Shetlandi saared
Shetland (või Shetlandi saared) on saarestik, mis on Šotimaa kõige kaugemal asuv osa Ühendkuningriigis.
Saared asuvad Fääri saarte ja Orkney saarte vahel. Nad asuvad Orkney saartest umbes 50 miili kirdes. Neid saari on umbes 100. Inimesed elavad neist 16 saarel.
Saared moodustavad osa piirist Atlandi ookeani vahel läänes ja Põhjamere vahel idas.
Grupi suurimad saared on Mainland, Yell, Unst, Fetlar, Whalsay ja Bressay. Üldiselt on rühma kliima subarktiline ja üsna sünge.
Varem nimetati neid Hjaltlandiks või Zetlandiks. Tänapäeval on saared osa Šotimaast. Halduskeskus on Lerwick.
Saarte majandus põhineb suures osas põllumajandusel. Lambad on tuntud oma peene villa poolest. Teised tuntud ekspordiartiklid on šetlandi ponid ja šetlandi lambakoer.
1969. aastal avastati saarte läheduses toornafta, mis tõi neile alternatiivse sissetulekuallika.
Saarte kaart
Kus asuvad saared (tumedam sinine) ja Šotimaa mandriosa (heledam sinine).
Ajalugu
Skandinaavia koloniseerimine
9. sajandi lõpuks läksid norralased rüüstamiselt üle invasioonile, mis oli tingitud peamiselt Skandinaavia ülerahvastatusest võrreldes seal olemasolevate ressursside ja põllumaaga.
Shetlandi saared koloniseerisid 9. sajandil norralased. Põliselanike saatus on teadmata. Kolonisaatorid kehtestasid oma seadused ja keele. Sellest keelest arenes välja läänemeresoome keel norn, mis jäi püsima 19. sajandisse.
Pärast seda, kui Harald Finehair võttis kogu Norra kontrolli alla, põgenesid paljud tema vastased, mõned Orkney ja Shetlandi saarele. Põhja saartelt jätkasid nad Šotimaa ja Norra rüüstamist, mis ajendas Harald Hårfagret koguma suurt laevastikku, millega ta purjetas saartele. Umbes 875. aastal võttis ta koos oma vägedega Shetlandi ja Orkney saarte üle kontrolli. Møre krahv Ragnvald sai kuningalt Orkney ja Shetlandi krahvkonnaks hüvituseks selle eest, et tema poeg oli Šotimaal lahingus surma saanud. Ragnvald andis krahvkonna oma vennale Sigurd Vallasele.
Shetland ristiusustati 10. sajandil. Perthi lepingus 1266. aastal loovutas Norra kuningas oma kaugemad Briti saared Šotimaale. Nende hulka kuulusid Hebriidid ja Mani saar. Vastutasuks tunnustasid šotlased Norra suveräänsust Orkney ja Shetlandi saarte üle. Saared said Šotimaaks alles 15. sajandil ja need ratifitseeriti 1669. aastal parlamendi aktiga.
Hansaliit
Kolm sajandit müüsid šetlandlased oma kala (soolatud turska) Saksa Hansa Liidu, kaubandusorganisatsiooni kaudu. See kokkulepe kestis 1400-1700 pKr.
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja ajal osales Shetland aktiivselt sakslaste vastastes salaoperatsioonides Norras. Shetlandi buss" (kalalaevad) sõitis Norra ja Shetlandi vahelistes salaoperatsioonides. Nad vedasid luureagente, pagulasi, vastupanuliikumise instruktoreid ja sõjatarbeid. Paljud sakslaste eest põgenenud inimesed ja palju olulist teavet Saksa tegevuse kohta Norras toodi sel viisil tagasi liitlastele.
Õli
1970. aastate alguses leiti Shetlandi saarte lähedalt naftat ja gaasi. Ida-Shetlandi bassein on üks suurimaid nafta settekogumeid Euroopas. Sullom Voe terminal avati 1978. aastal ja see on Ühendkuningriigi suurim naftaekspordisadam, mille maht on 25 miljonit tonni aastas.
Harald Hårfagre võttis Hjaltlandi kontrolli alla umbes 875. aastal. Islandi käsikirjast 1400ndatest aastatest.
Prehistory
Kindlad geoloogilised tõendid näitavad, et umbes 6100 eKr tabas Storegga slaidide põhjustatud tsunami Shetlandi saari ja ka ülejäänud Šotimaa idarannikut ning võis mõned Shetlandi saared täielikult üle ujutada.
Shetland on olnud asustatud vähemalt 3400. aastast eKr. Varased inimesed elatusid karjakasvatusest ja põllumajandusest. Pronksiajal, umbes 2000 eKr, jahtus kliima ja elanikkond kolis rannikule. Rauaajal ehitati palju kivilinnuseid, millest mõned varemed on tänapäevalgi alles.
Tänu kivist ehitamise tavale praktiliselt puudeta saartel on Shetlandil äärmiselt rikkalikult füüsilisi jäänuseid kõigist neist perioodidest, kuigi Shetlandil on vähem materiaalseid jäänuseid kui Orkney saartel.
Shetlandi mineviku kõigi ajastute esemeid saab uurida Lerwickis asuvas vastvalminud (2007) Shetlandi muuseumis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on šetlandi?
V: Shetland on saarestik, Šotimaa kõige kaugem osa Ühendkuningriigis.
K: Kus asub Shetland?
V: Shetland asub Fääri saarte ja Orkney saarte vahel, umbes 50 miili Orkney saartest kirdes.
K: Mitu saart on Shetlandi grupis?
V: Shetlandi rühma kuulub umbes 100 saart.
K: Mitmel Shetlandi rühma saarel elavad inimesed?
V: Shetlandi rühma 16 saarel elab inimesi.
K: Milline on Shetlandi rühma kliima?
V: Shetlandi rühma kliima on subarktiline ja üsna sünge.
K: Milline on Shetlandi haldusüksus?
V: Shetlandi halduskeskus on Lerwick.
K: Millised on Shetlandi tuntud ekspordiartiklid?
V: Mõned tuntud ekspordiartiklid Shetlandilt on Shetlandi ponid, Shetlandi lambakoer ja lambad, mis on tuntud oma peene villa poolest.
