Senegali jõgi – Lääne-Aafrika 1800 km piirijõgi, Manantali ja Maka-Diama

Senegali jõgi on jõgi Lääne-Aafrikas. Ta on 1800 km pikk ja moodustab piiri Senegali ja Mauritaania vahel. Plinius vanem nimetas seda Bambotuseks (sõnast "jõehobu") ja Claudius Ptolemaios nimetas seda Niasiks. Kartaagolane Hanno käis sellel jõel umbes 450 eKr, kui ta oli teel Kartaagost Kameruni mäele Guinea lahes. Karthago hävis 146. aastal eKr, kuid enne seda toimus siit tõenäoliselt kaubavahetus Vahemere äärde.

Allikad ja voolukulg

Semefé jõgi ja Bafingi jõgi kohtuvad Bafoulabé's ja see moodustab Senegali jõe. Semefé ja Bafingi jõgede allikad asuvad Guineas. Bafingi jõgi voolab läbi Mali ja Semefé on Mali-Senegali piir. Suurel osal voolust on jõel jõuline monsuniline rütm: vihmaperioodil tõuseb vool ja jõgi paisub, kuivaperioodil vool tiheneb ja veemahud vähenevad.

Delta, Langue de Barbarie ja linnad

Jõe suudme lähedal läbib Senegal Biffeche'i ja jões on saar. Saint-Louis' linn asub sellel saarel. Seejärel pöördub jõgi lõunasse. Seal on õhuke liivajoon ja see eraldab jõe Atlandi ookeanist. Seda liivariba nimetatakse Langue de Barbarie'ks. Pärast seda suubub jõgi Atlandi ookeani. Langue de Barbarie ja Saint-Louis on olulised nii looduskeskkonna kui ka kultuuripärandi seisukohalt; Saint-Louis on ajalooliselt olnud tähtis sadamalinn ja selle vanalinn on kantud maailmapärandi nimistusse.

Tammid ja veemajandus

Jõel on kaks suurt tammi: Manantali tamm Malis ja Maka-Diama tamm Mauritaania ja Senegali piiril, mere lähedal. Manantali tamm moodustab veehoidla, mis reguleerib voolu, toetab hüdroenergiat ja võimaldab niisutus- ning põllumajandusprojekte. Maka-Diama tamm takistab soolase vee sattumist sügavale maale, mis on oluline rannikualade ja viljaka delta kaitseks ning joogivee kättesaadavuse tagamiseks.

Hüdroloogia ja lisajõed

Senegali jõgi ammutab oma vett 483 181 km² maismaast. Igal aastal kannab mööda jõge suures koguses vett, kuid vooluhulk varieerub tugevalt sõltuvalt vihmaperioodist ja aasta-to-year kliimatingimustest. Peamised lisajõed on Faleme jõgi, Karakoro jõgi ja Gorgoli jõgi, mis suurendavad voolu ja mõjutavad delta ning ümbritsevate alade veetaset.

Keskkond ja elurikkus

Senegali jõgiala on bioloogiliselt mitmekesine: seal leidub kala- ja linnuliike ning märgalade taimkatet, mis toetab kohalikku kalapüüki ja karjakasvatust. Samas on piirkond keskkonnaprobleemidele avatud: soolase vee sissetung, liialdatud niisutus, setete kuhjumine deltasse ning tamminõuded on mõjutanud looduslikke ökosüsteeme. Tammide tõttu on muutunud ka aastane üleujutuste rütm, mis omakorda vähendab looduskeskkonna taastootlikkust ja mõjutab kalade rännukäitumist.

Majandus ja sotsiaalne tähtsus

• Põllumajandus: jõe niisutusveed toetavad riisikasvatust ja muid kultuure, eriti alamjooksul ja tammi lähedal.
• Kalandus: kohalikud elatusalad sõltuvad jõe ja delta kalavarudest.
• Transpordivõimalused: jõe alamjooks on ajalooliselt olnud oluline navigatsioonitee kauplemiseks ja liikumiseks, kuigi kaasaegne laevandus on sageli piiratud setete, madalvee ja hooajaliste muutustega.
• Turism: Saint-Louis ja deltaaladel asuvad looduskaitsealad tõmbavad külastajaid.

Ajalugu ja kultuur

Lisaks antiiksetele allikatele (Plinius, Ptolemaios, Hanno) on Senegali jõgi olnud läbi sajandite tähtis rahvastevahelise suhtluse, kaubanduse ja kultuurivahetuse taga. Jõe äärsed kogukonnad on arendanud spetsiifilisi kalapüügi-, põllumajandus- ning käsitöötraditsioone, mis on osa piirkonna kultuuripärandist.

OMVS (haldus ja koostöö)

1972. aastal moodustasid Mali, Mauritaania ja Senegal Organisation pour la mise en valeur du fleuve Sénégal (OMVS). See organisatsioon haldab jõeäärset maad ning koordineerib tamme- ja veemajandust, niisutusprojekte, energia tootmist ja üleujutuste ennetamist. Guinea liitus selle organisatsiooniga 2005. aastal. OMVS eesmärk on tagada ühiselt regionaalne areng, veekasutuse õiglane jagunemine ning keskkonnaressursside jätkusuutlik majandamine.

Väljakutsed ja tulevik

Senegali jõgi seisab silmitsi mitmete tänapäevaste väljakutsetega: kliimamuutuste tõttu võivad vihmaperioodid muutuda ettearvamatuks, mis mõjutab voolu ja veevarusid; ülesvoolu ehitatud tammid mõjutavad sette liikumist ja elustikku; ning inimtegevusest tulenev surve (põllumajandus, areng, saastamine) nõuab koordineeritud haldust. Regionaalne koostöö OMVS-i kaudu ning jätkusuutlike veemajanduse praktikate rakendamine on võtmetähtsusega, et säilitada jõe ökosüsteemid ning tagada kohalikule elanikkonnale stabiilsed toimetulekutingimused.

Senegali jõgi on seega nii looduslikult kui inimtegevuse mõjudest lähtuvalt oluline Lääne-Aafrika vesiarter, mille haldamine ja kaitse nõuab teadlikku, rahvusvahelist koostööd.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Senegali jõgi?

K: Kes oli Plinius vanem?

K: Kuhu läks Hanno Kartaago umbes 450 eKr?

K: Millised kaks jõge kohtuvad Bafoulabé juures, moodustades Senegali jõe?

K: Millised on kaks suurt tammi sellel jõel või selle lähedal?

K: Kui suurelt maalt võtab see jõgi oma vett?

Otsing