Mandrilava on mandriosa, mis asub vee all ja ulatub rannikust mandrivöötme ehk mandritõusu servani. See on mandri jätk ookeanipõhjas, madal ja suhteliselt laialivalguv osa, mille piiriks peetakse tavaliselt järsku sügavuse kasvu ehk šelfi serva (shelf break).

Mis see täpsemalt tähendab?

Mandrilava ehk mandrišelf on mereala, mis jääb rannikust eemale kuni mandrišelfi servani. Sellel piirkonnal jõuab valgus sügavusse piisavalt, et toetada rohkelt eluvorme, mistõttu on mandrilavad sageli väga produktiivsed kalastuspiirkonnad. Mandrilava oli jääaegadel jääaegadel sageli kuivana ning kuulus siis maismaale, kuid jääajavahelistel perioodidel oli osa nendest aladest vee all. Praegu oleme jääajavahelisel perioodil.

Sügavus ja laius

  • Sügavus: mandrilava on suhteliselt madal mereosa; tihti jääb šelfi serv umbes 100–200 meetri sügavusele. Konkreetsed väärtused varieeruvad — mõnes kirjelduses mainitakse ka 140 meetri kandmist sõltuvalt regioonist ja kasutatavast piirist.
  • Laius: mandrilava laius võib olla mõnest kilomeetrist kuni mitme sadade või tuhandete kilomeetriteni. Näiteks on kõige laiem šelf Siberi šelf Põhja-Jäämeres, mille laius on ligikaudu 1500 km (930 miili).
  • Geograafiline varieeruvus: mõnel mandril on šelf kitsa või puuduv — see on tüüpiline aktiivsetele plaadiseradele (nt Ameerika läänepoolsel rannal), samas passiivsetel servadel on šelf lai ja madal.

Moodustumine ja servad

  • Mandrilava koosneb peamiselt maismaa- ja orgaanilisest materjalist, mida viivad sinna jõed ja merelained. Ajaga tekivad liivapankade, mudaplokkide ja kivistumiste komplekssed struktuurid.
  • Šelfi serv (shelf break) tähistab tavaliselt järskumat langust mandrilavalt mandrisopini või kontinentaalsel kaugendil.
  • Mandrilavad võivad sisaldada kanjoneid, pankasid, korallriffe ja muid morfoloogilisi objekte, mis mõjutavad voolusid ja elustikku.

Ökoloogiline ja majanduslik tähtsus

  • Mandrilavad on mereökosüsteemidena tavaliselt väga produktiivsed — palju päikesevalgust ja toitaineid toetab planktoni, kalade ning muude organismide rohkust.
  • Need alad on oluline kalapüügi- ja majandustegevuse koht: kalandus, nafta- ja gaasivarude uurimine, kildu ja liiva kaevandamine.
  • Mandrilavad mõjutavad rannikut — nad aitavad summutada lainetust ja kaitsta kaldalähedasi alasid erosiooni eest.

Näited

  • Ameerika läänepoolne serv on näide alast, kus mandrilava on kitsas või puudub — tekib järsk langus ookeanipõhja.
  • Plaadi passiivsel serval on šelf sageli lai ja madal — selliseid alasid on palju Atlandi ookeanis ja Põhja-Jäämeres.
  • Tuntud lai šelf: Siberi šelf Põhja-Jäämeres (laius ~1500 km).
  • Paljud mandrilavad olid jääaegadel kuivad ja moodustasid maasildasid kahe maa vahel (näiteks Beringi maasild), mis mõjutas inimeste ja loomade levikut.

Kokkuvõttes on mandrilava mandri veealune jätk, mille omadused — sügavus, laius ja ökoloogiline tähtsus — on väga erinevad, sõltudes geograafiast, tektoonikast ja maismaa- ning meretingimustest.