioodi uurivatele ajaloolastele?
V: See allikas on oluline, sest suurt osa selle teabest ei leidu mujal ja see annab ülevaate keskinglise keele arengust hilisema Peterborough Chronicle'i versiooni kaudu, mis on üks varaseimaid tänapäeval olemasolevaid näiteid.
