Tsüklon Nargis (2008): Myanmari hävitav torm ja tagajärjed

Tsüklon Nargis (2008) — Myanmari hävitav torm: kümned tuhanded hukkunud, miljoneid kodutuid, ulatuslikud tagajärjed ja rahvusvaheline abi. Sügav ülevaade tagajärgedest.

Tsüklon Nargis oli troopiline tsüklon, mis tekkis India ookeanil 2008. aasta lõpus aprillis ning süvenes enne Myanmari (Birma) rannikule tabamist. See liigitati tugevaks, laastavaks tormiks (rahvusvahelise skaalaga võrreldes umbes 4. kategooria), ja tegi maalandi peamiselt Irrawaddy (Ayeyarwady) delta piirkonda 2008. aasta lõpus aprillis – mais. Nargis paistab silma kui üks kõige laastavamaid torme, mis on Myanmarit tabanud: tugev tuul, ulatuslik sadu ja eriti kõrge tormilainetus põhjustasid ulatuslikku üleujutust ning rängaid inim- ja materiaalset kahjusid.

Kuidas tsüklon tekkis ja liikus

Torm kujunes Bay of Bengali soojadel vetel, kus soodsad tingimused (kuum merepind, madal tuuletakistus) võimaldasid kiiret intensiivistumist. Nargis liikus lääne-lõuna suunas ja jõudis mandrile eelkõige Irrawaddy delta ja Yangon piirkonnas. Suur osa hävitustööst tekkis mitte ainult tugevate tuulte tõttu, vaid ka 3–5 meetri kõrguste tormilainete ja ulatuslike üleujutuste tagajärjel, mis tungisid sügavale madalikele poldriala aladele.

Mõjud ja inimohvrid

ÜRO ning mitmed humanitaarorganisatsioonid hinnasid, et tsükloni tõttu kannatas tõsiselt sadu tuhandeid kuni miljoneid inimesi. Esialgsed ja hilisemad surma- ja kaotusearvud on olnud väga erinevad ning osaliselt vaidlustatud. Ametlikud Myanmaris väljastatud numbrid kõikusid – esialgu teatati vähemalt 78 000 hukkunust, valitsuse uuemate aruannete järgi ligi 80 000 hukkunut ning sadade tuhandete kadunute ja puuduvate puhul on hinnanguid, mis lähevad üle 100 000. Mõned valitsusvälised organisatsioonid ja Rahvusvaheline Punane Rist on pakkunud kõrgemaid ligikaudseid numbreid, kuni kümnete tuhandete lisakannatanuteni. Nende eri hinnangute tõttu jääb lõplik sõnastus vähem kindlaks, kuid selge on, et inimohvreid ja kannatanuid oli erakordselt palju.

• Hukkunud ja kadunud: esialgsed ametlikud numbrid olid kümnete tuhandete suurusjärgus; mitmed sõltumatud hinnangud viitasid suuremale hukkunute arvule.
• Kannatanud ja abivajajad: ÜRO ja teised allikad hinnasid, et kuni 2,5 miljonit inimest võis vajada kiiret abi.
• Kodutuks jäänud: hinnangud varieerusid; mõnede abiagentuuride andmetel võis olla miljoneid inimesi, kes kaotasid kodu või elatusallika.

Regionaalsed kahjustused

Valitsus kuulutas katastroofipiirkondadeks viis ala: Yangon, Ayeyarwady, Bago rajoonid ning Moni ja Kayini osariigid. Tuhanded elumajad ja avalikud hooned hävisid. Näiteks Ayeyarwady rajooni Labutta linnas teatas riigitelevisioon suurest hävingust (suur protsent majadest kokkuvarisenud või katustest ilma). Bogale'i delta ja teised madalad alad said eriti rängalt pihta; mitmes piirkonnas teatasid kohalikud, et suur osa kogukondadest oli hävitatud.

Elukorraldus ja terviseohud

Rikkis kanalisatsioon, roiskunud vesi ja ulatuslikud üleujutused tekitasid kohe suurenenud nakkus- ja terviseriske: joogivee saastumine, diarröa-haigused, võimalik kolera ja teised veega levivad haigused ning nõrgenenud tervishoiuteenused. Samuti hävines suur osa põllumajanduslikust maast ja riisiistandustest, mis mõjutas toidujulgeolekut ja sissetulekuid perekondadele, kes sõltusid aasta saagist.

Rahvusvaheline abi ja riiklik reageerimine

Katastroofi järel kutsus Myanmar abi ning mõningane rahvusvaheline abi tuli kiiresti, kuid varajane reageerimine oli keeruline. Rahvusvaheline kriitika keskendus Myanmari sõjaväelise valitsuse kaitsesüsteemile ja kitsendustele, mis takistasid välismaiste humanitaarabiorganisatsioonide ligipääsu kannatanud piirkondadele. See viivitus ja piiratud ligipääs raskendasid toidu, ravimite, varjualuste ja muude elutähtsate kaupade kiiret kohaletoimetamist.

• ÜRO, Punase Risti ja paljud riiklikud ning erapooletud organisatsioonid püüdsid koordineerida abi ja hinnata vajadusi.
• Mõned riigid ning regionaalsed organisatsioonid – sh Aasia naabrid ja lääneriigid – pakkusid rahalist ja materiaalselt abi ning saadavad varustust ja eksperte.
• Praktiliselt oli abi jõudmine aga sageli aeglane, sest haavatud aladel olid teed lagunenud ja valitsus kontrollis lähetusi ja delegeerimist.

Majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed

Torm hävitas suuri põllumajandusmaad, püüti vaiksed kalanduslüümtted ja kohaliku taristuga seotud varad. Toidupuudus, hindade tõus ja töökohtade kadumine süvendasid vaesust rannikualade kogukondades. Paljud pered jäid ilma püsivast sissetulekust ja halbades tingimustes elavad inimesed olid eriti haavatavad. Mõningaid hinnanguid võrreldi 2004. aasta India ookeani tsunami mõjudega, kuigi tormide ja tsunami laastamist on keeruline otseselt võrrelda, sest mõjutatud alad ja kahju iseloom erinevad.

Poliitilised ja humanitaarõiguslikud mõjud

Nargise järel suurenes rahvusvaheline surve Myanmari valitsuse pihta, et võimaldada abi ja parandada läbipaistvust. Katastroof tõi esile poliitilisi pingeid ja arutelusid seoses humanitaarabi poliitikaga, suveräänsuse ning rahvusvahelise õiguse ja humanitaarse vastutuse piiride kohta. Samuti algasid pikemaajalised taastamis- ja ümbersuunamisprogrammid, mis pidid toetama taastumist ning riskide ja vastupanuvõime suurendamist tulevaste katastroofide puhul.

Taastumine ja õppetunnid

Taastamistööd kestsid aastaid: varjupaikade ehitamine, põllumajanduse taastamine, sotsiaaltoetused ja tervishoiuteenuste taastamine olid esmatähtsad. Õppetunniks jäi, et kiire ligipääs humanitaarabile, hästi koordineeritud regionaalne koostöö ja kohalike kogukondade kaasamine on hädavajalikud katastroofi mõju leevendamiseks. Samuti tõsteti esile vajadus parema varase hoiatuse süsteemi ja deltaala kaitse parandamise järele (nt pangad, kaitseseinad, evakuatsiooniteed), et vähendada sarnaste tormide mõju tulevikus.

Kokkuvõtlikult oli Tsüklon Nargis 2008. aastal Myanmari jaoks pöördelise mõjuga sündmus: see põhjustas ulatuslikku inimlikku ja materiaalse kahju ning näitas selgelt, kui raske on toime tulla suure looduskatastroofiga olukorras, kus abi ligipääs on piiratud. Hinnangud hukkunute, kadunute ja kannatanute kohta varieeruvad sõltuvalt allikast ja ajast; ÜRO ning teised organisatsioonid on korduvate hinnangute ja aruannetega püüdnud koordineerida abi ning toetada riiki taastumisel.

Küsimused ja vastused

K: Milline torm oli tsüklon Nargis?

K: Millal see tsüklon maale jõudis?

K: Kui palju inimesi mõjutas see tsüklon ÜRO aruande kohaselt?

K: Mitu inimest on teatatud selle tormi tõttu hukkunuks?

K: Millised piirkonnad kuulutas Birma valitsus pärast tormi katastroofipiirkondadeks?

K: Milline on arvatavasti üks selle mõju toiduainete hindadele Myanmaris?

Otsing