13.–14. novembril 2015 toimusid Pariisis ja selle ümbruses koordineeritud terrorirünnakud. Rünnakud tabasid nii linna tänavaid ja söögikohti kui ka staadioni ümbrust: Pariisis ja Stade de France'is Seine-Saint-Denis's asuvas Saint-Denis's Bataclani kontserdipaigas ning mitmes teises kesklinna punktil massitulistamised ja enesetaputerroristide pommirünnak. Rünnakutes hukkus kokku 130 inimest, lisaks said sajad inimesed vigastada. Pärast rünnakuid kuulutas Prantsusmaa president François Hollande välja riikliku eriolukorra ja kinnitas, et riik võtab vastu tugevad julgeolekumeetmed. Oma 14. novembri kõnes mainis Hollande esialgselt numbreid, mille kohaselt 128 oli hukkunute arv ja 128 olid raskelt vigastatud; arusaadavalt oli esialgne informatsioon selles väga kiirelt arenevas olukorras muutuv.
Rünnakute kulg
Rünnakud olid koordineeritud ja toimusid sama õhtu jooksul mitmes eri punktis. Esimesed plahvatused toimusid väljas Stade de France'i ümbruses, kus samal ajal peeti jalgpallimatši; seejärel järgnesid relvastatud rünnakud mitmetes baarides ja restoranides Pariisi kesklinnas ning öö lõppes Bataclanis, kus relvastatud mehed tungisid sisse kontserdisaali ja võtsid hosti või mitu, jättes õhkkonna massilise veresaunana. Rünnakute relvastuseks kasutati rünnakutel automaate ja käsirelvi ning mõnes kohas plahvatusvesti.
Ohvrite ja vigastatute arv
Uurimiste ja ametlike allikate järgi oli rünnakute lõplikuks ohvrite arvuks 130 hukkunut. Kokku sai rünnakute käigus vigastada üle 400 inimese; ametlikult on raporteeritud 413 vigastatut, kellest umbes 99 oli tõsises kuni eluohtlikus seisundis. Paljud kannatanutest olid sattunud traumeerivasse olukorda ning riik ja vabaühendused pakkusid hiljem nii meditsiinilist kui ka psühholoogilist abi.
Rünnakute korraldajad ja politseioperatsioonid
Rünnakutes osalesid mitu ründajat, kellest enamik suri sündmuskohal kas enesetapukatsete käigus või hilisemates politseijaohvoperatsioonides. Mainiti, et rünnakutes osales vähemalt seitse inimest: seitse olid enesetaputerroristid, ja üks relvastatud ründaja sai surma politsei vastutegevuses. Järgmisel päeval, 14. novembril, võttis ISIS (ISIL) endale vastutuse rünnakute eest läbi oma kanalite.
Uurimise käigus sai rünnakute kavandamises ja organiseerimises keskseks nimeks Belgia päritolu terrorist Abdelhamid Abaaoud, keda peeti üheks juhtivaks organiseerijaks. Abaaoud tapeti politseitoimingu käigus 18. novembril 2015 Saint-Denis's toimunud pealetungis.
Järgnev mõju ja õiguslikud sammud
Rünnakud tõid kaasa pikaajalised julgeoleku- ja poliitilised tagajärjed: Prantsusmaal pikendati eriolukorda ja tugevdatud kontrollid jäädvustati õigussüsteemi tasandil. Politsei- ja luureoperatsioonid viisid mitmete arreteerimisteni Prantsusmaal, Belgias ja mujal Euroopas. Üks kuulsamaid uurimise all olnud isikuid, Salah Abdeslam, tabati hiljem ja viidi kohtumenetluse alla. Rahvusvaheline koostöö terrorismivastases võitluses intensiivistus ning Euroopa riigid tugevdasid teabevahetust ja julgeolekuvalvet.
Rahvusvaheline reaktsioon ja mälestus
Rünnakud tekitasid üle maailma pahameelt ja kaastunnet: juhtumit kinnitasid hukka nii mitmed riigid, rahvusvahelised organisatsioonid kui ka poliitilised juhid. Prantsusmaal ja väljaspool korraldati mälestusüritusi hukkunute auks ning rünnakud jäid pikaajaliseks meeldetuletuseks terrorismi globaalsetest ohuteguritest ja vajadusest ühise ennetuse ning ohutusmeetmete järele.
Vaatamata mitmetele arestidele ja kohtulikule menetlusele jäi sündmus Prantsusmaa kollektiivsesse mällu ning selle õppetunnid mõjutasid nii julgeolekupraktikaid kui ka poliitilist diskussiooni turvalisuse ja vabaduse piiride üle.
