Pariisi terrorirünnakud 13.–14. novembril 2015 — Bataclan ja Stade de France
13.–14. novembril 2015 toimusid Pariisis ja selle ümbruses koordineeritud terrorirünnakud. Rünnakud tabasid nii linna tänavaid ja söögikohti kui ka staadioni ümbrust: Pariisis ja Stade de France'is Seine-Saint-Denis's asuvas Saint-Denis's Bataclani kontserdipaigas ning mitmes teises kesklinna punktil massitulistamised ja enesetaputerroristide pommirünnak. Rünnakutes hukkus kokku 130 inimest, lisaks said sajad inimesed vigastada. Pärast rünnakuid kuulutas Prantsusmaa president François Hollande välja riikliku eriolukorra ja kinnitas, et riik võtab vastu tugevad julgeolekumeetmed. Oma 14. novembri kõnes mainis Hollande esialgselt numbreid, mille kohaselt 128 oli hukkunute arv ja 128 olid raskelt vigastatud; arusaadavalt oli esialgne informatsioon selles väga kiirelt arenevas olukorras muutuv.
Rünnakute kulg
Rünnakud olid koordineeritud ja toimusid sama õhtu jooksul mitmes eri punktis. Esimesed plahvatused toimusid väljas Stade de France'i ümbruses, kus samal ajal peeti jalgpallimatši; seejärel järgnesid relvastatud rünnakud mitmetes baarides ja restoranides Pariisi kesklinnas ning öö lõppes Bataclanis, kus relvastatud mehed tungisid sisse kontserdisaali ja võtsid hosti või mitu, jättes õhkkonna massilise veresaunana. Rünnakute relvastuseks kasutati rünnakutel automaate ja käsirelvi ning mõnes kohas plahvatusvesti.
Ohvrite ja vigastatute arv
Uurimiste ja ametlike allikate järgi oli rünnakute lõplikuks ohvrite arvuks 130 hukkunut. Kokku sai rünnakute käigus vigastada üle 400 inimese; ametlikult on raporteeritud 413 vigastatut, kellest umbes 99 oli tõsises kuni eluohtlikus seisundis. Paljud kannatanutest olid sattunud traumeerivasse olukorda ning riik ja vabaühendused pakkusid hiljem nii meditsiinilist kui ka psühholoogilist abi.
Rünnakute korraldajad ja politseioperatsioonid
Rünnakutes osalesid mitu ründajat, kellest enamik suri sündmuskohal kas enesetapukatsete käigus või hilisemates politseijaohvoperatsioonides. Mainiti, et rünnakutes osales vähemalt seitse inimest: seitse olid enesetaputerroristid, ja üks relvastatud ründaja sai surma politsei vastutegevuses. Järgmisel päeval, 14. novembril, võttis ISIS (ISIL) endale vastutuse rünnakute eest läbi oma kanalite.
Uurimise käigus sai rünnakute kavandamises ja organiseerimises keskseks nimeks Belgia päritolu terrorist Abdelhamid Abaaoud, keda peeti üheks juhtivaks organiseerijaks. Abaaoud tapeti politseitoimingu käigus 18. novembril 2015 Saint-Denis's toimunud pealetungis.
Järgnev mõju ja õiguslikud sammud
Rünnakud tõid kaasa pikaajalised julgeoleku- ja poliitilised tagajärjed: Prantsusmaal pikendati eriolukorda ja tugevdatud kontrollid jäädvustati õigussüsteemi tasandil. Politsei- ja luureoperatsioonid viisid mitmete arreteerimisteni Prantsusmaal, Belgias ja mujal Euroopas. Üks kuulsamaid uurimise all olnud isikuid, Salah Abdeslam, tabati hiljem ja viidi kohtumenetluse alla. Rahvusvaheline koostöö terrorismivastases võitluses intensiivistus ning Euroopa riigid tugevdasid teabevahetust ja julgeolekuvalvet.
Rahvusvaheline reaktsioon ja mälestus
Rünnakud tekitasid üle maailma pahameelt ja kaastunnet: juhtumit kinnitasid hukka nii mitmed riigid, rahvusvahelised organisatsioonid kui ka poliitilised juhid. Prantsusmaal ja väljaspool korraldati mälestusüritusi hukkunute auks ning rünnakud jäid pikaajaliseks meeldetuletuseks terrorismi globaalsetest ohuteguritest ja vajadusest ühise ennetuse ning ohutusmeetmete järele.
Vaatamata mitmetele arestidele ja kohtulikule menetlusele jäi sündmus Prantsusmaa kollektiivsesse mällu ning selle õppetunnid mõjutasid nii julgeolekupraktikaid kui ka poliitilist diskussiooni turvalisuse ja vabaduse piiride üle.
Taust
Prantsusmaa oli pärast Charlie Hebdotulistamist 2015. aasta jaanuari alguses ja teisi sellega seotud vahejuhtumeid 2015. aasta jaanuari Île-de-France'i rünnakute ajal olnud terroriohtude suhtes kõrges valmisolekus. Samuti oli Prantsusmaa suurendanud julgeolekut seoses ÜRO 2015. aasta kliimamuutuste konverentsiga, mis pidi toimuma Pariisis 30. novembrist kuni 11. detsembrini 2015, ning taastas nädal enne rünnakuid piirikontrolli.
Charlie Hebdo tulistamine 2015. aasta jaanuaris toimus linna 11. linnaosas, kus asub Bataclani teater. Prantsusmaal toimusid ka teised rünnakud, näiteks 3 sõjaväelase noomimine Nizzas, kes valvasid juudi kogukonnakeskust, Saint-Quentin Fallavieri rünnak ja 2015. aasta Thalyse rongi rünnak.
Islamiriik ja nende harud on võtnud endale vastutuse arvukate surmaga lõppenud nädalate jooksul enne rünnakuid arvukate rünnakute eest. 12. novembril 2015 toimusid Liibanonis Beirutis kaks enesetaputerroristide pommirünnakut, milles hukkus 43 inimest. 31. oktoobril 2015 kukkus Egiptuses Siinai poolsaarel alla Metrojeti lend 9268, mille pardal olid peamiselt Venemaa reisijad, tappes 224 inimest. Vastutust võttis Islamiriigi Siinai haru.
Samuti teatati, et ISILi juhtiv hukkamõistja Jihadi John on rünnakute päeval tapetud USA droonilöögi tagajärjel ja kaotanud Sinjari lahingu kurdi vägedele.
Rünnakud
Toimus seitse erinevat rünnakut, mis hõlmasid kuut tulistamist ja kolme plahvatust. Plahvatused toimusid Stade de France'i lähedal, samas kui tulistamistest teatati Rue Alibert'i, Rue de la Fontaine-au-Roi, Rue de Charonne'i, Bataclani teatri läheduses Boulevard Voltaire'il, Avenue de la République'il ja Boulevard Beaumarchais'il.
On tõenäoline, et kolm meeskonda viisid läbi kooskõlastatud rünnakute seeria.
Lilled ühes rünnaku toimumiskohas, päev pärast seda, kui see juhtus
Politsei valvab teatri asukohta päev pärast rünnakuid
Ründajad
Islamiriik võttis 14. novembri hommikul ametlikult vastutuse rünnakute eest, ülistades oma "kaheksa venda", keda juhib Abdelhamid Abaaoud, "vähemalt 200 "ristisõduri" surma eest" ja väites, et "see oli alles tormi algus".
Kuriteo toime pannud inimesed olid:
- Neli ründasid Bataclani teatrit, kandes musta riietust ja kasutades AK-47 ründepüsse. Kolm tapsid end teatrile korraldatud politseirünnaku ajal oma enesetapuvestidega. Neljas tapeti politsei tulest vahetult enne tema vestide plahvatamist.
- Kolm enesetaputerroristi lõhkusid oma vestid Stade de France'i lähedal. Prantsuse politsei teatel on ühelt enesetaputerroristilt leitud Süüria pass. Passi ehtsus seati kahtluse alla ja paljud analüütikud juhtisid tähelepanu sellele, et võltsitud Süüria passid on kergesti omandatavad. Kreeka kodanikukaitseminister Nikos Toskas kinnitas, et üks Süüria passi omanikest oli oktoobris registreeritud pagulasena Lerosel. Samuti teatati, et teise pommitaja surnukeha lähedalt leiti Egiptuse pass.
- Kaheksas ründaja lõhkus oma vestid Boulevard Voltaire'il Bataclani teatri lähedal.
Ründajate täpne arv on praegu ebaselge; mõned meediakanalid räägivad seitsmest, teised kaheksast ründajast. Politsei arvates võib olla 3-5 ründajat, kes jäid ellu ja on põgenenud. Umbes kümme inimest võeti Brüsselis politsei poolt vahi alla, kuna neil võib olla seos rünnakutega. Rünnaku juht Abdelhamid Abaaoud tapeti 18. novembril Prantsusmaal toimunud politseirünnakus.
Aftermath
President François Hollande tegi avalduse, milles palus prantslastel jääda selliste vahejuhtumite suhtes tugevaks. Hollande külastas ka Bataclani teatrit ja lubas "halastamatult" võidelda terrorismi vastu. Hollande juhatas ka Prantsuse kabineti erakorralist istungit sel õhtul ja korraldas oma riikliku julgeolekunõukogu istungi järgmisel hommikul. Ametiasutused kutsusid Pariisi elanikke üles jääma oma ohutuse huvides siseruumidesse. Hollande tühistas rünnakute tõttu ka oma reisi 2015. aasta G-20 Antalyas toimuvale tippkohtumisele, saates selle asemel oma esindajateks välisminister Laurent Fabiuse'i ja rahandusminister Michel Sapini.
14. novembril kuulutas president Hollande välja kolm riiklikku leinapäeva. Hiljem samal päeval avaldati mõned hukkunute nimed:
- Thomas Ayad, muusikajuht (Mercury Records France).
- Guillaume B. Decherf, 43, muusikakriitik ja ajakirjanik (Les Inrockuptibles).
- Alban Denuit, 32, kujutav kunstnik.
- Matthieu Giroud, 39, geograaf (Marne-la-Vallée Ülikool).
Reaktsioonid
Paavst Franciscus on rünnakud hukka mõistnud. Ta ütles, et vägivald ei lahenda probleeme ja et rünnakuid ei saa õigustada religioossest või humanitaarsest vaatepunktist. Islami esindajad Prantsusmaal on samuti rünnakud hukka mõistnud, nagu ka juudi kogukonna esindajad. Iraani president Hassan Rouhani tühistas oma reisi Prantsusmaale ja nimetas rünnakuid inimsusevastaseks kuriteoks.
On teateid üksikute tegude kohta moslemi institutsioonide vastu: Päev pärast rünnakuid leiti Créteilis, Pariisi lähedal asuvas mošees punased ristid. Põhja-Aafrika päritolu meest rünnati ebaseadusliku sisserände vastase parempoolse rühmituse meeleavalduste ajal.
Küsimused ja vastused
K: Mis juhtus 13.-14. novembril 2015 Pariisis?
V: Pariisis ja Stade de France'is toimus massitulistamine ja enesetaputerrorism, mille käigus hukkus 130 inimest ja sai vigastada üle 350 inimese.
K: Mida teatas Prantsusmaa president François Hollande pärast rünnakuid?
V: François Hollande kuulutas välja riikliku eriolukorra.
K: Mitu inimest sai Hollande'i 14. novembri kõne kohaselt surma ja vigastada?
V: Hollande'i 14. novembri kõne kohaselt sai 128 inimest surma ja veel 128 inimest raskelt vigastada.
K: Kui paljud vigastatutest said raskeid vigastusi?
V: Umbes 100 neist sai raskelt vigastada.
K: Kus toimusid rünnakud?
V: Rünnakud toimusid Bataclani kontserdipaigas, Pariisi staadionil, teatris ja veel kuues tuntud kohas linnas.
K: Mitu enesetaputerroristi osales rünnakutes?
V: Rünnakutes osales seitse enesetaputerroristi ja ühe neist lasi politsei maha.
K: Kes oli rünnakute juht ja mis temaga juhtus?
V: Rünnakute juht oli Belgia terrorist Abdelhamid Abaaoud, kes tapeti 18. novembril toimunud politseirünnakus.
