Massimõrv: määratlus, põhjused, tüübid ja tuntud juhtumid

Massimõrva all mõistetakse seda, kui üks ja sama isik või rühm tapab korraga neli või enam inimest. Tavaliselt toimuvad mõrvad samal ajal või suhteliselt lühikese aja jooksul. FBI määratleb massimõrva kui paljude inimeste tapmist ilma igasuguse järelemõtlemisaega. Võrreldes sellega on sarimõrvaril mõrvade vahel jahutusperiood. Mõrva võib teha inimene, jõuk, terrorirühmitus, valitsus või politsei. Massimõrvarid panevad oma kuriteo toime mitmel põhjusel. Näited, miks nad seda teevad, on järgmised: poliitika/religioon/etniline kuuluvus, sadism, kiusamine, psüühikahäired ja harvaesinevus. Paljudel juhtudel sooritab tapja enesetapu või tapetakse politsei poolt.

Määratlus ja eristused

Massimõrvat iseloomustab peamiselt toimepanemise ajakohasus ja ohvrite arv (tavaliselt neli või enam). Oluline on eristada seda teistest vägivallaliikidest:

• Massimõrv – mitu inimest korraga/vahetult lühikese aja jooksul.
• Spree-killing – tapmised asetuvad mitmes kohas, kuid ilma pikema “jahutusperioodita”.
• Sarimõrv – mitu mõrva, mis on ajaliselt eraldatud ja mille vahel on regulaarselt puhkeaegu.

Põhjused ja motiivid

Massimõrvade motiivid on mitmekesised ja sageli segased. Levinumad põhjused on:

• Poliitilised või ideoloogilised – rünnakud teatud grupi või institutsiooni vastu eesmärgiga tekitada hirmu või tähelepanu (poliitika/religioon/etniline kuuluvus).
• Terrorism – massiohvrite tekitamine poliitilise sõnumi edastamiseks.
• Isiklikud motiivid – kättemaks, töö- või koolivaen, suhtelised konfliktid, kiusamine.
• Psüühilised häired ja äärmuslikud isiksusejooned – kuigi enamik vaimuhaigusega inimesi ei ole vägivaldsed, on mõnel ründajal ajukäitumise või psühhiaatriliste probleemide taust.
• Sotsiaalsed tegurid – isolatsioon, vägivaldne subkultuur, ligipääs relvadele ja hüper-sensationaliseeritud meedia kajastus, mis võib vallandada malli jälgimise.
• Sadism ja dehumaniseerimine – mõnel ründajal on eesmärk tekitada kannatusi ja naudib vägivalla kontrolli.

Tüübid ja meetodid

Massimõrvad võivad toimuda eri moodi:

• Tulistamised – kõige tavalisem ja meedias enim kajastatud vorm, eriti riikides, kus relvadele on lihtne ligi pääseda.
• Pommiplahvatused ja õhurünnakud – tihti terroritegevuse osana.
• Küttepõlengud ja mürgitused – rünnakud, millel on teistsugune taktika ja ohvrite paiknemine.
• Sekundaarsed rünnakud – ründaja kasutab mitut eri meetodit sama sündmuse käigus.

Kelle seas esineb ja profiilid

Ei ole ühtset „massimõrvari” profiili, kuid uurimused on tuvastanud mõned korduvad tunnused:

• Enamasti üksikisik või üks rühmitus, harvemini mitme tegija koordineeritud tiim.
• Soov saada tähelepanu, tunda kontrolli või kätte maksta tajutud ebaõigluse eest.
• Varasem vägivald, ähvardused või vaenulik suhtumine oma sihtmärkidesse on sageli esinenud.
• Isolatsioon, sotsiaalne äpardumine, töö- või õpiraskused ja teatud juhtudel varasemad vaimse tervise probleemid.

Ennetus, reageerimine ja õiguslik raamistik

Ennetus ja vähendamine nõuavad mitmetahulist lähenemist:

• Relvade ligipääsu piiramine ja rangemad kontrollimehhanismid riikides, kus see on võimalik.
• Varased sekkumised – koolide ja töökohtade ohuhindamissüsteemid, vaimse tervise teenused ja kriisimeeskonnad.
• Ohuhinnangud ja häiremehhanismid – kui isik teeb avalikke ähvardusi, võib varajane sekkumine peatada eskaleeruval käitumisel põhineva rünnaku.
• Esmaabi ja reageerimisprotseduurid – politsei taktikalised üksused, esmased meditsiinimeeskonnad ja päästetöötajad peavad olema koolitatud kiireks ja koordineeritud tegutsemiseks.
• Meedia vastutus – vältida ründaja ülemäärast glorifitseerimist; keskenduda ohvritele ja põhjusele, miks selliseid rünnakuid ennetada.
• Õiguslikud meetmed – kuriteo uurimine, vastutusele võtmine ning ennetuspoliitikate kehtestamine riiklikul ja kohalikul tasandil.

Tuntud juhtumid

Texase ülikooli veresaun 1966. aasta augustis oli üks varasemaid ja laialdaselt kajastatud ülikoolitulistamisi Ameerikas, mis suurendas avalikku teadlikkust selliste sündmuste tõsidusest. 1999. aasta Columbine'i keskkooli veresaun mõjutas tugevalt kooliturvalisuse poliitikaid ja tekitas arutelusid kiusamise, interneti- ja subkultuuride rolli üle. 11. septembri rünnakud olid aga terroristlikud rünnakud, millel olid globaalsed poliitilised ja julgeoleku mõjud. Virginia Techi veresaun ning 2012. aasta Aurora tulistamine ja 2012. aasta Sandy Hooki algkooli tulistamine tõid taas fookusesse relvade ligipääsu, vaimse tervise teenuste ja koolide turvameetmete küsimused Ameerika Ühendriikides.

Ühendkuningriigi massimõrvade hulka kuuluvad Denmark Place'i tulekahju Londonis 1980. aastal, mis oli plahvatuslikult laastav, Hungerfordi veresaun Hungerfordis, Berkshire'is 1987. aastal, kus juhtum mõjutas relvaseaduste rangemaks muutmist Ühendkuningriigis, ja Pan Am'i lend 103 Lockerbie's, Šotimaal 1988. aastal, mis oli pommirünnak rahvusvahelisel lennul. Austraalia massimõrvade hulka kuulub Port Arthuri veresaun 1996. aastal. See juhtum viis Austraalias ulatuslike relvaseaduste reformideni. Prantsusmaa puhul on tegemist 2015. aasta novembris Pariisis toimunud rünnakutega, mis olid osa laiemast terroriakti lainest Euroopas. Türgi puhul on tegemist 2015. aasta Ankara pommiplahvatustega, millel olid märkimisväärsed humanitaarsed ja julgeolekualased tagajärjed.

Kokkuvõte ja järeldused

Massimõrvad on haruldased, kuid nende humanitaarsed ja sotsiaalsed tagajärjed on sügavad. Neil on mitmeid põhjuseid, sealhulgas ideoloogilised, isiklikud ja psühholoogilised ajendid ning sageli mängivad rolli ka keskkondlikud ja poliitilised tegurid. Efektiivne ennetus nõuab kombineeritud lähenemist: relvakontrolli ja järelevalvet, varajasi sotsiaalseid ja vaimse tervise sekkumisi, ohuhindamise süsteeme ning hästi koordineeritud reageerimist kriisiolukordades. Meedia ja avalikkus mängivad olulist rolli, kuidas juhtumeid kajastatakse ja millist sõnumit potentsiaalsetele järgijatele antakse.

Küsimused ja vastused

K: Mis on massimõrv?

K: Kuidas defineerib FBI massimõrva?

K: Kes võib sooritada massimõrva?

K: Millised on mõned võimalikud motiivid massimõrva sooritamiseks?

K: Millised on mõned näited USA massimõrvade kohta?

K: Millised on mõned näited Ühendkuningriigi massimõrvadest?

K: Millised on näited Austraalia ja Prantsusmaa vastavate massimõrvade kohta?

Otsing