Shetlandi saared – Šotimaa põhjapoolsed saarestikud, loodus ja majandus

Shetland (või Shetlandi saared) on saarestik, mis on Šotimaa kõige kaugemal asuv osa Ühendkuningriigis.

Saared asuvad Fääri saarte ja Orkney saarte vahel. Nad asuvad Orkney saartest umbes 50 miili kirdes. Neid saari on umbes 100. Inimesed elavad neist 16 saarel.

Saared moodustavad osa piirist Atlandi ookeani vahel läänes ja Põhjamere vahel idas.

Grupi suurimad saared on Mainland, Yell, Unst, Fetlar, Whalsay ja Bressay. Üldiselt on rühma kliima subarktiline ja üsna sünge.

Varem nimetati neid Hjaltlandiks või Zetlandiks. Tänapäeval on saared osa Šotimaast. Halduskeskus on Lerwick.

Saarte majandus põhineb suures osas põllumajandusel. Lambad on tuntud oma peene villa poolest. Teised tuntud ekspordiartiklid on šetlandi ponid ja šetlandi lambakoer.

1969. aastal avastati saarte läheduses toornafta, mis tõi neile alternatiivse sissetulekuallika.

Asukoht ja geograafia

Shetlandi saarestik paikneb Skandinaavia ja Briti saarte vahel ning koosneb suurest arvust väikesaartest, neemikutest ja laidudest. Suurim saar on Mainland, kus asub ka saarte keskus Lerwick. Unst on Ühendkuningriigi kõige põhjapoolsem asustatud saar. Rannik on tugevalt lõhestunud, pakub palju lahtesid ja fjordilaadseid voolusid ning rannaalad on kivised ja tuulised.

Ajaloost ja rahvast

Shetlandi ajalugu on tugevalt seotud Skandinaavia mõjuga: alates varajasest keskajast kuni 15. sajandini kuulusid saared Norra võimu alla. Ajalooline pärand sisaldab viikingiaegseid asulaid ja arheoloogilisi paikne (näiteks Jarlshof). Saared liideti Šotimaaga 15. sajandi teisel poolel. Keelte ja kultuuri mõttes on säilinud tugev norra mõjutus — kunagine kohalik keel Norn kadus, kuid mõned sõnad ja kohanimed jäid alles.

Keel ja kultuur

Kaasaegsel Shetlandil räägitakse peamiselt inglise ja škoti murret, kuid norra- ja viikingipärand on nähtav kohanimedes, rahvapärimuses ja traditsioonilises muusikas. Tuntuim kultuurisündmus on Lerwickis peetav Up Helly Aa — viikingite laternakatastroofide ja karnevali-laadne tulepidu, mis meelitab palju külastajaid. Kohalik käsitöö, villast kudumid ja muusikalised traditsioonid on elujõulised ning olulised ka turismi seisukohalt.

Loodus ja elusloodus

Shetland on tunnustatud oma rikkaliku linnustiku ja merelooma-elustiku poolest. Saartel pesitsevad suured haudelised kolooniad: puffinid, kormoranid, merikotkad ja gannets on tavalised. Suured lindude vaatlemise paigad ning kaitsealad meelitavad loodushuvilisi.

Meres elab palju hülgeid, delfiine ning aeg-ajalt näeb ka vabu vaalasid. Väikesaarte niidud ja rändrahud toovad esile mitmekesise taimestiku, sealhulgas soostunud alasid ja rannikualade eripäraseid liike.

Majandus ja tööstus

Traditsiooniliselt on põllumajandus — eriti lambakasvatus — olnud majanduse selgroog. Lambad ja nende peen vill ning šetlandi ponid ja šetlandi lambakoer on tuntud kaugel. Kalandus ja kalakasvatus (eriti lõhe) on samuti olulised tuluallikad.

1969. aastal avastatud toornafta õigustas suuremahulist nafta- ja gaasitööstuse arendust Põhjamere lõunaosas, mis tõi piirkonnale märkimisväärset tulu ning lõi tööhõivet teeninduses, transpordis ja energeetikas. Naftatööstuse taristu, sealhulgas laevandus ja terminalid, on Shetlandi majanduses tähtsal kohal — samas on piirkonnas ka pingutusi mitmekesistamiseks ja taastuvenergia arendamiseks (tuule- ja lainenergia).

Teenindussektor, kohaliku toidu töötlemine, käsitöö ja turism lisavad majandusele olulise tulu. Kohalikud väikeettevõtted ja käsitöömeistrid valmistavad populaarseid tekstiile ja suveniire, mida eksporditakse väljapoole saari.

Transport ja ühendused

Shetland on ühendatud mandriga nii õhu- kui mereteedega. Sumburghi lennujaam (Mainland) pakub regulaarseid lende Šotimaa mandriosadesse. Pitkakulised ja lühikesed parvlaevaliinid ühendavad eri saari omavahel ning on ühendused Orkney ja mandri-Šotimaaga. Kohalikud teed ja sillad ühendavad paljusid saari, kuid mõnele väikesaarele pääseb üksnes laevaga või väikelennukiga.

Turism ja vaatamisväärsused

Turismile annavad tõuke linnuvaatlus, maastiku- ja matkavõimalused, ajaloolised paigad (nt viikingiaegsed leiukohad), rannad ning kultuuriüritused nagu Up Helly Aa. Shetland pakub ka kalanduse, surfamise ja muude merespordi harrastamise võimalusi. Majutusvalik ulatub väikesest külalistemajast kuni külaliskorteriteni ning mitu turismiettevõtet pakuvad giidiga ekskursioone loodusesse.

Kliima ja keskkond

Shetlandi kliima on mereline: talved on suhteliselt leebed, suved jahedad, ilm on sageli tuuline ja pilvine. See mereline ilmastikujoon loob tingimusi spetsiifilisele ranniku- ja saarestikuökosüsteemile. Kliimamuutused ja meretaseme tõus on murekohad, millele kohaliku tasandi planeerimises ja kaitsetöös tähelepanu pööratakse.

Kokkuvõte

Shetland on eripärane ja mitmekesine saarestik, kus koos eksisteerivad tugev ajalooline pärand, mitmekesine loodus ning kaasaegne majandus, mille tugisambad on põllumajandus, kalandus ja energia. Saared pakuvad huvi nii teadlastele, loodushuvilistele kui ka reisijatele, kes otsivad kauget ja elavat saarestikuelamust.

Ajalugu

Skandinaavia koloniseerimine

9. sajandi lõpuks läksid norralased rüüstamiselt üle invasioonile, mis oli tingitud peamiselt Skandinaavia ülerahvastatusest võrreldes seal olemasolevate ressursside ja põllumaaga.

Shetlandi saared koloniseerisid 9. sajandil norralased. Põliselanike saatus on teadmata. Kolonisaatorid kehtestasid oma seadused ja keele. Sellest keelest arenes välja läänemeresoome keel norn, mis jäi püsima 19. sajandisse.

Pärast seda, kui Harald Finehair võttis kogu Norra kontrolli alla, põgenesid paljud tema vastased, mõned Orkney ja Shetlandi saarele. Põhja saartelt jätkasid nad Šotimaa ja Norra rüüstamist, mis ajendas Harald Hårfagret koguma suurt laevastikku, millega ta purjetas saartele. Umbes 875. aastal võttis ta koos oma vägedega Shetlandi ja Orkney saarte üle kontrolli. Møre krahv Ragnvald sai kuningalt Orkney ja Shetlandi krahvkonnaks hüvituseks selle eest, et tema poeg oli Šotimaal lahingus surma saanud. Ragnvald andis krahvkonna oma vennale Sigurd Vallasele.

Shetland ristiusustati 10. sajandil. Perthi lepingus 1266. aastal loovutas Norra kuningas oma kaugemad Briti saared Šotimaale. Nende hulka kuulusid Hebriidid ja Mani saar. Vastutasuks tunnustasid šotlased Norra suveräänsust Orkney ja Shetlandi saarte üle. Saared said Šotimaaks alles 15. sajandil ja need ratifitseeriti 1669. aastal parlamendi aktiga.

Hansaliit

Kolm sajandit müüsid šetlandlased oma kala (soolatud turska) Saksa Hansa Liidu, kaubandusorganisatsiooni kaudu. See kokkulepe kestis 1400-1700 pKr.

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja ajal osales Shetland aktiivselt sakslaste vastastes salaoperatsioonides Norras. Shetlandi buss" (kalalaevad) sõitis Norra ja Shetlandi vahelistes salaoperatsioonides. Nad vedasid luureagente, pagulasi, vastupanuliikumise instruktoreid ja sõjatarbeid. Paljud sakslaste eest põgenenud inimesed ja palju olulist teavet Saksa tegevuse kohta Norras toodi sel viisil tagasi liitlastele.

Õli

1970. aastate alguses leiti Shetlandi saarte lähedalt naftat ja gaasi. Ida-Shetlandi bassein on üks suurimaid nafta settekogumeid Euroopas. Sullom Voe terminal avati 1978. aastal ja see on Ühendkuningriigi suurim naftaekspordisadam, mille maht on 25 miljonit tonni aastas.

Harald Hårfagre võttis Hjaltlandi kontrolli alla umbes 875. aastal. Islandi käsikirjast 1400ndatest aastatest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on šetlandi?

K: Kus asub Shetland?

K: Mitu saart on Shetlandi grupis?

K: Mitmel Shetlandi rühma saarel elavad inimesed?

K: Milline on Shetlandi rühma kliima?

K: Milline on Shetlandi haldusüksus?

K: Millised on Shetlandi tuntud ekspordiartiklid?

Otsing