Kriit (kriidiajastu) — mesosoikumi viimane periood 145–66 miljonit aastat tagasi
Kriit (145–66 miljonit a.) — mesosoikumi viimane periood: kõrge meretase, lubjakivist kriit, rikkalik dinosauruste fauna ja meteoriidipaiskumine, mis põhjustas K/T väljasuremise.
Kreidiaeg oli kõige pikem periood fanerosoikumi eonis, mis kestis umbes 80 miljonit aastat, ligikaudu 145 kuni 66 miljonit aastat tagasi (mya). See järgnes jura perioodile ja on mesosoikumi viimane periood. Pärast seda algas kainosoikumi uus ajastu.
Kuigi kriidiaeg on kuulus oma maismaa loomastiku — eriti dinosauruste — poolest, tõusis selle ajal meretase palju kõrgemale kui tänapäeval. Näiteks kattis osaliselt Põhja-Ameerikat suur epikontinentaalne sisemeri ja suur osa Suurbritanniast oli vee all. Soojades, madalates meredes ladestusid paksud kriidikihid ehk lubjakivid, mida me tuntakse kriidikivina.
Kriit koosneb peamiselt kokoliitidest (väikestest kaltsiumkarbonaatplaatidest, CaCO3), mida toodavad üherakulised vetikad (kokolithophorid). Kriidikihtide osakaal võib ulatuda 95%–99% materjalist. Need paksud settekihid moodustavad kuulsad maastikunähtused, näiteks White Cliffs of Dover tüüpi paljandid.
Perioodi lõpuosas toimus kuulus meteoriidipaiskumine (Chicxulubi sündmus), mis koos ulatusliku vulkaanilise aktiivsusega ja basaltiliste vulkaaniliste voogude väljapaiskamisega Dekkani platool (India) viis paljude tollaste valitsevate eluvormide kiire languseni ja lõppkokkuvõttes K/T ehk kreetatsiumi–tertsiaari väljasuremisjuhtumini vt K/T väljasuremisjuhtum.
Jaotused ja ajaskala
Kreideperioodil eristatakse kahte suurt epohhi:
- Ülemine kriidiaeg 100,5 miljonit aastat tagasi (mya) kuni 66 mya.
- Alumine kriidiaeg 145,5 mya kuni 100,5 mya.
Alumine kriidiaeg, mis kestab ligikaudu 45 miljonit aastat, on üks pikemaid ühtlasi kestev ajastu fanerosoikumi eonis.
Kliima ja geoloogia
Kriidiajastu kliima oli üldiselt soojem ja atmosfääris oli kõrgem süsihappegaasi sisaldus kui tänapäeval. Polaaralad ei olnud püsivalt jääga kaetud, mis koos globaalsete kõrgete meretasemetega soodustas laialdasi madalaid merelahte ja lahesoppide ladestumist. Mandrite paigutus oli erinev tänasest: supercontinenti Pangea lõhestumine jätkus, asukohad nihkusid ja tekkisid uued ookeanivõrgustikud.
Elustik ja ökoloogia
Kriit oli bioloogiliselt viljakas periood: dinosaurused jätkasid domineerimist maismaal (sh nii suured rändurid kui ka hübriidset eluviisi viljelevad rühmad), välja arendasid end esimesed kaasaegsed linnud ning liigirikkus mais- ja mageveetaimestikus suurenes.
Oluline areng oli õistaimede (angiospermide) kiire levik ja mitmekesistumine — need taimed hakkasid domineerima paljudes maismaaökosüsteemides ja mõjutasid tolmeldajaid ning söögisuhtumisi loomade hulgas.
Meredes olid arvukad molluskid (ammoniidid, belemniidid), kalad ning suured mereimetajataolised roomajad nagu mosasaurused ja plesiosaurused. Planktoni hulgas mängisid tähtsat rolli kokoliitoforid, kelle limaskesta moodustunud plaatide kuhjumine andis meile tähtsad kriidivormid.
Väljasuremine ja tagajärjed
Kriidi lõpp (66 miljonit aastat tagasi) märgib suurt piiri geoloogias ja bioloogias: mitmed suuremad rühmad — sealhulgas enamik suurematest maismaad valitsenud dinosaurustest, teatud mereliigid nagu ammoniidid ja paljud merereptilid — kadusid. Peamiseks põhjuseks peetakse suuremahulist meteoriidipaiskumist ja sellega seotud keskkonnamõjusid, mis võisid koos intensiivse vulkaanilise tegevusega (nt Dekkani trapid) põhjustada valguse blokeerimist, globaalse jahenemise ja toiduahela häireid.
Pärand ja tähtsus
Kriidiajastu jättis maa ajaloosse olulise jälje: paksud lubjakivi- ja kriidikihid annavad geoloogidele väärtuslikku informatsiooni varasmere tingimuste, paleokliima ja bioloogilise mitmekesisuse kohta. Samuti kinnistusid selles perioodis paljud evolutsioonilised uuendused — näiteks kaasaegsete taimede ja lindude areng — millel oli kaugeleulatuv mõju hilisematele ökosüsteemidele.
Kuigi palju on teada, jääb kriidiajastu üksikasjades ruumi uurimiseks: uued leiud (fossiilid, geokeemilised andmed, mudelid) täpsustavad pidevalt meie arusaama sellest viimases mesosoikumi perioodis toimunust.
Doveri valged kaljud
Mosasauri, kriidiajastu hiiglasliku merejalaväe muljetavaldav kolju.
Küsimused ja vastused
K: Milline periood järgneb kriidiajastule?
V: Kainosoikumi ajastule järgneb kriidiaeg.
K: Kui kaua kestis kriidiaeg?
V: Kreidiaeg kestis 80 miljonit aastat, 145 kuni 65 miljonit aastat tagasi (mya).
K: Mitu ajastut on kriidiperioodis?
V: Kreideperioodil on kaks väga pikka ajastut - ülemine ja alumine.
K: Kui pikk oli alumine kriidiaeg?
V: Alumine kriidiajastu kestis 45 miljonit aastat, 145,5 mya kuni 100,5 mya.
K: Millest koosneb kriit?
V: Kriit koosneb 95-99% ulatuses kokoliitidest, mis on kaltsiumkarbonaatplaadid (CaCO3), mida toodavad tillukesed üherakulised vetikad (kokoliitfoorid).
K: Mis põhjustas väljasuremise sündmuse ülemise kriidiaja lõpus?
V: Ülemise kriidiajastu lõpus põhjustas kuulus meteoriidilöök koos Indias välja purskunud vulkaaniliste üleujutusbasallidega väljasuremisjuhtumi, mida tuntakse kui K/T väljasuremisjuhtumit (K/T extinction event).
Otsige