Fukushima I AEJ tuumaõnnetus
Fukushima tuumakatastroof on pärast 11. märtsil 2011 toimunud Tōhoku maavärinat ja tsunamit Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas toimunud seadmete rikkeid, reaktorite sulamist ja radioaktiivsete ainete vabanemist. Tehases on kuus eraldiseisvat tuumareaktorit, mida haldab Tokyo Electric Power Company (TEPCO). Tegemist on 1986. aasta Tšernobõli katastroofi järel suuruselt teise tuumaavariiga, kuid see on keerulisem, kuna kõik reaktorid on kaasatud.
Maavärina toimumise ajal oli reaktor 4 kütusetõrje lõpetatud, samas kui reaktorid 5 ja 6 olid plaanilise hoolduse tõttu külmalt suletud. Ülejäänud reaktorid lülitusid pärast maavärinat automaatselt välja, kuid kogu jaam, sealhulgas madalal asuvad generaatorid ja elektrilised jaotusseadmed reaktorite keldrites ning välised jahutusveega varustavad pumbad olid üle ujutatud. Ühendus elektrivõrguga oli katkenud. Kogu jahutamiseks vajalik energia kadus ja reaktorid hakkasid üle kuumenema. Reaktorites 1, 2 ja 3 toimus tuumade osaline sulamine; vesinikuplahvatused hävitasid reaktorite 1, 3 ja 4 hoonete ülemise osa; plahvatus kahjustas reaktori 2 kaitsekesta; reaktoris 4 puhkesid tulekahjud. Vaatamata esialgsele väljalülitamisele hakkasid reaktorid 5 ja 6 ülekuumenema. Iga reaktorihoone basseinides ladustatud kasutatud tuumkütusevarred kuumenesid üle, kuna veetase basseinides langes.
Kiirguse lekke hirmu tõttu evakueeriti 20 km raadiuses ümber tuumajaama, samal ajal kui töötajad kannatasid kiirgusega kokkupuute all ja neid viidi erinevatel aegadel ajutiselt välja. Elektrivõrk taastati 20. märtsil osades tuumajaamas, kuid reaktorite 1-4 masinad, mis olid üleujutuste, tulekahjude ja plahvatuste tõttu kahjustatud, ei töötanud endiselt. Radioaktiivse vee üleujutus läbi reaktorite 1-4 keldrite takistab jätkuvalt juurdepääsu remonditöödele. Jaapani põhjaosas 30-50 km kaugusel jaamast tehtud mõõtmised näitasid radioaktiivse tseesiumi taset, mis on piisavalt kõrge, et tekitada muret. Piirkonnas kasvatatud toiduainete müük on keelatud. Joodi-131 ja tseesium-137 mõõtmised kogu maailmas näitavad, et Fukushima radioaktiivne heide on samas suurusjärgus kui nende isotoopide heide 1986. aasta Tšernobõli katastroofis;
Tokyo ametnikud ütlesid, et kraanivett ei tohiks kasutada lastele toidu valmistamiseks. Plutooniumisaastet on tuvastatud pinnases kahes tehase piirkonnas. Kaks 25. märtsil ettevaatusabinõuna haiglasse viidud töötajat olid saanud 2000-6000 mSv kiirgusega kokkupuuteid oma pahkluude juures, kui nad seisid 3. reaktori vees. Kiirgustasemed varieerusid ajas ja asukohas väga suurel määral.
Jaapani Fukushima I ja teiste tuumarajatiste tuumaavariid tekitasid küsimusi tuumaenergia tuleviku kohta. Energiauudiste veebisait Platts ütles, et "kriis Jaapani Fukushima tuumajaamades on ajendanud juhtivaid energiat tarbivaid riike vaatama üle oma olemasolevate reaktorite ohutuse ning seadnud kahtluse alla kogu maailmas kavandatud laienduste kiiruse ja ulatuse". Pärast Fukushima tuumakatastroofi vähendas Rahvusvaheline Energiaagentuur 2035. aastaks ehitatavate täiendavate tuumaelektrijaamade võimsuse hinnangut poole võrra.
Suuremate tuletõrjeüksuste veetorni sõidukid on olnud lahutamatu osa hädaolukorra jahutusoperatsioonidest
Rahvusvaheline humanitaarlend läbib radioaktiivse saastatusest puhastamise
2011. aasta Fukushima tuumakatastroofi ajal Jaapanis said kolm tuumareaktorit plahvatuse tõttu kahjustada.
Seotud leheküljed
- Jaapani Aatomienergiaagentuur
Küsimused ja vastused
K: Mis põhjustas Fukushima tuumakatastroofi?
V: Fukushima tuumakatastroofi põhjustasid pärast 11. märtsil 2011 toimunud Tōhoku maavärinat ja tsunamit Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas toimunud rida jätkuvaid seadmete rikkeid, reaktorite sulamist ja radioaktiivsete ainete vabanemist.
K: Mitu reaktorit hooldas TEPCO maavärina ajal?
V: Maavärina ajal oli Tokyo Electric Power Company (TEPCO) poolt hooldatud kuus eraldi tuumareaktorit.
K: Mis juhtus pärast seda, kui kõik reaktorid lülitusid automaatselt välja?
V: Pärast kõigi reaktorite automaatset seiskumist oli kogu jaam üle ujutatud, sealhulgas madalal asuvad generaatorid ja elektrilised jaotusseadmed reaktorite keldrites ning välised jahutusveega varustavad pumbad. Ühendus elektrivõrguga katkes ja kogu jahutamiseks vajalik energia kadus, mis põhjustas reaktorite ülekuumenemise.
K: Mis on arvatavasti selle katastroofi üks tagajärg?
V: Üks selle katastroofi arvatav tagajärg on see, et ülemaailmsed jood-131 ja tseesium-137 mõõtmised näitavad, et Fukushima reaktoriheitmed on samas suurusjärgus kui 1986. aasta Tšernobõli reaktoriheitmed. Lisaks sellele on Fukushima ümbruses kasvatatud toiduainete müük keelatud, kuna tehase lähedal võetud pinnaseproovides on tuvastatud plutooniumisaastet.
K: Kuidas said töötajad kiirgusega kokku puutuda?
V: Töötajad said kiirgusega kokkupuuteid, kui nad seisid 3. reaktori sees vees, mis andis neile kuni 6000 mSv kiirgust nende pahkluude juures.
K: Kuidas mõjutas see sündmus tulevaste tuumaelektrijaamade plaane?
V: See sündmus ajendas juhtivaid energiat tarbivaid riike vaatama läbi olemasolevate reaktorite ohutusmeetmed, seades samas kahtluse alla kogu maailmas kavandatud laienduste kiiruse ja ulatuse. Selle tulemusel vähendas Rahvusvaheline Energiaagentuur oma hinnangut, et 2035. aastaks tuleb ehitada täiendavaid tuumaelektrijaamade tootmisvõimsusi, poole võrra.
