Normannide vallutus Inglismaal (1066) — William Vallutaja ja Hastingsi lahing

1066: Normannide vallutus ja Hastingsi lahing — William Vallutaja, Harold II langus, kroonimine ja sügavad muutused Inglismaa keeles, kultuuris ja mandri-Euroopa suhetes.

Normannide Inglismaa vallutus oli William Vallutaja sõjaline sissetung Inglismaale 1066. aastal.

Eelnev taust ja sõjaline ettevalmistus

William Vallutaja oli Normandia hertsog, kes valitses La Manche'i teisel kaldal. Normandia asus teisel pool La Manche'i väina, nüüdseks Prantsusmaal. Pärast kuningas Edward Konfessori surma tekkis Inglismaal trooniküsimus: William väitis, et tal on kõige tugevam õigus saada Inglismaa kuningaks, samas kui Inglismaa parunid toetasid kuningas Harold II kroonimist. William väitis, et Edward või mõni teine isik oli talle trooni lubanud, ja otsis toetust ka Mandri-Euroopa vasallide ja paavstilt saadud moraalse toetuse abil.

1066: rünnakud ja Hastingsi lahing

1066. aasta sügisel lahinguväljade jada algas enne Hastingsi lahingut: Harold II pidi esmalt lõunest tuleva normannide ähvarduse kõrval tülitsema põhjast saabunud Norra kuninga Harald Hardrada rünnakuga, mille Harold võitis Stamford Bridge'i lahingus. Seejärel marssis Harold lõuna poole, kus teda ootas William Vallutaja ja tema hästi organiseeritud vägi.

Kuningas Harold juhtis oma Saksimaa armeega, vastasseis toimus 14. oktoobril 1066. aastal Hastingsi lahingus. Oma rüüsel ja ratsaväega oli Normandia armee strateegiliselt paigutatud, kasutades ründevõimekust, tarkade taktikate ja kerge jalaväe/kaudtule kombinatsiooni. Kuningas Harold sai lahingus surma ja tema armee lahkus. 25. detsembril 1066 krooniti William Inglismaa uueks kuningaks.

Vallutuse kohesed tagajärjed

Normannide võimule tulek tähendas kiiret ja süstemaatilist ümberkorraldust:

• Normannid konfiskeerisid suured maa-alad ja jagasid need Williamile truudele vürstidele ja rüütlitele, luues uue frantsiisi- ehk feodaalsüsteemi.
• Alates vallutusest rajati üle kogu maa paljud kõrgendatud puidust ja kivist motte-and-bailey tüüpi linnuseid (castles), mis tagasid kontrolli ja andsid roomet normannliku võimu tugevdamisele.
• Kirikusüsteem reformiti: kõrgem vaimulik eliit asendati pragmaatilise ja mandri-suunalise normannliku hierarhiaga, mis tihendas sidet paavsti ja Mandri-Euroopa kirikuga.
• Vallutuse administratiivne pikajoon — näiteks 1086. aasta Domesday Book — koondas andmeid maavalduste ja maksustamise kohta, andes kuningale seninägematu ülevaate maaressurssidest ja maksutulust.

Pikemaajalised mõju Inglismaa keelele ja kultuurile

Normannide vallutus muutis oluliselt inglise keelt ja kultuuri. Kohalikku anglosaksi keelde lisandus rohkelt prantsuse- ja ladinapäraseid sõnu, misjärel kujunes kesk- ja hilisajal välja keskaegne inglise (Middle English). Ühiskondlikult tõusis normannlik prantsusekeelne eliit, samas rahvasuus säilisid anglosaksi traditsioonid ja seadused — see keeleline ja kultuuriline segunemine mõjutas õigussüsteemi, haldust ja igapäevaelu.

Rahvusvahelised ja poliitilised tagajärjed

Vallutus sidus Inglismaa tihedamalt Mandri-Euroopaga ning vähendas Skandinaavia püsivat mõju. Normannide ja hiljem Plantagenet'ide valduste tõttu tekkis pikaajaline ning tihti vaenulik suhe Prantsusmaaga, mis kandus edasi sajandite pikkuseks poliitiliseks rivaalitsemiseks (sh sajanditagune sõda). Vallutus aitas kujundada üht Euroopa võimsamat monarhiat ning pani aluse Inglismaa keskajale iseloomulikule kesksema riigivõimu ja arenenuma maksusüsteemi kujunemisele.

Alates normannide sissetungist ei ole Inglismaad edukalt vallutatud — see sündmus muutis riigi ajaloo kulgu ja kujundas Euroopa poliitilist maastikku sajanditeks.

Küsimused ja vastused

K: Milline oli normannide poolt Inglismaa vallutamine?

K: Kes oli William Vallutaja?

K: Miks vallutas William Inglismaa?

K: Millal ja kus kuningas Harold ja hertsog William võitlesid?

K: Mis juhtus kuningas Haroldiga selle lahingu ajal?

Küsimus: Millal sai Williamist kuningas?

K: Kuidas muutis see sündmus Inglismaa ajalugu?

Otsing