Tšornobõli katastroof
Tšernobõli katastroof oli tuumakatastroof, mis toimus 26. aprillil 1986 Tšernobõli tuumaelektrijaamas Pripjatis, Ukrainas. Sel ajal oli Ukraina osa Nõukogude Liidust.
See sündmus oli üks halvemaid õnnetusi tuumaenergia ajaloos. Rahvusvahelisel tuumaõnnetuste skaalal hinnati see 7. tasemele, mis on kõige raskem tase. Ainus teine 7. taseme õnnetus on Fukushima. Kuna tuumajaamas kasutatud RBMK reaktoritel puudus kaitsehoone, mis oleks pidanud kiirgust kinni, levis radioaktiivne saaste üle Nõukogude Liidu lääneosa, Ida-Euroopa, Skandinaavia, Ühendkuningriigi ja AmeerikaÜhendriikide idaosa. Suured alad Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal olid tugevalt saastunud. Umbes 60% radioaktiivsest sadestusest sattus Valgevenesse. Umbes 360 000 inimest tuli ümber paigutada teistesse kohtadesse, kus nad said pärast õnnetust elada. Lisaks sellele kannatasid paljud inimesed pikaajaliste haiguste all ning mõnel inimesel diagnoositi isegi kilpnäärmevähk ja äge kiirgusmürgistus.
Enne õnnetust oli plaanitud võimsuse vähendamine. Päevase vahetuse alguseks oli võimsus jõudnud 50%ni. Pärast seda läks juhuslikult üks piirkondlikest elektrijaamadest välja. Seejärel taotleti, et edasine võimsuse vähendamine lükataks edasi. Vaatamata sellele palvele jätkus vähendamine ja ettevalmistused toimuvaks katseks.
Õnnetus juhtus, kui neljas reaktor kannatas tohutu võimsuse kasvu all. See tõi kaasa reaktori südamiku plahvatuse. Selle plahvatuse tagajärjel pääses õhku suures koguses radioaktiivseid materjale ja kütust. See põhjustas grafiidist valmistatud neutronmoderaatori põlemise. Tulekahju põhjustas suurema radioaktiivse jäägi vabanemise, mis kandis tulekahju suitsu kaudu keskkonda.
Reaktor 4 oli kaetud "sarkofaagiga", mis oli valmistatud terasest ja betoonist, et takistada radioaktiivsete elementide, nagu korium, uraan ja plutoonium, ning radioaktiivse tolmu väljapääsu. Sarkofaag kaeti 2016. aastal uue ohutu sulgemisstruktuuri (New Safe Confinement) abil.
Õnnetus tekitas muret Nõukogude tuumaenergiatööstuse ohutuse pärast. Nõukogude Liit aeglustas mõneks ajaks oma tuumatööstuse suurendamise protsessi. Samuti pidi Nõukogude valitsus õnnetuse tagajärjel muutuma vähem salajaseks. Pärast seda on Venemaast, Ukrainast ja Valgevenest saanud eraldi riigid. Neid riike on õnnetuse tõttu koormanud jätkuvad kulud dekontaminatsioonile (kiirguse eemaldamisele) ja tervishoiule. Kiirgusega kokkupuutumine toob kaasa suurema riski haigestuda vähki, mis on surmav haigus. Tšernobõli sündmustest põhjustatud surmajuhtumite arvu on raske täpselt öelda. Tšernobõli õnnetus juhtus, kui mõned töötajad katsetasid reaktori ohutust. Mõned seadmed, mis takistasid reaktori plahvatust, olid välja lülitatud. Siis tekkis vooluhoog; reaktor sattus kontrolli alt välja ja plahvatas.
Enamik kannatanuid ei ole veel surnud. Kui ja kui asjaomased inimesed surevad vähki või sellega seotud haigustesse, on raske öelda, kas see oli õnnetuse tõttu. IAEA 2005. aasta aruanne räägib 56 otsesest surmajuhtumist; neist 47 olid õnnetuse töötajad ja 9 olid lapsed, kes surid kilpnäärmevähki. Aruandes arvatakse, et kuni 4000 inimest võib surra õnnetusega seotud pikaajalistesse haigustesse. Teised hinnangud ulatuvad siiski 4000-st 27 000-ni, mille on esitanud Union of Concerned Scientists või Greenpeace, kelle hinnangul suri katastroofi tagajärjel 93 000-200 000 inimest.
Tšernobõli tuumaelektrijaama reaktor nr 4, seda ümbritsev sarkofaag ja mälestusmärk, 2009
Kaart tseesium-137 saastatuse kohta 1999. aastal, kümme aastat pärast Tšernobõli kriisi. Tšernobõli saastunud toidu tootmise, transpordi ja tarbimise suhtes kehtivad endiselt piirangud.
Tšernobõli hävinud 4. reaktor, pildistatud vahetult pärast plahvatust.
RBMK reaktor Leningradi tuumaelektrijaamas, mis on peaaegu identne Tšernobõli reaktoriga.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis juhtus 1986. aasta aprillis Tšernobõli tuumaelektrijaamas?
V: 26. aprillil 1986 toimus Tšernobõli tuumaelektrijaamas Ukrainas Pripjati linna lähedal tuumakatastroof.
K: Kus asus Tšernobõli tuumaelektrijaam?
V: Tšernobõli tuumaelektrijaam asus umbes 110 kilomeetrit Kiievist põhja pool, mis oli tollal Nõukogude Liidu osa.
K: Kui tõsiseks hinnati õnnetus rahvusvahelisel tuumaohu skaalal?
V: Tšernobõli avarii oli rahvusvahelise tuumaõnnetuste skaala järgi 7. tasemel, mis on kõige raskem tase.
K: Millisele teisele sündmusele on antud sellel skaalal 7. tase?
V: Ainus teine sündmus, millele on antud sellel skaalal 7. taseme hinnang, on Fukushima.
K: Kuhu sattus suurem osa Tšernobõli radioaktiivsest jäägist?
V: Enamik Tšernobõli radioaktiivsest saastest sattus Valgevenesse - hinnanguliselt umbes 60%.
K: Kui palju inimesi see katastroof mõjutas ja kui palju inimesi tuli ümber paigutada?
V: Umbes 360 000 inimest tuli pärast seda katastroofi kiirgusega saastunud aladelt ära viia.
K: Milliseid pikaajalisi haigusi on seostatud sellest õnnetusest tuleneva kiirgusega kokkupuutumisega? V: Inimesed, kes selle õnnetuse tõttu kiirgusega kokku puutusid, on kannatanud nii ägeda kiiritusmürgistuse kui ka pikaajaliste haiguste, näiteks kilpnäärmevähi all.
