Trenti kirikukogu – katoliku vastureformatsiooni nõukogu (1545–1563)

Trenti kirikukogu (1545–1563) — katoliku vastureformatsiooni keskne nõukogu, mis sõnastas õpetused, sakramendid ja piibellik kanon; võtmehetk kiriku- ja Euroopa ajaloos.

Trenti kirikukogu oli rooma-katoliku kiriku 19. oikumeeniline kirikukogu, mis kogunes Trentos kolm peamist korda ajavahemikus 13. detsembrist 1545 kuni 4. detsembrini 1563. See oli katoliku kiriku vastus protestantlikule reformatsioonile ja andis selgeid õpetusi usu, õpetuste, päästmise, sakramentide ning piibelliku kaanoni kohta. Kirikukogu vastas otsustavalt protestantlikele väidetele ning sätestas nii doktrinaalsed määratlused kui ka kirikliku distsipliini reformid.

Taust ja kokkukutsumine

Paavst Paulus III nägi, et protestantlik reformatsioon levib kiiresti ja vajab kiriku ühist vastust. Ta kutsus nõukogu kokku juba 1537. aastal, kuid esialgsed katsetused nurjusid. Lõplikult algas nõukogu 13. detsembril 1545 Trentos. Tööd takistasid poliitilised pinged, epidemiad ja paavstide vahetused: nõukogu liikus 1547. aastal Bolognasse (väidetavalt katkuohu tõttu) ning jätkas tööd seal kuni 1549. aastani; sündmused katkesid ja jätkusid alles 1551–1552 Trentos; viimati kogunes nõukogu 18. jaanuaril 1562, kui selle uuesti kokku kutsus paavst Pius IV, ja töö lõppes 4. detsembril 1563. Töös toetas nõukogu osa ajast ka Püha Rooma keiser Karl V, kuigi poliitilised vastuolud tekitasid viivitusi.

Peamised doktriinilised otsused

• Sõna ja traditsioon: Trenti konsiilium kinnitas, et pühakiri ja kiriku traditsioon omavad teoloogilist autoriteeti ja täiendavad üksteist; Vana ladinakeelne Vulgata oli tunnistatud usaldusväärseks tõlkeks ja juhttekstiks.
• Päästmine ja õigeksmõistmine: nõukogu rõhutas, et päästmises on oluline usk, kuid ka head teod ning sakramentide osadus—see oli otsene vastus protestantlikule õpetusele üksnes sola fide (usutõendist).
• Sakramentide arv ja tähendus: kinnitati seitse sakramenti ning nende tõeline tõlgendus (nt armulauas rõhutati Kristuse tõelist kohalolu ja traditsioonilist õpetust transsubstantatsioonist).
• Kiriklikud praktikad ja karistused: tunnistati õigeks palve pühakute juurde, reliikviate austamine ja puhastuspaik (purgatoorium), ent mõnede kuritarvituste (nt indulgentside väärkasutus) suhtes võeti vastu reformimeetmeid.

Distsiplinaarsed ja institutsionaalsed reformid

Nõukogu ei piirdunud üksnes dogmaatiliste otsustega, vaid võttis vastu ka ulatuslikke reforme, et parandada vaimulike elu ja kiriku tööd:

• kohustus, et piiskopid elaksid oma diötsesis ja teeksid regulaarselt visitatsioone;
• korralduslikud meetmed usuõpetuse ja liturgia ühtlustamiseks, mis lõppkokkuvõttes aitasid kujundada nn tridentiinset missat;
• nõue rajada igas diötsesis seminar, et tõsta vaimulike haridust ja peatada pühakonnaruumi ja simonia kuritarvitusi;
• range distsipliin pappide ja kloostrite elus, mis pidi vähendama moraalseid ja administratiivseid puudusi.

Edasised toimekõlblikud tulemused ja mõju

Trenti kirikukogu oli vastureformatsiooni (kontra­reformatsiooni) keskne sündmus. Selle otsused andsid aluse katoliku usu uuendamiseks ja organiseeritumaks kaitsmiseks: nad suutsid peatada protestantliku liikumise edasise leviku mõnedes piirkondades, äratasid kirikliku elu uuesti ning innustasid hariduslikke ja misjonikeskseid algatusi (nt Jeesuse vennaskondade — Society of Jesus — tegevus suurenes sel perioodil). Konsiiliumi otsuste täitmine viis ka liturgiliste ja canonaalsete normide standardiseerimiseni, mis mõjutasid katoliku kiriku elu sadu aastaid.

Organisatoorsed ja ajaloolised märkused

Nõukogu tööd jagunesid mitmeks perioodiks ja neid segasid poliitilised pinged, paavstid vahetusid (Paulus III, Julius III, Paulus IV ning Pius IV) ning mõnikord tuli kirikukogu tegevus peatada. Paavst Paulus IV (1555–1559) oli ise tugeva konservatiivse poliitikaga ning tema valitsemise ajal nõukogu tööd peeti. Viimane suur istung toimus 1562–1563. Järgmise oikumeenilise kirikukogu pidamiseni kulus üle 300 aasta (järgnes Vatikani I 1869. aastal).

Kokkuvõtvalt oli Trenti kirikukogu katoliku kiriku jaoks läbimurdev: see andis selged ja ametlikud vastused protestantlikele väidetele, reformis sisuliselt vaimulike ettevalmistust ja kiriklikku distsipliini ning kujundas Euroopas katoliku usu portree varasemast palju organiseeritumana ja enesekindlamana.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Trenti kirikukogu?

K: Millal toimus kirikukogu?

K: Kes tahtis kontsiili korraldada?

Küsimus: Miks kukkusid 1538. aastal toimuva konsiiliumi plaanid läbi?

K: Miks võttis teise oikumeenilise kontsiilini pärast Trenti nii kaua aega?

Otsing