Columbine'i koolitulistamine 1999 – Littletoni veresaun ja tagajärjed
Columbine'i 1999 koolitulistamine Littletonis: sündmuse kulg, ohvrite lood, poliitilised ja ühiskondlikud tagajärjed ning kooliohutuse muudatused — põhjalik ja faktipõhine ülevaade.
Columbine'i keskkooli veresaun toimus 20. aprillil 1999. aastal Denveri lähedal Colorado osariigis Littletonis asuvas Columbine'i keskkoolis. Tegemist oli kombineeritud koolitulistamise ja pommiplahvatuse katsega, mille korraldasid 18-aastane Eric Harris ja 17-aastane Dylan Klebold, kes olid mõlemad kooli õpilased. Nad mõrvasid 12 õpilast ja ühe õpetaja, kasutades mitut erinevat relva. Kümme mõrva juhtus kooli raamatukogus, kus nad seejärel end oma relvadega tapsid.
Enne tulistamist olid nad paigutanud kooli sööklasse kaks suurt propaanpommi, mis oleksid võinud põhjustada palju suurema hukkunute arvu, kuid ei plahvatanud. Samuti jätsid nad kooli parklasse kaks autopommi, mis pidid sihtima esmareageerijaid ja uudistereportereid, kuid ka need ei plahvatanud. Lisaks kasutasid nad torupomme ja molotov-kokteile, millest osa süttisid või plahvatasid – õnneks nende pommide kasutamisest ei põhjustatud veresauna ajal täiendavat surmajuhtumit.
Juhtumi tõsidus ja otsene tagajärg: sündmus oli üks esimesi rahvusvaheliselt laialdaselt kajastatud kooliveresaunu Ameerika Ühendriikides ning kuni 2007. aasta Virginia Techi veresaunani oli see juhtum kõige suurema surmaga koolis toimunud rünnak. Columbine tõi kaasa hulga otse- ja kaudmõjusid: politsei taktika ja esmareageerimise kriitika (viivitused ruumidesse sisenemisel), kiirabi- ja päästetööde korralduse ülevaatamise ning koolide turvaprotokollide ja „active shooter” koolituste kiire leviku.
Pikaajalised mõjud ja ühiskondlik arutelu: Columbine käivitas Ameerika ühiskonnas ja rahvusvaheliselt laiaulatusliku arutelu teemadel nagu relvaseadused, koolikiusamine, vaimne tervis, sotsiaalmeedia ja meedia mõju, vägivaldsed filmid ja videomängud ning noorte radikaliseerumine. Juhtumist algasid uurimised, mis püüdsid mõista ründajate motiive, planeerimist ja sotsiaalset tausta; samuti tekkisid mälestusüritused ja -paigad, kus austati hukkunuid ja toetati ellujääjaid ning nende peresid.
Tagajärgede hulka kuulusid ka õiguslikud ja poliitilised sammud: koolide turvameetmete tugevdamine, suurenenud tähtsus koolipsühholoogiale ja kriisiabi pakkumisele, muudatused juhtumite raportimises ning laiem avalik rõhk ennetustööle. Columbine'i sümboolne mõju avaldus ka kultuuris — sündmusest on tehtud arvukalt dokumentaale, raamatuid ja analüüse, mis püüavad selgitada nii rünnakute läbiviimist kui ka ühiskondlikke reaktsioone.
Ellujäänutele ja peredele mõju: paljud sel päeval kohalviibinud olid psühholoogiliselt ja füüsiliselt traumaatiliselt mõjutatud; koolis ja kogukonnas alustati pikaajalisi tugiprogramme ning mälestustalitusi. Columbine'i juhtum tuletas tugevalt meelde vajaduse varajase sekkumise, vaimse tervise toe ning koolikeskkonna turvalisuse järele, et ennetada sarnaseid tragöödiaid tulevikus.
Kuigi Columbine ei olnud esimene koolivägivalda juhtum, sai sellest läbiv teema, mis mõjutas turvameetmeid, kriisireageerimist ja avalikku arutelu üle kogu maailma ning jätkab ka aastakümneid hiljem arutelusid selle kohta, kuidas paremini ära hoida koolivägivalda ja toetada ohvreid ning ennetustööd.
Pärast tulistamist
Pärast tulistamist tahtsid paljud inimesed teada, miks see juhtus. Paljud arvasid, et Klebold ja Harris olid seda teinud, sest neid kiusati, ning Ameerika Ühendriikide koolides hakati rääkima sellest, kuidas kiusamist lõpetada. Nüüd arvatakse aga, et Klebold ja Harris olid ise kiusajad. Teised inimesed süüdistasid osa meediast, öeldes, et põhjuseks võisid olla bändide ja lauljate, nagu Marilyn Manson, laulusõnad ja vägivaldsed videomängud, mida tulistajad mängisid.
2002. aastal avaldas filmitegija Michael Moore dokumentaalfilmi "Bowling for Columbine", mis käsitles tulistamise põhjusi ja relvade rolli Ameerika kultuuris. Filmis intervjueeris Moore Marilyn Mansoni.
Mälestused
Pärast tulistamist loodi palju improviseeritud mälestusmärke. Mälestusmärkide hulka kuulusid ohvrite Rachel Scotti auto ja John Tomlini veoauto.
2000. aastal korraldas noorte eestkõneleja Melissa Helmbrecht Denveris mälestusürituse. Sellel osalesid kaks ellujäänud õpilast. Selle nimi oli "Kutse lootusele". Raamatukogu (kus enamik tulistamistest toimus) eemaldati ja asendati aatriumiga. 2001. aastal ehitati läänepoolse sissepääsu kõrvale uus raamatukogu, HOPE mälestusraamatukogu.
26. veebruaril 2004 esitleti Jeffco messikeskuses Goldenis tuhandeid tõendeid tulistamise kohta.
HOPE Columbine'i mälestusraamatukogu
Columbine'i mälestusmärk Clementi pargis
Küsimused ja vastused
K: Mis juhtus 1999. aastal Columbine'i keskkoolis?
V: 20. aprillil 1999 korraldasid 18-aastane Eric Harris ja 17-aastane Dylan Klebold Colorado osariigis Littletonis asuvas Columbine'i keskkoolis koolitulistamise ja pommiplahvatuse katse. Nad mõrvasid 12 õpilast ja ühe õpetaja relvade abil ning seejärel tapsid end ise oma relvadega.
Küsimus: Mitu inimest tapeti veresauna ajal?
V: Veresauna käigus tapeti kolmteist inimest - kaksteist õpilast ja üks õpetaja.
K: Milliseid pomme kasutasid Harris ja Klebold veresauna ajal?
V: Harris ja Klebold paigutasid kooli sööklasse kaks suurt propaanpommi, mis ei plahvatanud. Samuti panid nad kooli parklasse kaks autopommi, mis pidid tapma esmareageerijad ja uudistereporterid, kuid ei plahvatanud. Neil olid kaasas ka torupommid ja molotov-kokteilid, mida nad süütasid ja viskasid; enamik neist plahvatas, kuid keegi neist pommidest ei saanud vigastada ega surma.
K: Millal oli see veresaun võrreldes teiste sarnaste sündmustega?
V: Columbine'i keskkooli veresaun oli üks esimesi tuntud veresaunaid Ameerika Ühendriikide koolis, kus hukkus rohkem inimesi kui üheski teises kuni 2007. aastani, mil Virginia Techi veresauna käigus hukkus 32 inimest.
K: Kes pani selle vägivallaakti toime?
V: Selle vägivallaakti toimepanijad olid 18-aastane Eric Harris ja 17-aastane Dylan Klebold, kes mõlemad olid Columbine'i keskkooli õpilased.
K: Kus toimus suurem osa mõrvadest?
V: Enamik mõrvadest toimus kooli raamatukogus, kus Harris ja Klebold pärast kuritegude toimepanemist end oma relvadega tapsid.
Otsige