Šelfimeri (sisemere, epeiiriline meri): määratlus ja näited

Sisemere (tuntud ka kui epeiiriline meri või epikontinentaalne meri) on suhteliselt madal meri, mis paikneb üle suure osa mandriosa või mandrilava kohal. Need mered tekivad siis, kui ookeaniline vesi tungib maismaale ja katab suuri madalaid alasid, moodustades laia, pideva veekogu, mis on sageli osaliselt suletud või kitsamalt ühendatud suure ookeaniga.

Tekke põhjused

Epeiirilised mered tekivad peamiselt kahel viisil:

Globaalne merepinna tõus (eustaatiline tõus), mille tagajärjel ookeaniline vesi üle ujutab mandri madalad osad;
Geoloogiline madestumine või basseinide teke, kus mandriosa vajumine või laialdase basseini moodustumine võimaldab ookeanil sinna sisse voolata.

Iseloomulikud tunnused

Suhteliselt madal sügavus (tavaliselt kümnetest kuni mõnesaja meetriteni), võrreldes ookeanitega;
Suurem kokkupuude mandri mõjuga — ranniku mõju, jõgede setted ja magevee sissevool mõjutavad soolsust ja setetepõhist protsessi;
Intensiivne setete ladestumine (liiv, saviga segatud muda) ning sageli rikkalik elu- ja elupaikade mitmekesisus;
Sageli majanduslikult tähtsad alad (kalandus, sadamad, nafta- ja gaasivarude uurimine).

Sisemere vs. epeiiriline meri — terminid

Terminid "sisemere" ja "epeiiriline meri" kasutatakse sageli vahetult, kuid nüansid võivad erineda: sisemere rõhutab, et meri on rohkem suletud või paikneb mandri sees, samas kui epeiiriline meri rõhutab selle paiknemist mandrilaval või kontinentaalshelfil. Mõlemad viitavad siiski sarnastele madalatele, mandri lähedal paiknevatele meresüsteemidele.

Ajaloost ja näidetest

Mõnel geoloogilisel perioodil olid suured mandriosad laialdaselt üle ujutatud. Näiteks:

Suur osa tänasest Põhja-Ameerikast oli juraajal kaetud epikontinentaalse merega, mida nimetatakse Sundance'i mereks.
Kreidiajal oli olemas lai epikontinentaalne süsteem, mida katab tuntud Lääne-Sisameri (ingl. keeles Western Interior Seaway).

Tänapäeva näidetest võib tuua:

Läänemeri — suhteliselt madal ja osaliselt suletud meri, mida mõjutavad magevee sissevoolud ning millel on madalam soolsus kui avamerel;
Põhjameri — paikneb mandrilaval ja on seetõttu epeiriline mereosa, kuigi seda mõistet ei pruugita alati nimetada "sisemereks";
Hudsoni laht — sageli peetud epeiiriliseks mereks, sest see on suhteliselt madal võrreldes paljude ookeaniliste piirkondadega (tema sügavus on enamasti kümnete kuni mõnesaja meetrite suurusjärgus);
Võrdluseks on näiteks Bengali laht, mis ulatub palju sügavamatesse vetesse (tuhanded meetrid) — see illustreerib kontrasti epikontinentaalsete madalate merede ja avamerede vahel.

Tähtsus ja mõju

Epeiirilised mered mängivad olulist rolli nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult. Nad on sageli viljakad kalapüügialad ning sobivad sadamate ja meretranspordi jaoks. Samaaegselt on sellised alad tundlikud keskkonnamuutuste suhtes (meri-taseme kõikumised, saastumine, elupaikade hävimine). Geoloogiliselt on epikontinentaalsed mered olulised setete talletajad ja võivad sisaldada nafta- või gaasivarusid, mis tekkisid rikkalikult settekihte kogunenud orgaanilisest ainest.

Kokkuvõte

Epeiirilised mered ehk sisemerede tüüpi moodustised on madalad mered mandri kohal või mandrilaval. Nad tekivad merepinna tõusu või mandri vajumise tulemusel, on sageli setete- ja elurikkad ning mängivad tähtsat rolli nii geoloogias kui inimmajanduses. Kuigi mõisted "sisemere" ja "epeiiriline meri" võivad kattuda, rõhutab esimene sagedamini suletust, teine aga paiknemist mandrilaval.

Näited

Amazonase bassein

Amazonase vesikond suubus algselt Vaiksesse ookeani, kui Lõuna-Ameerika ja Aafrika olid Gondwana osa.

Pärast Gondwana lagunemist tõkestas Amazonase väljapääsu Andide teke umbes 15 miljonit aastat tagasi (mya). Tekkis suur sisemeri, mis aeg-ajalt voolas põhja poole läbi praeguse Venezuela, enne kui leidis oma praeguse väljapääsu ida poole Lõuna-Atlandi ookeani. Ajapikku muutus see sisemeri ulatuslikuks mageveekoguks ja märgalaks, kus setted tasandasid selle profiili ja mereelanikud kohanesid eluga magevees. Amazonase mageveekogudes, kus elab tänapäeval üle 20 liiki jõekraide, mis on kõige lähemalt seotud Vaikse ookeani liikidega, ning kus elab ka mageveedelfiin.

Vahemere piirkonna

Vahemeri näib olevat selge näide sisemerest, kuid selle sügavaim punkt on 5267 m (17 280 jalga) Joonia mere Calypso Deepis. Vahemeri on tõeline meri, mille Aafrika liikumine Euroopa tektoonilise plaadi vastu on peaaegu välja surunud. Varem oli see osa iidsest Tethysi ookeanist, mis ümbritses vana globaalset superkontinenti Pangaiat. Seega erineb Vahemeri nendest sisemeredest, mis asuvad mandrilaatade peal.

Must meri

Must meri seevastu on tõeline sisemeri, sest see asub mandrilähedastel plaatidel, mis on vajunud.

Läänepoolne sisemine meretee

Kreidiajal ulatus Mehhiko lahest sügavale tänapäeva Kanadasse ulatuv tohutu sisemeri. See lõhestas Põhja-Ameerika mandri enamiku kesk- ja hiliskreidi ajastu jooksul kaheks pooleks, Laramidia ja Appalahhiaks. See oli 760 meetri sügavusel, 970 km lai ja üle 3200 km pikk.

Sundance Sea

Sundance'i meri eksisteeris Põhja-Ameerikas mesosoikumi kesk- ja hilisjura perioodil. See oli praeguse Põhja-Jäämere haru ja ulatus läbi praeguse Kanada lääneosa Ameerika Ühendriikide lääneosa keskosa. Meri taandus, kui läänepoolsed kõrgustikud hakkasid tõusma. Sundance'i meres ja selle ümbruses tekkinud settekivimid on sageli fossiilirikkad.

Seotud leheküljed

Endorheic bassein

Küsimused ja vastused

K: Mis on siseveekogud?

V: Sisemere, mida nimetatakse ka epeiirilisteks või epikontinentaalseteks meredeks, on madalad mered, mis esinevad mandriosa kohal.

K: Kuidas tekivad sisemere?

V: Siseveekogud tekivad kas ülemaailmse kõrge meretaseme või suurte geoloogiliste basseinide tekkimise tõttu, mis lõpuks ühenduvad ookeaniga.

K: Kas sisemeresid võib leiduda mandrite sees?

V: Jah, mõnel perioodil on madalad mered leitud mandrite sees.

K: Mis on näide tänapäevasest sisemerest?

V: Läänemeri on näide praegusest sisemerest.

K: Kas Põhjameri on sisemeri?

V: Põhjameri ei ole sisemeri, kuid ta on epeiriline, sest ta asub mandrilaval.

K: Miks peetakse Hudsoni lahte epeiiriliseks mereks?

V: Hudsoni lahte peetakse epeiiriliseks mereks, sest selle sügavus on keskmiselt 30 m (100 ft) ja see asub mandrilaval.

K: Mille poolest erinevad sisemeri ja epeemeri?

V: Siseveekogud on epeiirilistest meredest kinnisemad, kuigi mõlemad asuvad mandrilisel plaadil.