Karl V (1500–1558) — Püha-Rooma keiser ja Hispaania kuningas
Charles V (24. veebruar 1500-21. september 1558) oli alates 1519. aastast Püha Rooma keiser, alates 1516. aastast Kastiilia ja Aragóni kuningas ning alates 1506. aastast Burgundia hertsogina Madalamaade isand.
Tema vanemateks olid Philip I (Austria Maximilian I ja Burgundia Maarja poeg) ja Joanna Hull (Aragóni Ferdinandi II ja Kastiilia Isabella I tütar). Ta valitses Austriat, Hispaaniat, kahte Sitsiiliat, Sardiiniat, Saksamaad, Belgiat, Hollandit, Luksemburgi, Ungarit, Böömiat, Horvaatiat, Mehhikot, Peruud ja Venezuelat.
Tema Majesteet või Tema Keiserlik Majesteet kasutati esmakordselt siis, kui ta oli kuningas. Tema impeerium sai suureks ja oli tuntud kui "kus päike ei loo". Teda tunti ka kui "Universaalvalitsuse keisrit".
Ta jagas oma impeeriumi Püha Rooma keisri Ferdinandi I ja Hispaania kuninga Philipp II vahel.
Varajane elu ja pärimine
Charles sündis Habsburgide ja Hispaania kuninglikus perekonnas ning sai noorest peast suure pärandi õnnistuseks ja koormaks. Noores eas kasvas ta peamiselt Burgundias (Brugge ja Mechelen), kus tema kasvatus oli flamandipärane. Ta päris Burgundia madalad maad vanematelt ning pärast oma isa surma ja lapsepõlveperioodi sai temast väga noorelt Hispaania troonipärija.
1506. aastal suri tema isa Philip I; 1516. aastal suri tema vanaisa Ferdinand II Kastiilias, mille järel Charles sai Kastiilia ja Aragóni troonid. 1519. aastal valiti ta Püha Rooma keisriks, mis sidus tema kätesse lopule nii Kesk- kui Lääne-Euroopa suurvõimu.
Valitsemine ja sõjalised konfliktid
Charles V valitsusaeg oli pidevate sõjaliste pingete ja diplomaatiliste katsumuste aeg. Peamised konfliktid olid:
- Itaalia sõjad ja Prantsusmaa vastu: Charles pidas pikaajalisi sõdu Prantsusmaa kuninga Franciscuse I-ga. 1525. aasta Pavia lahing lõppes Franciscuse vangistamisega – see märgib Habsburgide sõjalist triumfi Itaalias.
- Osmannide impeeriumiga: suleimani aegne Osmanite laienemine oli suur ohutegur Ida-Euroopa ja Vahemere lääneosale. Osmanid sõdisid Habsburgidega nii Kesk-Euroopas kui Vahemere rannikul.
- Protestantlik reformatsoon: Saksamaal toimunud usu ümberkujundamine ja protestantliku liikumise laienemine tõi kaasa sisepoliitilisi ja sõjalisi pingeid (näiteks Schmalkaldiste liidu konfliktid).
- Uue maailma kaitsmine ja koloniseerimine: Hispaania Ameerika kolooniad laienesid tema valitsemise ajal, mis tõi tohutult rikkusi, aga ka logistilisi ja sõjalisi kohustusi.
Reformatsioon ja religioon
Charles V oli ustav katoliiklane ja püüdis säilitada kristliku ühtsuse Keisririigis. Ta kutsus kokku olulisi kirikuväelasi ja osales vaidlustes Martin Lutheri õpetuste vastu. 1521. aasta Wormsi koosolek jättis Lutheri usutunnistused vaidlusteks, mille tagajärjel tekkisid aastakümnetepikkused ususõjad ja poliitilised liikumised, mida Charles püüdis nii diplomaatiliselt kui ka sõjaliselt hallata.
Valitsemise haldus ja kultuur
Charles V valitses mitmekeelselt ja mitme administratsiooni kaudu: tema valitsemine hõlmas Burgundia, Hispaania ja Austria pärandi komponente ning tema keskused olid erinevates linnades (näiteks Brüssel, Madrid ja Viin). Kuigi ta oli kodanikest kaugel ning aeg-ajalt eemal, usaldas ta oma asevalitsejatele ja nõunikele suuri volitusi. Tema paleed ja hertsogiriigid olid kultuuriliste kontaktide keskmeks: tema ajal arenesid kunst ja humanism ning ateljeed töötasid nii Hispaanias kui Madalmaades.
Isiklik elu
Charles abiellus 1526. aastal Isabella of Portugalga; nende peres sündis mitu last, kellest tähtsaim oli Philipp II, kes päris Hispaania trooni. Charlesi tervis halvenes vanemas eas (ta põdes sagedasi podagrahoogusid ja muid vaevusi), mis mõjutas tema otsust abdikeeruda.
Loovutamine ja surm
1556. aastal loobus Charles V aktiivsest valitsemisest ja jagas oma võimu kaheks: ajalooklassikalise otsuse kohaselt sai Hispaania ja selle Ameerika valdused tema poeg Philipp II, samal ajal kui Püha Rooma keisri ja Austria valdused läksid tema vennale Ferdinandile (kes hiljem sai ka keisriks). Pärast abdikatsiooni tõmbus Charles tagasi kloostrisse ja suri 21. septembril 1558.
Pärand ja tähendus
Charles V pärand seisneb tema püüdes ühendada suured ja erinevad valdad ühise poliitilise ja religioosse visiooni alla. Tema ajajärk kujundas Euroopat: Habsburgide domineerimine, Euroopa ja Ameerika vahelised sidemed, kui ka usuline lõhestatus, mis viis lõplikult kaasaoskondadesse ja uutele riiklikele kujunemistele. Tihti mainitakse tema valitsusaega fraasiga, et tegemist oli impeeriumiga, "kus päike ei loo", osutamaks territoriaalsele ulatusele üle kogu maailma.
Kokkuvõte: Charles V oli üks 16. sajandi mõjukamaid valitsejaid: tema poliitika, sõjad ja diplomaatia mõjutasid oluliselt Euroopa poliitilist kaart ja maailmaajalugu, ning tema abdiikatsioon ja impeeriumi jagunemine jätsid püsiva jälje Habsburgide võimu ja Euroopa riikide arengusse.
Karl V, Püha Rooma keiser
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Charles V?
V: Karl V oli alates 1519. aastast Püha Rooma keiser, alates 1516. aastast Kastiilia ja Aragóni kuningas ning alates 1506. aastast Burgundia hertsogina Madalamaade isand.
K: Kes olid Karl V vanemad?
V: Karl V vanemad olid Philip Kena ja Joanna Hull.
Küsimus: Milliseid riike valitses Karl V?
V: Karl V valitses Austriat, Hispaaniat, kahte Sitsiiliat, Sardiiniat, Saksamaad, Belgiat, Hollandit, Luksemburgi, Ungarit, Böömiat, Horvaatiat, Mehhikot, Peruu ja Venezuelat.
K: Millal ja kuidas kõnetati teda kui "Tema Majesteeti" või "Tema Keiserlikku Majesteeti"?
V: Esimest korda kõnetati Karl V-d "Tema Majesteet" või "Tema Keiserlik Majesteet", kui ta sai kuningaks.
K: Mille poolest oli tema impeerium tuntud?
V: Karl V impeerium oli tuntud kui "kus päike ei loo".
K: Milleks tunti Karl V.?
V: Karl V oli tuntud kui "Universaalse valitsemise keiser".
K: Kuidas jagas Karl V oma impeeriumi?
V: Karl V jagas oma impeeriumi oma venna, Püha Rooma keisri Ferdinandi I ja tema poja Hispaania kuninga Philip II vahel.
