Senegal — Lääne-Aafrika riik: faktid, geograafia, ajalugu ja majandus

Avasta Senegal: geograafia, ajalugu, majandus, kultuur ja loodus — põnevad faktid pindala, rahvaarvu, kliima, tööstus ja pealinn Dakar.

Senegali Vabariik (prantsuse République da Sénégal) on riik Lääne-Aafrikas. Pealinn on Dakar. Senegali pindala on peaaegu 197 000 ruutkilomeetrit. Selle rahvaarv on umbes 13 miljonit. Kliima on troopiline, kus on kaks aastaaega: kuiv ja vihmane külm aastaaeg . Senegal sai 1960. aastal Prantsusmaalt iseseisvuse.

Peamised tööstusharud on kalatöötlemine, fosforiidi kaevandamine, väetiste tootmine, nafta rafineerimine, ehitusmaterjalid, laevaehitus ja -remont. Maapähklid, suhkruroog, puuvill, rohelised oad, tööstuslikud tomatid, kirsstomatid, melon ja mango on olulised sularahakultuurid.

Prantsuse keel on ametlik keel. Alates 2012. aasta aprillist on Senegali president Macky Sall.

Täiendav ülevaade

Geograafia. Senegal asub Lääne-Aafrika rannikul Atlandi ookeani ääres. Riik piirneb põhjas Mauritaaniga, idas Maliga, lõunas Guinea ja Guinea-Bissau'ga ning ümbritseb peaaegu täielikult Gambia vabariiki, mis järgib Gambia jõge sissepoole maad. Riigi lääneosa sisaldab Kap Verde poolsaarset (Dakar paikneb seal), mitmeid väikesi saari ja sisemaa tasandikke. Lõunaosas asub eraldiseisev piirkond Casamance, millel on eripärane kultuur ja viljakam kliima.

Kliima ja elurikkus. Põhjaosades on Saheli kliima – kuivem ja soojem –, lõunas aga niiskem tropiline kliima. Vihmaperiood kestab tavaliselt juunist oktoobrini; kuiv periood novembrist maini. Riigis on tähtsad loodusalad nagu Niokolo-Koba rahvuspark (tuntud loomarikkuse poolest) ja mitmed rannikualade märgalad, mis on olulised lindude pesitsusalad.

Ajaloost lühidalt. Alal elasid mitmed puhaskultuurid ja kuningriigid enne eurooplaste saabumist. 19. sajandil osales Prantsusmaa piirkonna koloniseerimisel; Senegalist sai Prantsuse Lääne-Aafrika keskus. 1960. aastal kuulutati Senegal iseseisvaks. Iseseisvuse järgsetel aastakümnetel on riigis toimunud nii stabiilsuse perioode kui ka poliitilisi pingeid; Casamance'is on olnud eraldumispüüdlusi ja mõningaid relvakonflikte.

Majandus. Majandus sõltub tugevalt põllumajandusest, kalandusest ja kalatöötlemisest ning kaevandustest (fosforiit). Tähtsamad ekspordiartiklid on maapähklid (pähklite töötlemine), kalatooted, fosforiidid ning hiljem ka tekkinud teenus- ja transpordisektor. Turism on oluline rannikupiirkondadele ja ajaloolistele paikadele (nt Gorée saar) ning linnad nagu Dakar on kaubandus- ja transpordikeskused. Majandust mõjutavad hooajaline sademete varieeruvus, maailmaturu hinnad ja struktuursed arenguväljakutsed.

• Olulised põllumajanduskultuurid: maapähklid, suhkruroog, puuvill, köögiviljad ja troopilised viljad (mango, melon).
• Tööstus: põhiliselt toidutööstus, kalatöötlemine, väetised ja ehitusmaterjalid.
• Väljakutsed: tööpuudus, infrastruktuuri vajadused, põllumajanduse haavatavus kliimamuutuste suhtes.

Rahvastik ja keel. Senegal on etniliselt mitmerahvuseline. Kuigi ametlik keel on prantsuse keel, on laialt levinud kohalikud keeled — eelkõige wolof, mis toimib lingua francana paljude jaoks, ning peendid, sererid, pulaar (fula) ja teised. Enamik elanikkonnast on muslimid, kristlased ja traditsioonilise usulise praktika järgijad moodustavad vähemuse.

Poliitika ja haldus. Senegal on jagatud mitmeks administratiivseks piirkonnaks (regioonideks) ning tal on pikk demokraatia ajalugu võrreldes paljude teiste piirkonna riikidega. Oluline osa poliitilisest maastikust on seotud nii keskvõimu kui ka regiooni- ja kogukonnapõhiste liikumistega. Macky Sall (mainitud ülal) oli riigi president alates 2012. aastast; tema ametiaeg on märkinud nii majandusreforme kui ka poliitilisi arutelusid. (Märkused presidendi kohta: poliitiline olukord võib muutuda ning presidendi nimi- ja ametiaja täpsus sõltub vahetutest valimistulemustest.)

Kultuur ja turism. Senegalil on rikkalik muusikaline ja kirjanduslik traditsioon — maailmakuulsad muusikud ja autorid on pärit Senegalist. Dakar korraldab rahvusvahelisi kultuuri- ja muusikafestivale. Külastajatele on huvipakkuvad ajaloolised kohad (nt Gorée saar, kus meenutatakse orjakaubanduse ajalugu), looduspargid ja rannikualad.

Väljakutsed ja arenguvõimalused. Riik seisab silmitsi sotsiaalmajanduslike väljakutsetega nagu vaesuse vähendamine, töökohtade loomine, hariduse ja tervishoiu parandamine ning kliimamuutustele kohanemine. Samas pakuvad arenguvõimalusi noorte elanike suurus, geograafiline asukoht transiit- ja transporditeenuste sõlmpunktina ning loodusvarad.

Artikli esialgsetes lõikudes mainitud andmed (pindala, põhitööstused ja kultuurid) annavad hea ülevaate põhivaldkondadest; oluline on meeles pidada, et statistika (nt rahvaarv ja poliitilised ametikohad) võib ajas muutuda, seega tasub vajalike detailide kontrolliks kasutada värskemaid allikaid.

Otsing