Christopher Hitchens – angloameerika ateisti, kirjaniku ja väitleja elulugu

Christopher Eric Hitchens (13. aprill 1949 – 15. detsember 2011) oli angloameerika ateist, kirjanik, esseist ja väitleja. Ta oli tuntud terava stiili, vaidlustamisoskuse ja jõuliste loosungite poolest. Hitchens kirjutas erinevatele ajakirjadele, sealhulgas The Nation, Free Inquiry, Slate ja paljudele teistele väljaannetele ning töötas pikka aega ka Vanity Fair jaoks. Ta toetas filosoofilist ja ühiskondlikku humanismi ning oli üks tuntumaid häälitsusi ühiskondliku ja religioosse kriitika vallas.

Varajane elu ja haridus

Hitchens sündis 13. aprillil 1949 Portsmouthis Inglismaal. Ta omandas hariduse Oxfordi Balliol College'is ja lõpetas ülikooli 1970. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööle ajakirjanduses ning kujunes kiiresti mõjukaks esseistiks ja ühiskonnakriitikuks.

Karjäär ja kirjutised

Hitchensi karjäär hõlmas rida žanre: ajakirjanduslikud kirjutised, arvustusessid, poliitilised kommentaarid ning põhjalikumad monograafiad. Ta oli nii terav kriitik religioonile kui ka poliitilistele juhtidele ja institutsioonidele. 1982. aastal kolis ta Washingtoni, mis tugevdas tema positsiooni Ameerika avalikus elus ja meedias.

Tuntumad teosed ja teemad, millega ta tegeles, olid:

• God Is Not Great: How Religion Poisons Everything (2007) — suurt kõlapinda tekitanud kriitika religioonist ja selle mõjudest ühiskonnale;
• autobiograafia Hitch-22 (2010) — isiklikud mälestused ja analüüs oma elu ning arvamuste kujunemisest;
• esseekogumikud ja uurimused teemadel nagu poliitika, välispoliitika, kultuur ja ajalugu, näiteks Arguably ja Letters to a Young Contrarian;
• teravad ajakirjalood ning uurimused, sh kriitilised tööd isikute ja institutsioonide kohta (nt Mother Teresa ja Henry Kissinger).

Reisimine, konfliktikirjutised ja aktsioonid

Hitchens baseeris oma kirjutisi sageli isiklikel kogemustel ja väliruudelt saadud muljetel. Ta kajastas sõjakoldeid ning ohtlikke olukordi: ta trotsis Sarajevos püssirohtu, oli ühel hetkel varem Tšehhoslovakkias vangis ning koges ka rünnakuid väljaspool Euroopat — 2008. aastal peksti teda Beirutis, Liibanonis. Hitchens oli aktiivne inimõiguste ja sõjakuritegude kritiseerija ning ei kartnud võimukaid vastu vaielda.

2009. aastal nõustus Hitchens end vesipiirdega piinata (waterboarding) ning kirjeldas kogemust ajakirjas Vanity Fair, kirjutades: "Kui waterboarding ei ole piinamine, siis ei ole sellist asja nagu piinamine". Seletus ja katse tegelikult suunatud avalikkuse teavitamisele piinamispraktikatest.

Usuline ja poliitiline seisukoht

Kuigi Hitchens polnud avalikult religioosne ja jäi ateistiks, polnud tema poliitilised seisukohad alati üheselt vasak- või parempoolsed. Ta alustas nooremana marksismi ja vasakpoolsete vaadetega, kuid hiljem kritiseeris teravalt nii religiooni kui ka autoritaarseid vasakpoolseid liidreid. Ta eristas end paljudest oma eakaaslastest selle poolest, et toetas mõningaid vägivallaga seotud välispoliitilisi sekkumisi (nt Iraagi sõda 2003), mis tekitas tema hulgas tugevat eriarvamust.

1988. aastal sai ta teada, et tema ema oli juut, kuid Hitchens ei võtnud omaks ühtegi usku ega muutunud usklikuks. Tema kriitika religiooni suhtes jõustus avalikult eriti 2007. aasta raamatus God Is Not Great: How Religion Poisons Everything (Jumal ei ole suur: kuidas religioon kõike mürgitab).

Isiklik elu, haigus ja surm

Hitchens oli tuntud kui viljakas esseist ning terav ja provokatiivne vestluspartner. Tema elus oli mitmeid isiklikke pöördeid, kuid ta püüdis sageli kirjutada omaenda kogemustest lähtuvalt. 2009–2010 osales ta aktiivselt avalikus diskussioonis ja jätkas kirjutamist ka pärast rasket haigust.

Hitchens diagnoositi söögitoruvähk (esophageal cancer); ta avalikustas haiguse 2010. aasta suvel ja jätkas kirjutamist ning esseede avaldamist ka ravi ajal. Christopher Hitchens suri 15. detsembril 2011. Tema viimased esseed ja meditsiiniga seotud kirjutised on kogutud ka hiljem avaldatud teostesse.

Pärand ja mõju

Hitchens jäi avalikkuse mällu kui vaieldav, ent mõjukas intellektuaal. Ta on üks nn "uue ateismi" tuntumatest häältest koos teiste publicistide ja teadlastega, kes kritiseerisid religiooni avaliku elu mõju. Tema terav stiil, huumor ning valmisolek rünnata nii poliitilisi liitlajaid kui ka vastaseid tegi temast sagedase külalise debatitel, raadios ja televisioonis.

Teda on hinnatud nii julguse kui ka vastuolulisuse eest: tema kriitika religiooni, humanismi ja vabaduse teemadel on mõjutanud avalikku debatti, samas kui tema välispoliitilised seisukohad jagasid meeli. Paljud tema raamatud ja kirjutised on tänase päevani loetavad kui provokatiivsed ja mõtlemapanevad panused kaasaegsesse kultuurikriitikasse.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Christopher Hitchensi elukutse?

K: Millistele ajakirjadele ta kirjutas?

K: Millist filosoofilist liikumist ta toetas?

K: Kus ta käis kolledžis?

K: Millal sai ta teada, et tema ema oli juut?

K: Kas Hitchens võttis pärast selle teabe saamist mingi usutunnistuse omaks?

K: Kuidas uuris Hitchens oma esseed?

Otsing