Schleswig-Holstein — Saksamaa põhjapoolseim liidumaa: geograafia ja Kiel

Avasta Schleswig-Holsteini geograafia, piirid Taaniga, Põhja- ja Läänemeri ning pealinn Kiel — ajalooline ja loodusrikas Saksamaa põhjapoolseim liidumaa.

Schleswig-Holstein on Saksamaa 16 liidumaast (saksa keeles Bundesländer) kõige põhjapoolsem. Taani nimi on Slesvig-Holsten, madalsaksi nimi Sleswig-Holsteen ja friisi nimi Sleeswyk-Holstein.

Schleswig-Holstein piirneb põhjas Taaniga, läänes Põhjamere, idas Läänemere ja Mecklenburg-Vorpommerni ning lõunas Alam-Saksi ja Hamburgiga. Selle liidumaa pealinn on Kiel.

Seal on 4 iseseisvat linna:

• Kiel
• Lübeck
• Flensburg
• Neumünster

Geograafia ja loodus

Schleswig-Holstein asub Põhja- ja Läänemere vahel ning seda iseloomustavad madalad rannikualad, laiud ja saarestikud. Läänes asub laialdane Wadden Sea rannik (Saksa nimega Wattenmeer), mis on UNESCO maailmapärandi nimistus ning on tähtis elupaik veelindudele ja mereelustikule. Idapool on liidumaal Läänemere lahed, saared ja poolsaared — tuntumad saared on näiteks Sylt, Föhr, Amrum ja Fehmarn. Sisemaal leidub järvi ja künklikumaid alas, mida tuntakse kui Holsteinische Schweiz (Holsteini Šveits).

Kliima

Kliima on peamiselt mereline: suved on pigem jahedad ja talved leebemad võrreldes mandri-Saksamaaga. Põhjatormid ja mereline niiskus mõjutavad ilmaolusid, Põhjamere ja Läänemere mõju on tunda üle kogu piirkonna.

Ajaloost lühidalt

Piirkond on olnud ajalooliselt kahe duchy (Slesvig/Schelswig ja Holstein) võimu all, kus on segunenud taani ja saksa mõjutused. 19. sajandil toimusid nii nn. Schleswig’i sõjad ja 1864. aastal kaotas Taani selle ala Prantsuse ja Austria/Preisi surve järel — lõplik valitseja sai 19. sajandi keskpaigaks Preisi kuningriik. Pärast Esimest maailmaseda viidi 1920. aastal läbi rahvahääletus (plebistsiid), mille tulemusena läks regionaalse lõuna- ja põhjapiirkonna piir osaliselt üle Taani ja Saksamaa vahel. Pärast Teist maailmasõda moodustati tänapäevane liidumaa 1946. aastal mitmete varasemate haldusüksuste liitmisel.

Halduse ja rahvastiku tunnused

Schleswig-Holsteinis on 11 maakonda (Landkreise) ja 4 iseseisvat linna (kreisfreie Städte — eespool loetletud). Elanike arv on ligikaudu umbes 2,9 miljonit. Liidumaal elab tunnustatud vähemusi: taani- ja põhjafriisi (North Frisian) rahvuslikud kogukonnad, kellel on õigus kasutada oma keelt ja osaleda kultuurielus; mõnes piirkonnas on kakskeelne tänavasildistus.

Majandus ja transpordivõrgud

Olulised majandusharud on põllumajandus, kalandus, merendusega seotud tööstused, laevaehitus ja logistika. Schleswig-Holsteinis on palju tuuleenergiapargi projekte nii maismaal kui ka meres (offshore), mis aitavad piirkonnal olla liider taastuvenergia kasutamises.

Transpordi kohta:

• Kanalid: Nord-Ostsee-Kanal (Kieli kanali, saksa nimi: Nord-Ostsee-Kanal) ühendab Põhjamere ja Läänemere ning on maailma ühed tihedaima laevaliiklusega kunstlikud veeteed.
• Maanteed ja raudteed: Autobahn A7 läbib liidumaad põhjast lõunasse ja on peamine ühendus Taaniga ning ülejäänud Saksamaaga. Hea rongiühendus seob linnu Hamburiga ja teistesse suurlinnadesse.
• Laevaliiklus: Sadamad ja parvlaevad ühendavad Saksamaad Skandinaavia ja teiste Läänemere maadega.

Kultuur ja turism

Piirkond on populaarne suve- ja rannikuturismi sihtkoht: puhkajad tulevad randa, loodust vaatlema ja purjetama. Tuntud on ka kohaliku merekultuuri sündmused — näiteks Kieli nädal (Kieler Woche), mis on üks maailma suurimaid purjetamisüritusi ja meremuusikafestivale. Linna- ja maapiirkondade kultuuris on tugevaid taani ja friisi mõjutusi, kohalik köök pakub mereande ja traditsioonilisi roogasid.

Kiel — pealinna eripära

Kiel on liidumaa suurim linn ja pealinn. Selle tähtsaimad omadused on:

• Merendus: suur sadam ja oluline laevaliikluse sõlmpunkt.
• Kiel Canal: kanali läänepoolses osas asub kanal, mis teeb Kieli logistiliselt oluliseks.
• Haridus ja teadus: Christian-Albrechts-Universität zu Kiel on tuntud mereuuringute ja loodus- ning tehnikateaduste keskuse poolest.
• Sündmused: iga-aastane Kieler Woche meelitab tuhandeid purjetajaid ja turiste üle kogu maailma.
• Sõjaväeline roll: Kieli lahes asub Saksa mereväe (Bundeswehr) oluline tegevuskoht ja laevaliikluse tugipunkt.

Lõpetuseks

Schleswig-Holstein on geograafiliselt ja kultuuriliselt sillaks Põhja-Euroopa ja Saksamaa vahel: rikkaliku merepärandiga, tähtsa transiidi- ja energeetikakeskusena ning mitmekesise looduse ja vähemustega, mis annavad piirkonnale eripära. See on huvitav koht nii ajaloohuvilistele, loodussõpradele kui ka neile, kes otsivad merelist vaba aja veetmise võimalust.

Countryside

Maastik on tasandik, kus mäed praktiliselt puuduvad. Riigi kõrgeim kõrgus on vaid 168 meetri kõrgusel asuv Bungsberg. Siin on palju järvi, eriti Holsteini idaosas, mida nimetatakse Holsteinische Schweiz ("Holsteini Šveits") või Schweiziann-Schwezalia. See on saanud õhukese nime, sest seal on palju väikeseid mägesid, mis tekkisid viimasel jääajal.

Holsteini Šveits Bungsbergist

Otsing