Norra meri on piirimeri Põhja-Atlandi ookeanis, Norrast loodes. See asub Põhjamere ja Gröönimaa mere vahel ning piirneb idast Norra ranniku, läänest Islandi ja edelast Fääri saarte suunaga. Läänes ühineb see Põhja-Atlandi ookeaniga ja kirdes Barentsi merega. Edelaosas eraldab seda Atlandi ookeanist Islandi ja Fääri saarte vahel kulgev veealune harju. Põhjaosas eraldab seda Gröönimaa merest Jan Mayeni seljandik. Asukoha ja veeallikate tõttu on Norra meri tähtis nii meteoroloogiliselt, bioloogiliselt kui ka majanduslikult.
Erinevalt paljudest teistest meredest ei ole suurem osa Norra mere põhjast mandrilava osa. Sügav bassein asub sageli suurel sügavusel — keskmiselt umbes kahe kilomeetri sügavusel — ja kohati ulatub merepõhja sügavus mitu kilomeetrit (kuni ligikaudu 3 000–3 500 m) sügavusse. Merepõhja all leidub rikkalikke nafta- ja maagaasivarusid, mida uuritakse kaubanduslikult. Rannikualad on rikkalikud kalavarude poolest: merre tulevad mitmelt poolt Põhja-Atlandit kalade kudemiseks, mistõttu piirkond on ajalooliselt olnud oluliste kalapüügimaade keskuseks.
Geograafia ja hüdroloogia
Norra mere veetemperatuuri ja soolsuse mõjutab tugeval määral Põhja-Atlandi soe hoovus, mis toob lõunapoolset soojemat vett põhja poole. See hoovus hoiab suurt osa merest aastaringi jäävaba, erinevalt paljudest Arktika aladest. Hoovused ja allavoolud kujundavad ka planktoni- ja kalastiku mustreid ning mõjutavad kliima kohalikku niiskust ja temperatuuri.
Nafta ja maagaas
Norra mere piirkond on osa Põhja-Atlandi laiemast nafta- ja gaasivarude piirkonnast. Norras toimuv uurimine ja puurimine on toonud märkimisväärset majanduslikku kasu, eriti Norra riigi ja kohalike kogukondade jaoks. Samas kaasnevad sellega ka keskkonnariskid — puistukad, puurimistegevuse mõjud ja võimalike õlileketega seotud kahjustused mereökosüsteemile nõuavad rangeid regulatsioone ja järelvalvet.
Kalavarud ja elurikkus
Norra meri on rikas kalavarude poolest: siit pärit olulised liigid on näiteks tursk (sh kevadine rändetursk ehk skrei), räim, makrell, koha ja heeringas. Suurtes kogustes toitu pakkuv plankton ja zooplankton tekitavad viljaka aluse, mis toetab kogu toiduahelat — linnud, vaalad, delfiinid ja kalad. Mereökosüsteemid on tundlikud nii kliimamuutuste kui ka intensiivse püügitegevuse suhtes; viimastel aastakümnetel on täheldatud liikide leviku muutusi ja hooajaliste rändemustrite nihkumist.
Majanduslik ja keskkondlik tähtsus
Norra meri on tähtis nii nafta- ja gaasitööstusele, kalandusele kui ka laevaliiklusele. Kohalikud sadamad ja mereettevõtted sõltuvad kalapüügist, töötlemisest ja ekspordist. Samal ajal on tähtis rahvusvaheline koostöö ressursi jätkusuutlikuks haldamiseks ning keskkonnakaitse meetmete rakendamiseks — näiteks reostuse ennetamine, õlileketega seotud kiire reageerimine ja püügikvootide juhtimine.
Tähtsamad faktid
- Asukoht: Põhja-Atlandi ookeani osa, Norrast loodes, vahel Põhjamere ja Gröönimaa merega.
- Sügavus: Keskmine sügavus ligikaudu 2 000 m; kohati mitu kilomeetrit sügavust.
- Jääolud: Tänu Põhja-Atlandi soojale hoovusele on meri enamasti jäävaba aastaringselt.
- Ressursid: Nafta- ja maagaasivarud ning rikkalikud kalavarud.
- Elurikkus: Mitmekesine planktonist suuremate imetajateni; oluline rände- ja kudemisalana.
- Keskkonnaprobleemid: Potentsiaalsed õlireostused, kliimamuutused ja ülekalastamine nõuavad pidevat järelevalvet.
Kokkuvõtlikult on Norra meri oluline geograafiline ja majanduslik piirkond Põhja-Euroopas: selle sügav bassein, soojad hoovused ja rannikualade produktiivsus teevad sellest võtmealaga nii looduse kui inimtegevuse seisukohalt.
