Columbine'i koolitulistamine
Columbine'i keskkooli veresaun oli 20. aprillil 1999. aastal Denveri lähedal Colorado osariigis Littletonis asuvas Columbine'i keskkoolis toimunud koolitulistamine ja pommiplahvatuse katse. Veresauna korraldasid 18-aastane Eric Harris ja 17-aastane Dylan Klebold, kes olid mõlemad kooli õpilased. Nad mõrvasid 12 õpilast ja ühe õpetaja, kasutades relvi. Kümme mõrva juhtus kooli raamatukogus, kus nad seejärel end oma relvadega tapsid. Enne tulistamist olid nad pannud kooli sööklasse kaks suurt propaanpommi. Need oleksid võinud seal palju inimesi tappa, kuid ei plahvatanud. Samuti panid nad kooli parklasse kaks autopommi, mis pidid tapma esmareageerijad ja uudistereporterid. Ka need ei plahvatanud. Neil olid kaasas ka torupommid ja molotov-kokteilid, mida nad süütasid ja viskasid. Enamik neist plahvatas, kuid keegi ei saanud veresauna ajal kasutatud pommidest vigastada ega surma.
See oli üks esimesi tuntud veresaunu Ameerika Ühendriikide koolis ja kõige rohkem surmajuhtumeid kuni Virginia Techi veresauna toimumiseni 2007. aastal.
Pärast tulistamist
Pärast tulistamist tahtsid paljud inimesed teada, miks see juhtus. Paljud arvasid, et Klebold ja Harris olid seda teinud, sest neid kiusati, ning Ameerika Ühendriikide koolides hakati rääkima sellest, kuidas kiusamist lõpetada. Nüüd arvatakse aga, et Klebold ja Harris olid ise kiusajad. Teised inimesed süüdistasid osa meediast, öeldes, et põhjuseks võisid olla bändide ja lauljate, nagu Marilyn Manson, laulusõnad ja vägivaldsed videomängud, mida tulistajad mängisid.
2002. aastal avaldas filmitegija Michael Moore dokumentaalfilmi "Bowling for Columbine", mis käsitles tulistamise põhjusi ja relvade rolli Ameerika kultuuris. Filmis intervjueeris Moore Marilyn Mansoni.
Mälestused
Pärast tulistamist loodi palju improviseeritud mälestusmärke. Mälestusmärkide hulka kuulusid ohvrite Rachel Scotti auto ja John Tomlini veoauto.
2000. aastal korraldas noorte eestkõneleja Melissa Helmbrecht Denveris mälestusürituse. Sellel osalesid kaks ellujäänud õpilast. Selle nimi oli "Kutse lootusele". Raamatukogu (kus enamik tulistamistest toimus) eemaldati ja asendati aatriumiga. 2001. aastal ehitati läänepoolse sissepääsu kõrvale uus raamatukogu, HOPE mälestusraamatukogu.
26. veebruaril 2004 esitleti Jeffco messikeskuses Goldenis tuhandeid tõendeid tulistamise kohta.
HOPE Columbine'i mälestusraamatukogu
Columbine'i mälestusmärk Clementi pargis
Küsimused ja vastused
K: Mis juhtus 1999. aastal Columbine'i keskkoolis?
V: 20. aprillil 1999 korraldasid 18-aastane Eric Harris ja 17-aastane Dylan Klebold Colorado osariigis Littletonis asuvas Columbine'i keskkoolis koolitulistamise ja pommiplahvatuse katse. Nad mõrvasid 12 õpilast ja ühe õpetaja relvade abil ning seejärel tapsid end ise oma relvadega.
Küsimus: Mitu inimest tapeti veresauna ajal?
V: Veresauna käigus tapeti kolmteist inimest - kaksteist õpilast ja üks õpetaja.
K: Milliseid pomme kasutasid Harris ja Klebold veresauna ajal?
V: Harris ja Klebold paigutasid kooli sööklasse kaks suurt propaanpommi, mis ei plahvatanud. Samuti panid nad kooli parklasse kaks autopommi, mis pidid tapma esmareageerijad ja uudistereporterid, kuid ei plahvatanud. Neil olid kaasas ka torupommid ja molotov-kokteilid, mida nad süütasid ja viskasid; enamik neist plahvatas, kuid keegi neist pommidest ei saanud vigastada ega surma.
K: Millal oli see veresaun võrreldes teiste sarnaste sündmustega?
V: Columbine'i keskkooli veresaun oli üks esimesi tuntud veresaunaid Ameerika Ühendriikide koolis, kus hukkus rohkem inimesi kui üheski teises kuni 2007. aastani, mil Virginia Techi veresauna käigus hukkus 32 inimest.
K: Kes pani selle vägivallaakti toime?
V: Selle vägivallaakti toimepanijad olid 18-aastane Eric Harris ja 17-aastane Dylan Klebold, kes mõlemad olid Columbine'i keskkooli õpilased.
K: Kus toimus suurem osa mõrvadest?
V: Enamik mõrvadest toimus kooli raamatukogus, kus Harris ja Klebold pärast kuritegude toimepanemist end oma relvadega tapsid.
