Massimõrv
Massimõrva all mõistetakse seda, kui üks ja sama isik või rühm tapab korraga neli või enam inimest. Tavaliselt toimuvad mõrvad samal ajal või suhteliselt lühikese aja jooksul. FBI määratleb massimõrva kui paljude inimeste tapmist ilma igasuguse järelemõtlemisaega. Võrreldes sellega on sarimõrvaril mõrvade vahel jahutusperiood. Mõrva võib teha inimene, jõuk, terrorirühmitus, valitsus või politsei. Massimõrvarid panevad oma kuriteo toime mitmel põhjusel. Näited, miks nad seda teevad, on järgmised: poliitika/religioon/etniline kuuluvus, sadism, kiusamine, psüühikahäired ja harvaesinevus. Paljudel juhtudel sooritab tapja enesetapu või tapetakse politsei poolt.
Texase ülikooli veresaun 1966. aasta augustis, 1999. aasta Columbine'i keskkooli veresaun, 11. septembri rünnakud, Virginia Techi veresaun, 2012. aasta Aurora tulistamine ja 2012. aasta Sandy Hooki algkooli tulistamine on mõned näited Ameerika Ühendriikides toimunud massimõrvadest.
Ühendkuningriigi massimõrvade hulka kuuluvad Denmark Place'i tulekahju Londonis 1980. aastal, Hungerfordi veresaun Hungerfordis, Berkshire'is 1987. aastal ja Pan Am'i lend 103 Lockerbie's, Šotimaal 1988. aastal. Austraalia massimõrvade hulka kuulub Port Arthuri veresaun 1996. aastal. Prantsusmaa puhul on tegemist 2015. aasta novembris Pariisis toimunud rünnakutega. Türgi puhul on tegemist 2015. aasta Ankara pommiplahvatustega.
Katõni veresauna massihaud 1940. aastal, kus tapeti umbes 22 000 inimest.
New Yorgis asuva autopargi tara peal on rida käsitsi maalitud plaate, mis on pühendatud 11. septembri rünnakute ohvritele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on massimõrv?
V: Massimõrv on see, kui üks ja sama isik või rühm tapab korraga neli või enam inimest, tavaliselt lühikese aja jooksul.
K: Kuidas defineerib FBI massimõrva?
V: FBI määratleb massimõrva kui paljude inimeste tapmist ilma järelemõtlemisaegadeta, mis eristab seda sarimõrvajatest, kellel on mõrvade vahel järelemõtlemisaeg.
K: Kes võib sooritada massimõrva?
V: Massimõrvarid võivad olla üksikisikud, jõugud, terrorirühmitused, valitsused või politsei.
K: Millised on mõned võimalikud motiivid massimõrva sooritamiseks?
V: Massimõrva toimepanemise võimalikud motiivid võivad olla poliitiline/religioosne/etniline kuuluvus, sadism, kiusamine, psüühikahäired ja harvaesinevus.
K: Millised on mõned näited USA massimõrvade kohta?
V: USA massimõrvade näidete hulka kuuluvad Texase ülikooli veresaun 1966. aasta augustis, 1999. aasta Columbine'i keskkooli veresaun, 11. septembri rünnakud, Virginia Techi veresaun ning 2012. aasta Aurora tulistamine ja Sandy Hooki algkooli tulistamine.
K: Millised on mõned näited Ühendkuningriigi massimõrvadest?
V: Ühendkuningriigi massimõrvade näidete hulka kuuluvad Denmark Place'i tulekahju Londonis 1980. aastal, Hungerfordi veresaun Hungerfordi Berkshire'is 1987. aastal ja Pan Am Flight 103 Lockerbie'i tapmine Šotimaal 1988. aastal.
K: Millised on näited Austraalia ja Prantsusmaa vastavate massimõrvade kohta?
V: Austraalia näide hõlmab Port Arthuri veresauna 1996. aastal, Prantsusmaa näide aga 2015. aasta novembri Pariisi rünnakuid. Türgi näide hõlmab 2015. aasta Ankara pommirünnakuid.
