Christian Heinrich Friedrich Peters (19. september 1813 - 18. juuli 1890) oli tuntud saksa-ameerika astronoom, kelle uurimused ja avastused aitasid 19. sajandi lõpukümnenditel arendada planeetidevahelise taevaobjektide (eriti asteroidide) teadust.
Varajane elu ja haridus
Ta sündis Schleswig-Holsteinis, mis oli tollal Taani, kuid hiljem Saksamaa osa, ja õppis hiljem Carl Friedrich Gaussi juures. Peters valdas mitmeid keeli ja töötas enne Ameerikasse kolimist mitmes Euroopa ja Vahemere regiooni teadus- ning akadeemilises keskkonnas — ta veetis aega nii Itaalias kui ka Ottomani Türgis.
Töö Ameerikas ja teadustöö
1854. aastal (1854.) kolis Peters Ameerika Ühendriikidesse, kus ta püsivalt töötas ja uuris. Töötades New YorgiClintonis (Utica lähedal) asuvas Hamilton College'is, juhtis ta observatoorset tööd ja sai tuntuks eriti kui edukas asteroidide avastaja.
Petersi avaistete nimekiri on muljetavaldav: kokku leiti temalt 48 asteroidi, alustades 72 Feronia'ga 1861. aastal ning lõpetades 287 Nephthysiga 1889. aastal. Lisaks asteroididele avastas ta ja kaastöötas mitmete udukogude ning galaktikate kirjeldamisel ning on kaasloodud ka perioodilise komeedi 80P/Peters-Hartley avastamisse.
Kohtuvaidlus ja pärandus
1889. aastal (1889.) sattus Peters avalikku vaidlusesse oma endise assistendi Charles A. Borstiga seoses tähekaardistuse ja andmete avaldamise õigustega. See tuntud „suur Star-kataloogi juhtum” Peters vs. Borst jõudis kuni New Yorgi ülemkohtuni (.). Õigusotsuse esialgne lõpp leidis kohtuniku poolsel määrusel toetust Petersile, kuid avalikkuses ja astronoomide seas jagunesid arvamused ning paljud asusid Borsti poolele. Peters suri varsti pärast kohtuprotsessi lõppu; pärast tema surma tühistati algne kohtuotsus apellatsiooni korras ja tehti ettepanek uueks kohtuprotsessiks, mida lõpuni viidud ei saanud.
Pärand ja tähendus
Petersi tööd aitasid selgemini kaardistada Päikesesüsteemi väiksemaid kehaid ja rikastasid 19. sajandi astronoomilist kataloogi. Tema avastused — hulgas mitu asteroidi, komeet ning arvukad udukogud ja galaktikad — on siiamaani osa astronoomiaajaloo arvestusest. Lisaks teadustööle on tema karjäär näide sellest, kuidas 19. sajandi astronoomia oli tugevalt rahvusvaheline: teadlased liikusid ja töötasid eri riikides, tõid kaasa tehnilisi oskusi ning andsid panuse vaatlusandmete kogumisse ja analüüsi.
Isiklikult oli Peters laialt haritud ja keeleoskuslik teadlane, kelle elu viis ta läbi mitme riigi ja kultuuri — alates Schleswigist ning Saksa-õppejõudude juurest kuni Vahemere ja Türgi kontaktideni ning lõpuks Ameerika astronomiakeskkonda.
