Pariisi terrorirünnakud (november 2015)

Taust

Prantsusmaa oli pärast Charlie Hebdotulistamist 2015. aasta jaanuari alguses ja teisi sellega seotud vahejuhtumeid 2015. aasta jaanuari Île-de-France'i rünnakute ajal olnud terroriohtude suhtes kõrges valmisolekus. Samuti oli Prantsusmaa suurendanud julgeolekut seoses ÜRO 2015. aasta kliimamuutuste konverentsiga, mis pidi toimuma Pariisis 30. novembrist kuni 11. detsembrini 2015, ning taastas nädal enne rünnakuid piirikontrolli.

Charlie Hebdo tulistamine 2015. aasta jaanuaris toimus linna 11. linnaosas, kus asub Bataclani teater. Prantsusmaal toimusid ka teised rünnakud, näiteks 3 sõjaväelase noomimine Nizzas, kes valvasid juudi kogukonnakeskust, Saint-Quentin Fallavieri rünnak ja 2015. aasta Thalyse rongi rünnak.

Islamiriik ja nende harud on võtnud endale vastutuse arvukate surmaga lõppenud nädalate jooksul enne rünnakuid arvukate rünnakute eest. 12. novembril 2015 toimusid Liibanonis Beirutis kaks enesetaputerroristide pommirünnakut, milles hukkus 43 inimest. 31. oktoobril 2015 kukkus Egiptuses Siinai poolsaarel alla Metrojeti lend 9268, mille pardal olid peamiselt Venemaa reisijad, tappes 224 inimest. Vastutust võttis Islamiriigi Siinai haru.

Samuti teatati, et ISILi juhtiv hukkamõistja Jihadi John on rünnakute päeval tapetud USA droonilöögi tagajärjel ja kaotanud Sinjari lahingu kurdi vägedele.

Rünnakud

Toimus seitse erinevat rünnakut, mis hõlmasid kuut tulistamist ja kolme plahvatust. Plahvatused toimusid Stade de France'i lähedal, samas kui tulistamistest teatati Rue Alibert'i, Rue de la Fontaine-au-Roi, Rue de Charonne'i, Bataclani teatri läheduses Boulevard Voltaire'il, Avenue de la République'il ja Boulevard Beaumarchais'il.

On tõenäoline, et kolm meeskonda viisid läbi kooskõlastatud rünnakute seeria.

Lilled ühes rünnaku toimumiskohas, päev pärast seda, kui see juhtus


Politsei valvab teatri asukohta päev pärast rünnakuid

Ründajad

Islamiriik võttis 14. novembri hommikul ametlikult vastutuse rünnakute eest, ülistades oma "kaheksa venda", keda juhib Abdelhamid Abaaoud, "vähemalt 200 "ristisõduri" surma eest" ja väites, et "see oli alles tormi algus".

Kuriteo toime pannud inimesed olid:

• Neli ründasid Bataclani teatrit, kandes musta riietust ja kasutades AK-47 ründepüsse. Kolm tapsid end teatrile korraldatud politseirünnaku ajal oma enesetapuvestidega. Neljas tapeti politsei tulest vahetult enne tema vestide plahvatamist.
• Kolm enesetaputerroristi lõhkusid oma vestid Stade de France'i lähedal. Prantsuse politsei teatel on ühelt enesetaputerroristilt leitud Süüria pass. Passi ehtsus seati kahtluse alla ja paljud analüütikud juhtisid tähelepanu sellele, et võltsitud Süüria passid on kergesti omandatavad. Kreeka kodanikukaitseminister Nikos Toskas kinnitas, et üks Süüria passi omanikest oli oktoobris registreeritud pagulasena Lerosel. Samuti teatati, et teise pommitaja surnukeha lähedalt leiti Egiptuse pass.
• Kaheksas ründaja lõhkus oma vestid Boulevard Voltaire'il Bataclani teatri lähedal.

Ründajate täpne arv on praegu ebaselge; mõned meediakanalid räägivad seitsmest, teised kaheksast ründajast. Politsei arvates võib olla 3-5 ründajat, kes jäid ellu ja on põgenenud. Umbes kümme inimest võeti Brüsselis politsei poolt vahi alla, kuna neil võib olla seos rünnakutega. Rünnaku juht Abdelhamid Abaaoud tapeti 18. novembril Prantsusmaal toimunud politseirünnakus.

Aftermath

President François Hollande tegi avalduse, milles palus prantslastel jääda selliste vahejuhtumite suhtes tugevaks. Hollande külastas ka Bataclani teatrit ja lubas "halastamatult" võidelda terrorismi vastu. Hollande juhatas ka Prantsuse kabineti erakorralist istungit sel õhtul ja korraldas oma riikliku julgeolekunõukogu istungi järgmisel hommikul. Ametiasutused kutsusid Pariisi elanikke üles jääma oma ohutuse huvides siseruumidesse. Hollande tühistas rünnakute tõttu ka oma reisi 2015. aasta G-20 Antalyas toimuvale tippkohtumisele, saates selle asemel oma esindajateks välisminister Laurent Fabiuse'i ja rahandusminister Michel Sapini.

14. novembril kuulutas president Hollande välja kolm riiklikku leinapäeva. Hiljem samal päeval avaldati mõned hukkunute nimed:

• Thomas Ayad, muusikajuht (Mercury Records France).
• Guillaume B. Decherf, 43, muusikakriitik ja ajakirjanik (Les Inrockuptibles).
• Alban Denuit, 32, kujutav kunstnik.
• Matthieu Giroud, 39, geograaf (Marne-la-Vallée Ülikool).

Reaktsioonid

Paavst Franciscus on rünnakud hukka mõistnud. Ta ütles, et vägivald ei lahenda probleeme ja et rünnakuid ei saa õigustada religioossest või humanitaarsest vaatepunktist. Islami esindajad Prantsusmaal on samuti rünnakud hukka mõistnud, nagu ka juudi kogukonna esindajad. Iraani president Hassan Rouhani tühistas oma reisi Prantsusmaale ja nimetas rünnakuid inimsusevastaseks kuriteoks.

On teateid üksikute tegude kohta moslemi institutsioonide vastu: Päev pärast rünnakuid leiti Créteilis, Pariisi lähedal asuvas mošees punased ristid. Põhja-Aafrika päritolu meest rünnati ebaseadusliku sisserände vastase parempoolse rühmituse meeleavalduste ajal.