al-Qaida (araabia keeles القاعدة, al-qāʿidah, "baas") on relvastatud islamirühmitus, mis loodi 1988. aasta augustist 1989. aasta lõpuni.p75 Algupäraselt tekkis see Nõukogude Liidu vastu Afganistanis sõdinud mujahhide liitumisest ning juhidena tõusid esile Osama bin Laden ja Abdullah Azzam. Al-Qaida on tegutsenud nii hierarhilise organina kui laiemana võrgustikuna: eesmärkide ja ideoloogia jagamisel on rolli mänginud nii keskne juhtkond kui autonoomsed rühmitused ja liitlased.

Ideoloogia

Al-Qaida kuulub radikaalse "salafi-džihaadi" liikumise hulka. Selle ideoloogia rõhutab religioosset konservatiivsust, poliitilist võitlust ja relvajõu kasutamist "džihaadi" nimel. Organisatsioon on kasutanud õpetust, mis õigustab vaenlase, sealhulgas tsiviilisikute, ründamist – seda seletatakse sageli doktriiniga takfir (uskimatuks kuulutamine) ja džihaadi õigusliku tõlgendusega. Al-Qaida vaenud on suunatud eelkõige Ameerika Ühendriikide mõjule Lähis-Idas, samuti vastuseisule šiiitidele; organisatsiooni seisukohad toetavad ideed luua laiemalt islami (uue) kalifaat ning eemaldada välismaised väed muslimimaadest.

Struktuur ja võrgustik

Kuigi al-Qaida algselt püüdis toimida ühtse organisatsioonina, on see aja jooksul muutunud rohkem hajutatud võrgustikuks. Keskse juhtkonna kõrval on tekkinud autonoomseid ja piirkondlikke harusid, mida sageli nimetatakse liit- või frantsiisirühmitusteks (nt al-Qaida in the Arabian Peninsula, al-Qaida in the Islamic Maghreb, al-Shabaab jpt). Pärast Osama bin Ladeni tapmist 2011. aastal ja hilisemaid juhtimismuutusi on organisatsiooni juhtimissüsteem olnud vähem nähtav ja senised juhid on asendunud või varjatud tegevusega.

Kuulsaimad terrorirünnakud

Al-Qaida ja selle toetajad on toime pannud või organiseerinud mitu suuremahulist rünnakut. Nende seas on kõige tuntumad:

  • 11. septembri rünnakud 2001. aastal Ameerika Ühendriikides, mis viisid World Trade Centeri ja Pentagonile suunatud lennukirünnakuteni;
  • USA saatkondade pommiplahvatused Keenias ja Tansaanias 1998. aastal;
  • rünnak USA mereväe laevale USS Cole 2000. aastal;
  • paljud enesetapu- ja samaaegsed pommirünnakud erinevates riikides ning ründed, mida teostasid kas al-Qaida otsesed võitlejad või nende inspireeritud ja liitvannad.

Lisaks on al-Qaida ideoloogiliselt seotud või andnud inspiratsiooni mitmele teisele suuremale islamiäärmuslikule rünnakule 2000ndatel ja hiljem (nt 2002–2005 toimunud rünnakud Euroopas ja Aasias), kusjuures mõnel juhul tegutsesid nendes ka kohalikud omataolised rühmitused või liitlased.

Meetodid ja rahastamine

Al-Qaida on kasutanud laia valikut taktikaid: salakaval planeerimine, varjatud võrgustikud, relvakoolitused, terrorirünnakud, enesetapuoperatsioonid ja propagandakampaaniad internetis. Rahastamine pärines eri allikatest, sealhulgas annetustest, pettustest, kuritegelikust tegevusest ja mõnel juhul varikohtade või eraettevõtete ärakasutamisest. Organisatsioon on kasutanud ka humanitaarabi ja heategevuskanalitest varjatud rahaliikumisi, mis on kriitikute sõnul kergitanud raskusi selle peatamisel.

Rahvusvaheline vastus ja õiguslik staatus

Peaaegu kogu maailm – sh ÜRO, Euroopa Liit ja paljud riigid – on märkinud al-Qaida terroristlikuks organisatsiooniks ning võtnud kasutusele mitmesuguseid meetmeid: sanktsioonid, finantsjärelevalve, luurekoostöö ja sõjalised operatsioonid. Pärast 11. septembri rünnakuid algatasid Ameerika Ühendriigid ja liitlased suuremahulised sõjalised operatsioonid Afganistanis ja mujal, mille eesmärk oli rünnakute korraldajate ja toetajate vastane võitlus.

Praegune olukord ja perspektiivid

Al-Qaida võimekus on ajas kõikunud. Tippajal oli sellele iseloomulik tugev juhtimine ja laialdane võrgustik; hiljem on organisatsioon kaotanud mõne keskse juhtfiguuri (nt Osama bin Laden 2011) ning selle juhtkond on olnud sihitud luure- ja sõjaliste operatsioonidega. Samal ajal on al-Qaida aga suutnud säilitada mõju läbi piirkondlike liitlaste ning jätkab rekruutimist ja radikaliseerumist, eriti ebastabiilsetes piirkondades (Lähis-Ida, Põhja-Aafrika, Sahel, Põhja- ja Ida-Aafrika). Organisatsiooni ja selle ideoloogia konkurendiks sai 2010ndate keskpaigas Isise (ISIS) tõus, mis muutis maailma džihadistide maastikku ja põhjustas lõhesid ning rivaalitsemist radikaalsete rühmituste vahel.

Hinnangud al-Qaida liikmete ja võitlejate arvule varieeruvad. On olnud väiteid, et Afganistanis võib olla 500–1000 operatiivtöötajat ning kogu maailmas umbes 5000, kuid sellised andmed on ebatäpsed ja sageli kinnitamata. Organisatsioon on osaliselt peitunud, osaliselt integreeritud kohalike rühmitustega, mistõttu täpset statistikat on raske saada.

Kokkuvõte: al-Qaida on oluline näide transnatsionaalsest võrgustikust, mille ideoloogia ja meetodid on põhjustanud laialdast vägivalda ning muutnud oluliselt rahvusvahelist julgeoleku- ja poliitikamaastikku. Kuigi organisatsioon on sattunud surve alla ja kaotanud mitmeid juhte, jääb selle võrgustik ning ideoloogiline mõju globaalseteks julgeolekuväljakutseteks.