Fääri saared (Føroyar) – geograafia, ajalugu ja autonoomia

Fääri saared (Føroyar) — dramaatiline geograafia, põnev ajalugu ja eripärane autonoomia Taani koosseisus. Reisijuht, taustalugu ja praktilised faktid.

Fääri saared ehk Føroyar (nimi tähendab "lambasaared") moodustavad kaheksateistkümne suurema saarest koosneva saarestiku Põhja-Atlandi ookeanis, asudes Šotimaa, Norra ja Islandi vahel. Saarte rühm on osa Taani Kuningriigist, kuid neil on alates 1948. aastast laialdane autonoomia (kodune enesekorraldus). Traditsiooniliselt on Fääri saarte majandus ja kultuur tihedalt seotud merenduse ja kalandusega ning elu maastikus on kujunenud tugeva kohaliku kogukonna ümber.

Geograafia ja kliima

Fääri saared on mägised ja kivised, rannikuid lõikavad fjordid ja saartel on palju järske kaljusid ning rohelisi orge. Kõrgemad tipud ulatuvad mõnesaja meetrini merepinnast. Pealinn on Tórshavn, mis asub saarestiku lõunaosas.

Kliima on subpolaarne ookeaniline: jahedad suved, leebed talved (Taani ja teiste Põhjala aladega võrreldes suhteliselt pehmed) ning sage tuul, udu ja vihm. Kliima on tugevalt mõjutatud Golfi hoovusest ja ümbruse ookeanidest.

Ajalugu ja rahvastik

Saari asustasid tõenäoliselt juba varased keldi- või iiri munkadega seotud rändajad, kuid laiem Norra skandinaavia asustus sai alguse Vikingiajal (9.–10. sajand). Hiljem kuulusid saared Norra kroonile, seejärel läksid nad kaasa ajaloos toimunud riikide ühinemiste ja piirimuutustega Taani valitsemisse. Pärast Napoleoni sõdu 19. sajandi alguses muutusid riikide poliitilised piirid ning saarte kohtlemine administratiivselt nihkus; tänu sellele jäid Fääri saared Taani koosseisu (muutused toimusid aastatel 1814–1815).

Fääri saartel elab kokku umbkaudu 50 000–55 000 inimest (suurusjärgus muutuv arv). Elanikkond on suhteliselt hõredalt jaotunud, peamised elukeskused on Tórshavn ning mõned suuremad asulad teistel saartel.

Poliitiline autonoomia

Alates 1948. aastast on Fääri saartel isiklikult korraldatud kodune enesekorraldus: paljud sisevalitsemise alad nagu haridus, sotsiaalteenused, kohaliku majanduse juhtimine ja kalapüügi korraldus kuuluvad peamiselt Fääri saarte valitsuse pädevusse. Sõjaline kaitse ja mõningad välissuhted on Taani valitsuse vastutusel, kuid alates 20. sajandi teisest poolest on lisandunud ka kokkuleppeid ja erialaseid lepinguid, mille abil Fääri saared võivad teatud välissuhteid ise pidada. 2000ndatel on autonoomiat järk-järgult laiendatud lepinguliste ja seadusandlike sammudega, võimaldades saartel üle võtta rohkem volitusi vastavalt kokkuleppele Taaniga.

Fääri saartel on esindajad ka Põhjamaade Nõukogus, mis tugevdab sidemeid teiste Põhjamaadega.

Majandus

Majanduse nurgakiviks on kalandus ja sellega seonduv tööstus (kalatööstus, fileerimine, mereandetehaste eksporditegevus). Viimasel sajandil on oluline osa ka vesiviljelusel (lõhekasvatus) ning teenindussektoril ja turismil on kasvav tähtsus. Tööstuses ja ekspordis on enamus tulust seotud mereandmetega, mis teeb majanduse tundlikuks kalavarude ja maailmaturu hindade kõikumisele.

Kultuur ja keel

Fääride ametlik keel on fääri keel (føroyskt), mis kuulub põhjagermaani keelte hulka ning on tihedalt seotud islandi ja vanade norra murretega. Kohalik kultuur väärtustab muusikat, rahvatantse (nt traditsiooniline ketitants), kudumist ning laulu- ja lugupidamist merenduspärandile. Kirjanduse ja meedia kaudu on säilinud rikkalik suuline pärimus ja rahvalaulud.

Transport ja ühendused

Saari ühendavad omavahel laevad ja tee- ja tunnelisüsteemid; viimastel aastakümnetel on rajatud ka veealuseid maanteetunneleid, mis on parandanud saartevahelist liikuvust. Fääri saared on ühendatud mandri-Euroopaga ja teiste Põhja-Atlandi sadamatega nii laeva kui lennuühenduste kaudu. Rahvusvahelised laevareisid ja lennuliinid toetavad nii kaubavahetust kui ka turismi.

Õigus ja eripärad

19. sajandi keskpaigast (alates 1856. aastast) kaotasid Taani-Copenhageniga seotud piirangud, mis olid varem piiratud kaubandusmonopoli tõttu — sellest ajast alates on Fääri saarte elanikud mõnevõrra varemgi saanud pidada ärisuhtlust väljaspool Taanit. Tänapäeval kehtib saartel eriline õigussuhe Taaniga, kus kohalik võim haldab suuremat osa igapäevastest asjadest, ent mõningad riiklikud funktsioonid jäid Taanile. See erilahendus annab Fääri saarte elanikele võimaluse arendada oma poliitilist ja majanduslikku iseseisvust samm-sammult.

Fääri saared on oma looduse, keele ja kultuuriga unikaalne piirkond Põhja-Atlandi regioonis — nad ühendavad Skandinaavia, Islandi ja Briti saarte mõningaid kultuurilisi ja ajaloolisi jooni.

Geograafia

Fääri saared on kaheksateist saart Põhja-Euroopa rannikul, Norra mere ja Atlandi ookeani põhjaosa vahel. Nende pindala on 1399 ruutkilomeetrit, neil ei ole suuremaid järvi ega jõgesid. Rannajoont on 1117 kilomeetrit ja ühelgi teisel riigil ei ole maismaapiiri. Ainus saar, millel ei ela keegi, on Lítla Dímun.

Kaugused lähimate riikide ja saarte vahel

• Sula Sgeir (asustamata, Šotimaa): 240 km (149 mi)
• Shetland (Šotimaa): 280 km (174 mi)
• Šotimaa (Briti mandriosa): 310 km (193 mi)
• Island: 450 km (280 miili)
• Norra: 675 km (419 miili)
• Iirimaa: 678 km (421 miili)

Asustamata saar Lítla Dímun.

Majandus

Kala, lambakasvatus ja turism on Fääri saarte majanduse olulised osad. Majandus oli 1990. aasta paiku raskustes. Töötus vähenes hilisematel 1990ndatel. See langes 1998. aasta lõpuks umbes 6%ni. Juuniks 2008 oli tööpuudus langenud 1,1%ni, enne kui 2009. aasta alguses tõusis 3,4%ni. Kuna aga kalandus on majandusele nii oluline, siis kui kalandusega on probleeme, võib majandus olla hädas Alates 2000. aastast on Fääri saartel loodud uusi äriprojekte, et meelitada uusi investeeringuid. Burger Kingi käivitamine Tórshavnis sai laialdast reklaami, kuid keegi ei tea, kuidas selle ettevõttega läheb. Saarte kaubandust hõlbustavad sillad või tunnelid, mis ühendavad 80% saarte elanikkonnast.

Rahvastik (1327-2004)

Aasta Elanikud 1327 ca. 4,000 1350 ca. 2,000 1769 4,773 1801 5,255 1834 6,928 1840 7,314 1845 7,782 1850 8,137 1855 8,651 1880 11,220 1900 15,230 1911 ca. 18,800 1925 22,835 1950 31,781

Aasta Elanikud 1970 ca. 38,000 1975 40,441 1985 45,749 1989 47,787 1995 43,358 1996 43,784 1997 44,262 1998 44,817 1999 45,409 2000 46,196 2001 46,996 2002 47,704 2003 48,214 2004 48,353

Fääri saarte lambad, Hvalba.


Uus parvlaev Smyril siseneb Fääri saartele

Kultuur

Ólavsøka

Riiklik püha Ólavsøka on 29. juulil. Sellega tähistatakse Püha Olafi surma. Pidustused toimuvad Tórshavnis. Need algavad 28. juuli õhtul ja kestavad 31. juulini.

Pidustuste ametlik osa algab 29. veebruaril Fääri saarte parlamendi avamisega. Päeval toimub rongkäik, kus osaleb palju inimesi saarte kirikutest.

Põhjamaade maja Fääri saartel

Fääri saarte Põhjamaade Maja (fääri keeles: Norðurlandahúsið) on kõige olulisem kultuuriasutus Fääri saartel. See toetab Põhjamaade ja Fääri saarte kultuuri nii kohalikul tasandil kui ka Põhjamaade piirkonnas. Maja juhatab iga nelja aasta tagant vahetuv direktor.

Muusika

Saartel on palju kunstnikke ja muusikuid, kellest kõige kuulsamad on loetletud allpool:

Muusikud:

• Eivør (Eivør Pálsdóttir)
• Lena (Lena Andersen)
• Teitur (Teitur Lassen)
• Høgni Lisberg
• Brandur Enni

Bändid:

• Týr
• Gestir
• 200
• Clickhaze.

Saartel toimuvad muusikafestivalid, kus osalevad rahvusvahelised muusikud, näiteks

• Summartónar,igal suvel.
• G! Festival Gøta juulis.
• Summarfestivalurin Klaksvíkis augustis.

Toiduained

Fääri saarte traditsiooniline toit põhineb peamiselt lihal ja kartulitel ning kasutab vähe värskeid köögivilju. Väga oluline liha saartel on lambaliha, mis on paljude roogade esimene koostisosa. Teised tüüpilised saarte toidud on värske kala, rasvkude, vaal, merelinnud ja Fääri saarte tuulikud ja nende munad.

Iga-aastane ólavsøka paraad 28. juulil

Küsimused ja vastused

K: Mis on Fääri saared?

Küsimus: Kellel on Fääri saarte üle kohalik võim?

K: Millal said Fääri saarte elanikud õiguse teha äri kõigi riikide inimestega?

K: Kes kontrollib Fääri saartel enamikku valitsemisküsimusi?

K: Kuidas on saarterühm võrreldav teiste piirkondadega?

K: Millal nad Norrast lahkusid?

K: Kas neil on esindajad mõnes nõukogus või organisatsioonis?

Otsing