Charlie Hebdo rünnak 2015: Pariisi tulistamine ja tagajärjed

7. jaanuaril 2015, umbes kell 11:30 Kesk-Euroopa aja järgi (10:30 UTC), tungisid kolm maskeeritud relvastatud meest, kes olid relvastatud Kalashnikovi vintpüsside, püstolkuulipilduja ja granaadiheitjaga, Prantsuse satiiriajakirja Charlie Hebdo peakorterisse Pariisis. Nad tulistasid ja tapsid 12 inimest, sealhulgas Charlie Hebdo töötajad ja kaks Prantsuse riikliku politsei ametnikku, ning haavasid veel 11 inimest. Nigeris põletati kirikuid ja autosid Charlie Hebdo kaanel oleva Muhamedi vastu.

Relvastatud sisenesid hoonesse ja hakkasid automaatrelvadest tulistama, karjudes samal ajal "Allahu Akbar". Rünnaku ajal tulistati kuni 50 lasku. Pärast ulatuslikku tagaotsimist usub Prantsuse politsei, et nad on ründajad üles leidnud ja korraldavad nende vastu operatsiooni. Twitteris kasutasid inimesed pärast tulistamist hashtagi #JeSuisCharlie, et avaldada toetust sõnavabadusele.

Rünnaku kulg ja vahetu tagajärg

Rünnak toimus toimetuse koosoleku ajal; ohvrite hulgas olid tuntud karikaturistid ja toimetuse liikmed, näiteks toimetuse juht Stéphane Charbonnier (Charb) ning karikaturistid nagu Cabu, Wolinski, Tignous ja Honoré. Kohapeal toimunud vägivalla tulemusena suri 12 inimest ning mitmed said raskelt vigastada. Juhtum vallandas kohe suurpõhise politseioperatsiooni ja ulatusliku avaliku hirmu terorismi pärast.

Ründajad ja nende sidemed

Rünnaku eest vastutasid kaks vendi, Saïd ja Chérif Kouachi, ning neile seostuv kolmas ründaja, Amedy Coulibaly. Prantsuse ametivõimud leidsid, et vendadel Kouachi olid sidemed Al-Qaedaga Araabia poolsaarel (AQAP) ning Amedy Coulibaly väitis end olevat seotud Islamiriigiga (ISIS/Daesh). Kõik kolm ründajat surid politseioperatsioonide käigus 9. jaanuaril 2015: Kouachi’d hukkasid julgeolekujõud Dammartin‑en‑Goële tööstuspargis ja Coulibaly tapeti samal päeval pärast poeröövi ja pantvangisurma Hyper Cacher’i juures.

Seotud rünnakud ja ohvrite koguarv

• 7. jaanuaril – Charlie Hebdo peakorteris surnud: 12 inimest (toimetuse liikmed ja politseiametnikud).
• 8. jaanuaril – Montrouge’is tapeti politseinik/naine (Amedy Coulibaly väidetav ohver).
• 9. jaanuaril – Hyper Cacher’i juures toimunud pantvangivõtt ja rünnak, kus hukkusid neli pantvangi (juudi usulised ostjad).

Kokku hukkus nendel seotud rünnakutel 17 tsiviilohvrit; lisaks said ligi kolm ründajat surma politseioperatsioonide käigus.

Politseioperatsioonid ja uurimine

Pärast esialgset rünnakut käivitasid Prantsuse julgeolekujõud ulatusliku jälituse. 9. jaanuaril toimusid paralleelsed operatsioonid: Kouachi vennad olid ühes trümmide varjenditega Dammartin‑en‑Goële’s ja Amedy Coulibaly oli pantvangis Hyper Cacher’i toidupoest Porte de Vincennes’is. Mõlemas paigas lõppes operatsioon relvastatud konfliktiga, mille käigus surid ründajad.

Rahvusvaheline ja riiklik reaktsioon

Rünnak põhjustas ülemaailmset pahameelt ja tugevat solidaarsust sõnavabaduse kaitsel. 11. jaanuaril 2015 toimus Pariisis suur mälestus- ja solidaarsusmarss, kus osalesid miljonid inimesed ja kümned riigijuhid, ning mitmed avalikud meeleavaldused levisid üle maailma. Hashtag #JeSuisCharlie sai üleöö emotsionaalseks toetussümboliks.

Juhtum tõi esile terava ühiskondliku ja poliitilise arutelu religiooni, sõnavabaduse, meedia vastutuse ning radikaliseerumise ja islamismi ohu üle Euroopas. Samuti viidi Prantsusmaal sisse kõrgenenud julgeoleku- ja jälgimismeetmed ning tugevam tähelepanu terrorismivastasele koostööle riikide vahel.

Kohtulik järelmõju ja pärand

Kuigi peamised ründajad hukkusid, viisid uurimine ja pikaajalised kohtuprotsessid paljude kaasosaliste ja organiseerivate isikute vastutusele võtmiseni. 2020. aastal toimus Pariisis suur protsess, kus kohtu ette toodi mitu inimest, keda süüdistati logistilise ja muu abiga seoses rünnakutega; süüdimõistmisi ja pikkade vanglakaristuste määramist kirjeldati kui olulist osa õiguslikust järeldusest juhtumile.

Charlie Hebdo rünnak ja selle järellained on jätnud püsiva jälje Prantsusmaa poliitikasse, julgeolekupoliitikasse ja rahvuslikku debatti. Vägivaldne reaktsioon mõnel pool maailmas ning küsimused sõnavabaduse ja usutundlikkuse piiride kohta on endiselt aktuaalsed teemaplokid.

Oluline meelde jätta

• Rünnak näitas, kui tõsine oht suudab olla radikaliseeritud vägivallaakt ühiskondlikult tähelepanuväärse sihtmärgi vastu.
• #JeSuisCharlie sümboliseeris ülemaailmset solidaarsust ja arutelu sõnavabaduse piiri üle.
• Juhtumi järellained kinnitasid vajadust tasakaalu järele julgeoleku, õiguse ja põhiväärtuste kaitse vahel demokraatlikes ühiskondades.

Küsimused ja vastused

K: Mis juhtus 7. jaanuaril 2015 Pariisis?

K: Kuidas olid relvastatud ründajad rünnaku ajal?

K: Mitu inimest sai Charlie Hebdo peakorterile suunatud rünnaku ajal haavata?

K: Mis oli Nigeri protestide põhjus?

K: Kuidas käitusid ründajad Charlie Hebdo peakorteri ründamise ajal?

K: Kas Prantsuse politsei tabas ründajad?

K: Milline hashtag hakkas pärast rünnakut Twitteris trendi tegema?

Otsing