Christchurchi mošee- ja Linwoodi rünnakud — 15. märts 2019
Ülevaade Christchurchi mošee- ja Linwoodi 15. märtsi 2019 massitulistamistest: sündmused, ohvrid, uurimine ja Brenton Tarranti kohtuprotsess.
Christchurchi mošee tulistamine oli kaks terroristlikku massitulistamist 15. märtsil 2019 Uus-Meremaal Christchurchis asuvas Al Noori mošees ja Linwoodi islamikeskuses reedepalvete ajal. Tulistamistes sai 51 inimest surma ja sadu inimesi kannatasid vaimseid ja füüsilisi vigastusi; relvastatud Austraallane Brenton Tarrant tappis peamiselt palverändureid ja linnaelanikke. Peaminister Jacinda Ardern nimetas seda terrorirünnakuks.
Politsei on samuti kinnitanud, et nad leidsid mitu autopommi, mis olid edukalt kahjutuks tehtud. See oli esimene massitulistamine Uus-Meremaal pärast 1997. aasta Raurimu veresauna.
Austraallane Brenton Tarrant arreteeriti ja teda süüdistatakse mõrvas. Tarrant edastas ühe rünnaku otseülekandes Facebook Live'is. Tarrant tunnistas end 2020. aasta märtsis toimunud mõrvades süüdi ja 27. augustil 2020 määrati talle vanglakaristuse eluks ilma tingimisi vabastamiseta — esimene kord, kui Uus-Meremaa kohus määras sellise karistuse.
Täpsustatud sündmuse kulg
Rünnak algas pärastlõunal Al Noor mošees, kus rünnak kestis mitu minutit ja jätkus seejärel Linwoodi islami keskuses. Rünnaku käigus kasutas ründaja relvi ja sõidukit; politsei sai sündmuspaigalt kiirelt teateid ning ründajat vahistati suhteliselt varsti pärast rünnakuid. Sündmuse käigus leiti ja kahjutuks tehtud lõhkeseadmeid ning arutelud politsei reageerimise kiirusest ja korra taastamisest olid laialdased.
Ohvrid ja kogukonna mõju
- Ohvrid olid mitmest rahvusest — rühma kuulusid Uus-Meremaa elanikud ja immigrandid ning külalised, sealhulgas inimesi Lõuna-Aasiast, Lähis-Idast, Aasias ja Aafrikast.
- Mitmed lähedased ja kogukonnaliikmed said füüsilisi vigastusi; aga rünnaku psühholoogiline mõju oli veelgi laiem — moslemikogukonnad ja liitlased üle maailma korraldasid mälestusüritusi ning toetusaktsioone.
- Kohalikud mošeed ja usulised institutsioonid suurendasid turvameetmeid ning algatasid pikaajalisi intiimsust ja taastumist toetavaid programme.
Perpetrator ja motiiv
Ründaja oli avalikult paremäärmusliku, rassistliku ja white supremacist-ideoloogiat pooldava taustaga, mis peegeldus tema jagatud manifestis ja sõnumites. Tema motiiv oli sihilikult suunatud moslemite vastu; see kutsus esile rahvusvahelise hukkamõistu ning tõstis päevakorda vasak- ja parempoolse võitluse, küberradikaliseerimise ja valgete ülemvõimu ideoloogiate ohu teemad.
Kohtuasjad ja seaduslikud muutused
Prokuratuur esitas talle arvukaid süüdistusi, mis hõlmasid mõrva, katsed mõrva toime panna ja terrorismi. Tunnistamise järel andis kohus 27. augustil 2020 otsuse, millega määrati talle vanglakaristuse eluks ilma tingimisi vabastamiseta — karistus, mis pidi peegeldama teo erakordset ohtlikkust ja ühiskondlikku kahju.
Pärast rünnakut võttis Uus-Meremaa valitsus kiiresti vastu relvaseadusi, mis keelasid ja reguleerisid teatud poolautomaatseid relvi ja kõrge mahutavusega ajakirju ning viis läbi relvade tagasikogumise (buyback) programmi. Samuti suurendati riiklikku tähelepanu äärmusluse ennetamisele, kogukondade toetamisele ja sotsiaalmeedia ettevõtete vastutusele, et vältida sarnase sisu levikut.
Rahvusvaheline reaktsioon ja järeldused
- Maailm laialdaselt hukkas rünnaku ning paljud riigid ja organisatsioonid pakkusid toetust ja kaastunnet.
- Sotsiaalmeedia platvormid on muutnud oma reegleid äärmusliku sisu, live-ülekannete ja vägivaldsete videote eemaldamise kohta.
- Rünnak tõi esile vajaduse parema andmevahetuse järele luureorganite vahel ning kohalike kogukondade suurema kaasamise turvalisuse parandamisse ja radicaliseerumise ennetamisse.
Mälestus ja toetused
Pärast rünnakut toimusid mitmed mälestusüritused, tseremooniad ja kogukonnaalgatused vigastatud ja mõrvatud perede toetamiseks. Kohalikud organisatsioonid, valitsus ja rahvusvahelised partnerid jätkavad tööd ohutu ja kaasava ühiskonna nimel, kus usuvabadus ja kogukondade kaitse on prioriteet.
Rünnakud
Al Noori mošee, Riccarton
Tarrant hakkas Al Noori mošees palvetajaid tulistama umbes kell 13.40. Tulistamise ajal võis mošees olla 300-500 inimest reedese palvuse ajal. Keegi, kes elas lähedal, ütles, et laskur jooksis mošeest välja ja lasi relva maha. Samuti öeldi, et mees kandis sõjaväe stiilis riideid.
Tarrant edastas rünnaku esimesed 17 minutit otseülekandena Facebooki otseülekandes. Streami kaudu näidati kogu rünnakut Al Noori mošeele ja see lõppes, kui ta sõitis Linwoodi islamikeskusse. Streamis oli kuulda, kuidas esimene tulistamise ohver tervitas striimis tulistajat, öeldes "Tere, vend", kes tapeti kohe pärast seda. Tulistaja viibis mošees kuus minutit, enne kui ta ära sõitis. Politseile teatati rünnakust kell 13.53.
Linwoodi islami keskus
Teine rünnak toimus umbes kell 13.55 Linwoodi islamikeskuses. See on mošee 5 kilomeetri kaugusel Al Noori mošeest. Seal sai surma seitse inimest.
Mošee imaam ütles, et Abdul Aziz-nimeline isik peatas rünnaku enne, kui Tarrant jõudis hoonesse siseneda. Ta haaras krediitkaardiautomaadi ja viskas selle ründaja poole. Seejärel tulistas Tarrant Azizi, kes võttis põrandalt tühja püstoli ja viskas selle Tarrandi auto aknast sisse. Seejärel sõitis Tarrant minema.
Lõhkeseadeldised
Politsei leidis autost kaks improviseeritud lõhkeseadeldist. Uus-Meremaa kaitsevägi kahjutuks tegi need ja need ei plahvatanud.
Küsimused ja vastused
K: Mis juhtus Christchurchi mošee tulistamisel?
V: 15. märtsil 2019 toimus Uus-Meremaal Christchurchis Al Noori mošees ja Linwoodi islamikeskuses Uus-Meremaal reedese palvuse ajal kaks terroristlikku massitulistamist. Vähemalt 51 inimest hukkus ja 49 inimest sai vigastada relvastatud Brenton Tarrant.
K: Kes oli rünnakute eest vastutav?
V: Austraallane Brenton Tarrant arreteeriti ja teda süüdistati rünnakutes osalemise eest mõrvas.
K: Kuidas Tarrant ühe rünnaku läbi viis?
V: Tarrant edastas ühe rünnaku otseülekandes Facebook Live'is.
K: Mis juhtus Tarrantiga pärast tema vahistamist?
V: Pärast vahistamist tunnistas Tarrant end 2020. aasta märtsis mõrvades süüdi ja talle määrati vanglakaristus ilma tingimisi vanglakaristuseta.
K: Kas see rünnak oli seotud mõne muu enne seda toimunud massitulistamisega?
V: See oli esimene massitulistamine Uus-Meremaal pärast 1997. aasta Raurimu veresauna.
K: Kas politsei leidis peale tulirelvade veel midagi muud, mida Tarrant rünnaku ajal kasutas?
V: Politsei on kinnitanud, et nad leidsid ka mitu autopommi, mis olid edukalt kahjutuks tehtud.
K: Kuidas kirjeldas peaminister Jacinda Ardern seda rünnakut?
V: Peaminister Jacinda Ardern kirjeldas seda kui terrorirünnakut.
Otsige