Terrorism: määratlus, tüübid ja mõju ühiskonnale

Terrorism: määratlus, tüübid ja mõju ühiskonnale — põhjalik ülevaade terrorismi olemusest, motiividest, vormidest ning selle mõjust turvalisusele ja ühiskonnale.

Terrorism on hirmu ja vägivalla kasutamine ühiskondade, valitsuste või ideoloogia vastu suunatud hirmutamiseks. Paljud eri tüüpi sotsiaalsed või poliitilised organisatsioonid võivad kasutada terrorismi oma eesmärkide saavutamiseks. Inimesi, kes teevad terrorismi, nimetatakse terroristideks. Kaasaegse terrorismi ajaloos on mainitud näiteks Sergei Nechayev, vene radikaali, kes töötas välja varaseid strateegiaid poliitilise vägivalla kasutamiseks. Terrorism võib hõlmata erinevaid meetodeid ja poliitikat ning sellel on palju vorme ja motiive.

Määratlus ja õiguslikud väljakutsed

Terrorismi on raske üheselt määratleda. Terrorismil puudub ametlik kriminaalõiguslik määratlus rahvusvahelisel tasandil, mistõttu eri riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides kasutatakse erinevaid kriteeriume. Üldiselt viitab terrorism vägivaldsetele tegudele, mille eesmärk on tekitada hirmu (terror) ja mõjutada avalikku arvamust, valitsuse otsuseid või poliitikaid. Need teod võivad toimuda religioosse, poliitilise või ideoloogilise eesmärgi saavutamiseks ning neis kasutatakse ebaseaduslikku vägivalda.

Määratluste mitmekesisus tähendab ka seda, et sama tegevuse kirjeldus võib sõltuvalt kontekstist olla kas kuritegu, sõjategevus või terrorism. Samuti tuuakse vahe sisse kriminaalsete jõukude ja poliitiliselt motiveeritud rühmituste vahel: identne taktika võib ühel juhul olla lihtsalt kuritegeliku rühmituse vägivald ja teisel juhul nimetatakse seda terrorismiks, kui eesmärk on poliitiline või ideoloogiline.

Tüübid ja motiivid

Terrorismi võib liigitada mitmel viisil, olenevalt motiivist, sihtmärgist ja subjektist. Peamised tüübid ja motiivid on:

• Religioosne terrorism – vägivalla kasutamine usulistel motiividel või religioosse rühma nimel.
• Poliitiline ja ideoloogiline terrorism – eesmärgiks võivad olla valitsuse kukutamine, režiimimuutused või ideoloogiliste eesmärkide edendamine.
• Etno‑rahvuslik ja separatistlik terrorism – võitlus iseseisvuse või enamat õiguste eest teatud rahvusgrupi huvides.
• Riiklik või riigi toetatud terrorism – kui riik ise või temaga seotud üksused kasutavad terrorit välis‑ või siseeesmärkidel.
• Vasak‑ ja parempoolne (poliitiline) terrorism – radikaalsed vasak‑ või parempoolsed grupid, kes kasutavad vägivallaaktid poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
• Eko‑terrorism ja aktivistlikud rühmitused – vägivallaaktid keskkonna või loomade õiguste nimel.
• Kriminaalne ja narkoterrorism – kuritegevuse ja poliitika piiride hägustumine, kus rahakasutuse või võimu säilitamiseks kasutatakse terrorit.
• Üksiktalunikud (lone actors) – indiviidid, kes tegutsevad iseseisvalt, tihti radikaliseerumise tagajärjel.
• Küberterrorism – digitaalse infrastruktuuri sihtimine, et tekitada katkemisi, kahju või hirmu.

Mõju ühiskonnale

Terrorismi peamine mõju väljendub hirmus ja regulaarsetes eluviiside muutustes. Mõned olulised mõjud:

• Inimohvrid ja trauma: otsesed inimkaod ning pikaajaline psühholoogiline mõju ohvritele, peredele ja laiemale kogukonnale.
• Majanduslikud tagajärjed: turismilangus, investeeringute vähenemine, suurenenud julgeolekukulud ja tarneahela häired.
• Poliitiline ja sotsiaalne polariseerumine: tugevnemas hirm võib viia diskrimineerimise, migratsioonipoliitika karmistamise ja kodanikuõiguste piiramiseni.
• Meedia ja avalik ruum: avalikkuse tähelepanu ja meedia kajastus võivad terrorismi eesmärke võimendada, tekitades laialdast hirmu ning mõjutades poliitilist debatti.

Statistika näitab, et terrorismi tagajärjel sureb igal aastal mitu tuhat inimest. Näiteks Memorial Institute for the Prevention of Terrorism teatel tapsid terroristid 2006. aastal 20 498 inimest. Lisaks otsestele läbielamistele mõjutab terrori ähvardus inimeste igapäevast käitumist, reisimis- ja tarbimisharjumusi ning usaldust institutsioonide suhtes.

Õiguslikud ja poliitilised aspektid

Rahvusvaheline koostöö on terrorismivastases võitluses hädavajalik, kuid samas tekitab see küsimusi kriminaalõigusliku koostöö, inimõiguste ja riigi suveräänsuse tasakaalu kohta. Mõned valdkonnad, kus on keerulised dilemmad:

• Intelligentsuse jagamine ja piiriülene õiguskaitsekoostöö.
• Väärnähtused määratlustes: kellegi „vabadusvõitleja” võib teise silmis olla „terrorist”, mis mõjutab rahvusvahelist poliitikat ja liitlaste suhteid.
• Õiguslikud piirangud ja inimõigused: kuidas tõhusalt ennetada rünnakuid ilma õigusriigi põhimõtteid ja kodanikuõigusi ülemäära piiramata.

Mõistet "terrorism" kasutatakse sageli ka poliitikaliselt: riigid võivad seda kasutada vastaste delegitimeerimiseks või oma poliitika õigustamiseks.

Ennetus ja tõrje

Tõhus terrorivastane töö ühendab mitmeid lähenemisi:

• Õigus- ja julgeolekumeetmed: politsei- ja luuretegevused, riskihindamine, piirangud relvadele ja rahastamise jälgimine.
• Kogukonnapõhised programmid: ennetustöö noorte radikaliseerumise vastu, sotsiaalne kaasatus ja haridus, mis vähendavad haavatavust äärmuslustele.
• Deradikaliseerimine ja ümberharjutus: rehabilitatsiooniprogrammid neile, kes on vägivallale kalduvad või on aktiivselt osalenud.
• Rahvusvaheline koostöö: info‑ ja ressurssivahetus, ühised operatsioonid ja liiduvaheline seadusandlus.
• Meedia vastutus: kujutlusvõimepiirangud ning faktipõhine kajastus, mis ei anna terrorirühmitustele liigset nähtavust.

Kokkuvõte

Terrorism on kompleksne ja mitmetahuline nähtus, millel on sügavad sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised tagajärjed. Kuna ühtset rahvusvahelist määratlust napib, sõltuvad vastused sageli riiklikust õigusruumist ja poliitikast. Võitlemine terroriga nõuab nii julgeoleku- kui ka ennetusmeetmeid ning tasakaalu tõhusa kaitse ja inimõiguste vahel.

Terrorismivastane võitlus

Terrorismivastane võitlus on laiaulatuslik. Terrorismivastase võitluse konkreetsed liigid on järgmised:

• Ennetav või reaktiivne sõjaline tegevus.
• Tugevdamine ja muud tehnilised vahendid.
• Suurenenud luure- ja järelevalvetegevus.
• Ennetav humanitaartegevus.
• Soodsamad ülekuulamis- ja kinnipidamispoliitikad terrorismis kahtlustatavate isikute suhtes.

ROC sõjaväepolitsei eriüksus terrorismivastasel õppusel

Küsimused ja vastused

K: Mis on terrorism?

K: Kes on terroristid?

K: Mis on tänapäeva terrorismi alus?

K: Kas rahvusvahelisel tasandil on terrorismi ametlik kriminaalõiguslik määratlus?

K: Kas kuritegelike jõukude poolt kasutatavaid sarnaseid taktikaid peetakse terrorismiks?

K: Mitu inimest hukkus 2006. aastal terrorirünnakute tõttu?

K: Millised on terrorismi mõjud?

Otsing