Fääri saared

Piirkonnad ja kohalikud omavalitsused

Administratiivselt on saared jagatud 34 omavalitsusüksuseks, mille piires on umbes 120 linna ja küla. Traditsiooniliselt on olemas ka kuus sýsluri ("piirkonda"; Norðoyar, Eysturoy, Streymoy, Vágar, Sandoy ja Suðuroy).

Geograafia

Fääri saared on kaheksateist saart Põhja-Euroopa rannikul, Norra mere ja Atlandi ookeani põhjaosa vahel. Nende pindala on 1399 ruutkilomeetrit, neil ei ole suuremaid järvi ega jõgesid. Rannajoont on 1117 kilomeetrit ja ühelgi teisel riigil ei ole maismaapiiri. Ainus saar, millel ei ela keegi, on Lítla Dímun.

Kaugused lähimate riikide ja saarte vahel

• Sula Sgeir (asustamata, Šotimaa): 240 km (149 mi)
• Shetland (Šotimaa): 280 km (174 mi)
• Šotimaa (Briti mandriosa): 310 km (193 mi)
• Island: 450 km (280 miili)
• Norra: 675 km (419 miili)
• Iirimaa: 678 km (421 miili)

Asustamata saar Lítla Dímun.

Majandus

Kala, lambakasvatus ja turism on Fääri saarte majanduse olulised osad. Majandus oli 1990. aasta paiku raskustes. Töötus vähenes hilisematel 1990ndatel. See langes 1998. aasta lõpuks umbes 6%ni. Juuniks 2008 oli tööpuudus langenud 1,1%ni, enne kui 2009. aasta alguses tõusis 3,4%ni. Kuna aga kalandus on majandusele nii oluline, siis kui kalandusega on probleeme, võib majandus olla hädas Alates 2000. aastast on Fääri saartel loodud uusi äriprojekte, et meelitada uusi investeeringuid. Burger Kingi käivitamine Tórshavnis sai laialdast reklaami, kuid keegi ei tea, kuidas selle ettevõttega läheb. Saarte kaubandust hõlbustavad sillad või tunnelid, mis ühendavad 80% saarte elanikkonnast.

Rahvastik (1327-2004)

Aasta Elanikud 1327 ca. 4,000 1350 ca. 2,000 1769 4,773 1801 5,255 1834 6,928 1840 7,314 1845 7,782 1850 8,137 1855 8,651 1880 11,220 1900 15,230 1911 ca. 18,800 1925 22,835 1950 31,781

Aasta Elanikud 1970 ca. 38,000 1975 40,441 1985 45,749 1989 47,787 1995 43,358 1996 43,784 1997 44,262 1998 44,817 1999 45,409 2000 46,196 2001 46,996 2002 47,704 2003 48,214 2004 48,353

Fääri saarte lambad, Hvalba.


Uus parvlaev Smyril siseneb Fääri saartele

Kultuur

Ólavsøka

Riiklik püha Ólavsøka on 29. juulil. Sellega tähistatakse Püha Olafi surma. Pidustused toimuvad Tórshavnis. Need algavad 28. juuli õhtul ja kestavad 31. juulini.

Pidustuste ametlik osa algab 29. veebruaril Fääri saarte parlamendi avamisega. Päeval toimub rongkäik, kus osaleb palju inimesi saarte kirikutest.

Põhjamaade maja Fääri saartel

Fääri saarte Põhjamaade Maja (fääri keeles: Norðurlandahúsið) on kõige olulisem kultuuriasutus Fääri saartel. See toetab Põhjamaade ja Fääri saarte kultuuri nii kohalikul tasandil kui ka Põhjamaade piirkonnas. Maja juhatab iga nelja aasta tagant vahetuv direktor.

Muusika

Saartel on palju kunstnikke ja muusikuid, kellest kõige kuulsamad on loetletud allpool:

Muusikud:

• Eivør (Eivør Pálsdóttir)
• Lena (Lena Andersen)
• Teitur (Teitur Lassen)
• Høgni Lisberg
• Brandur Enni

Bändid:

• Týr
• Gestir
• 200
• Clickhaze.

Saartel toimuvad muusikafestivalid, kus osalevad rahvusvahelised muusikud, näiteks

• Summartónar,igal suvel.
• G! Festival Gøta juulis.
• Summarfestivalurin Klaksvíkis augustis.

Toiduained

Fääri saarte traditsiooniline toit põhineb peamiselt lihal ja kartulitel ning kasutab vähe värskeid köögivilju. Väga oluline liha saartel on lambaliha, mis on paljude roogade esimene koostisosa. Teised tüüpilised saarte toidud on värske kala, rasvkude, vaal, merelinnud ja Fääri saarte tuulikud ja nende munad.

Iga-aastane ólavsøka paraad 28. juulil

Kliima

Kliima on määratletud kui merepoolne subarktiline, mitte kuumade suvedega ja külmade talvedega. Tavaliselt esineb udu või tugev tuul, mis põhjustab probleeme lennuliikluses.

Saarte loomad ja taimestik

Saartel elab mõnikord mitmeid linnuliike, näiteks haudelinnud, tuhkrud, tiirud, kiivitaja ja must-toonekurg. Fääri saartel elab tänapäeval vaid üksikud looduslikud maismaahüljeste liigid, hallhülged. Mõnikord näevad turistid saarte lähedal asuvates vetes vaalu. Hallhülged on Fääri saarte rannikul väga levinud. Fääri saarte looduslik taimestik on nagu Šoti saartel või Iirimaal. See koosneb peamiselt metslilledest, rohttaimedest, samblikest ja samblikest.