Mandrilava (mandrišelf) — definitsioon, sügavus ja näited
Mandrilava (mandrišelf) — veealune mandriosade kaldavöönd, madal kuni 140 m sügav, erineva laiusega; definitsioon, sügavuse andmed ja näited (nt Siberi šelf).
Mandrilava on mandriosa, mis asub vee all ja ulatub rannikust mandrivöötme ehk mandritõusu servani. See on mandri jätk ookeanipõhjas, madal ja suhteliselt laialivalguv osa, mille piiriks peetakse tavaliselt järsku sügavuse kasvu ehk šelfi serva (shelf break).
Mis see täpsemalt tähendab?
Mandrilava ehk mandrišelf on mereala, mis jääb rannikust eemale kuni mandrišelfi servani. Sellel piirkonnal jõuab valgus sügavusse piisavalt, et toetada rohkelt eluvorme, mistõttu on mandrilavad sageli väga produktiivsed kalastuspiirkonnad. Mandrilava oli jääaegadel jääaegadel sageli kuivana ning kuulus siis maismaale, kuid jääajavahelistel perioodidel oli osa nendest aladest vee all. Praegu oleme jääajavahelisel perioodil.
Sügavus ja laius
- Sügavus: mandrilava on suhteliselt madal mereosa; tihti jääb šelfi serv umbes 100–200 meetri sügavusele. Konkreetsed väärtused varieeruvad — mõnes kirjelduses mainitakse ka 140 meetri kandmist sõltuvalt regioonist ja kasutatavast piirist.
- Laius: mandrilava laius võib olla mõnest kilomeetrist kuni mitme sadade või tuhandete kilomeetriteni. Näiteks on kõige laiem šelf Siberi šelf Põhja-Jäämeres, mille laius on ligikaudu 1500 km (930 miili).
- Geograafiline varieeruvus: mõnel mandril on šelf kitsa või puuduv — see on tüüpiline aktiivsetele plaadiseradele (nt Ameerika läänepoolsel rannal), samas passiivsetel servadel on šelf lai ja madal.
Moodustumine ja servad
- Mandrilava koosneb peamiselt maismaa- ja orgaanilisest materjalist, mida viivad sinna jõed ja merelained. Ajaga tekivad liivapankade, mudaplokkide ja kivistumiste komplekssed struktuurid.
- Šelfi serv (shelf break) tähistab tavaliselt järskumat langust mandrilavalt mandrisopini või kontinentaalsel kaugendil.
- Mandrilavad võivad sisaldada kanjoneid, pankasid, korallriffe ja muid morfoloogilisi objekte, mis mõjutavad voolusid ja elustikku.
Ökoloogiline ja majanduslik tähtsus
- Mandrilavad on mereökosüsteemidena tavaliselt väga produktiivsed — palju päikesevalgust ja toitaineid toetab planktoni, kalade ning muude organismide rohkust.
- Need alad on oluline kalapüügi- ja majandustegevuse koht: kalandus, nafta- ja gaasivarude uurimine, kildu ja liiva kaevandamine.
- Mandrilavad mõjutavad rannikut — nad aitavad summutada lainetust ja kaitsta kaldalähedasi alasid erosiooni eest.
Näited
- Ameerika läänepoolne serv on näide alast, kus mandrilava on kitsas või puudub — tekib järsk langus ookeanipõhja.
- Plaadi passiivsel serval on šelf sageli lai ja madal — selliseid alasid on palju Atlandi ookeanis ja Põhja-Jäämeres.
- Tuntud lai šelf: Siberi šelf Põhja-Jäämeres (laius ~1500 km).
- Paljud mandrilavad olid jääaegadel kuivad ja moodustasid maasildasid kahe maa vahel (näiteks Beringi maasild), mis mõjutas inimeste ja loomade levikut.
Kokkuvõttes on mandrilava mandri veealune jätk, mille omadused — sügavus, laius ja ökoloogiline tähtsus — on väga erinevad, sõltudes geograafiast, tektoonikast ja maismaa- ning meretingimustest.
Sete Kivimantel
Läänepoolne sisemeresoontes olev meretee kriidi keskpaigas, umbes 100 miljonit aastat tagasi.
Siseveekogud
Mõnel perioodil on mandrite sees olnud madalad mered. Neid nimetatakse epikontinentaalseteks meredeks. Suur osa praegusest Põhja-Ameerikast oli juraajal kaetud epikontinentaalse merega, mida kutsuti Sundance'i mereks. Kreidiajal kattis veelgi suuremat ala Lääne-Sisameri.
Ökoloogia
Mandrimeres on ookeanide kõige rikkalikum elu, seal on rohkem liike ja arvukamalt kui kusagil mujal. See on tingitud sellest, et seal on nii päikesevalgust kui ka toitaineid fotosünteesiks. See põhjustab mikroskoopiliste vetikate ja tsüanobakterite õitsemist, misjärel loomad söövad fütoplanktoni. Enamik ookeanide toitainetest uhutakse mandritelt alla jõgedega. Eelkõige on mandrid peaaegu ainus allikas mõnede põhielementide, näiteks raua jaoks. Toitainete puudumine mandritelt eemal seletab, miks suur osa Vaiksest ookeanist on peaaegu eluta ja miks ookeanikaldad on nii elurikkad.
Fütoplanktoni õitseng Cornwallis, Inglismaal. Helesinine värvus on põhjustatud miljardite valgete Emiliana huxleyi kokkoolifooride skelettidest.
Topograafia
Tavaliselt lõpeb riiul kahaneva kaldega punktis (mida nimetatakse riiulilõheks). Merepõhi, mis asub murdumiskohast allpool, on mandrilava. Kalda iseloom muutub järsult kalda murdumiskohas, kus algab mandrilava. Mõne erandiga asub šelfimurd märkimisväärselt ühtlasel sügavusel, mis on ligikaudu 140 m (460 jalga); see on tõenäoliselt varasemate jääaegade tunnus, mil merepind oli madalam kui praegu. p43
Küsimused ja vastused
K: Mis on mandrilava?
V: Mandrilava on mandri veealune osa.
K: Kas mandrilava oli alati vee all?
V: Ei, mandrilava oli jääaegadel jääaegade ajal osa maismaast, kuid jääajavahelistel perioodidel oli see vee all.
K: Milline on mandrilava sügavus?
V: Mandrilava sügavus on väga erinev, kuni 140 meetri sügavusel.
K: Mis asub mandrilava taga?
V: Mandrilava taga ulatub põhi palju sügavamale.
K: Kuidas varieerub mandrilava laius?
V: Mandrilava laius varieerub suuresti sõltuvalt liikuva mandrilava servast. Liikuva mandrilava esiservas on šelfi vähe või üldse mitte, samas kui kõige laiem šelf on Põhja-Jäämeres asuv Siberi šelf, mille laius on 1500 km (930 miili).
Küsimus: Millisel perioodil me praegu elame?
V: Me elame praegu jääajavahelisel perioodil.
K: Kas kõik mandrid on ümbritsetud veega?
V: Iga kontinent on ümbritsetud veega, kuid seda võib vaadelda kui saart, kus suurem osa sellest on veepiirist kõrgemal, ja me näeme seda mandrina.
Otsige