Šelfimeri
Sisemere, mida nimetatakse ka epeiirilisteks või epikontinentaalseteks meredeks, on madalad mered, mis asuvad mandriosa kohal.
Need toimuvad tavaliselt mere üleujutuste puhul, kui meri ületab maismaa. Neid põhjustab kas globaalne kõrge ("eustaatiline") meretase või suurte geoloogiliste basseinide moodustumine, mis lõpuks ühenduvad ookeaniga.
Mõnel perioodil on mandrite sees olnud madalad mered. Suur osa praegusest Põhja-Ameerikast oli juraajal kaetud epikontinentaalse merega, mida nimetati Sundance'i mereks. Kreidiajal kattis veelgi suuremat ala Lääne-Sisameri. Tänapäevane näide on Läänemeri. Põhjameri ei ole sisemeri, kuid ta asub mandrilaval ja on seega epeiriline (seda tähendab see sõna). Hudsoni lahte peetakse sageli epeiiriliseks mereks, sest selle sügavus on keskmiselt 30 m, samas kui näiteks Bengali laht on 2600 m sügav. Seega asuvad epeiirilised mered mandriliselplaadil, nagu ka sisemered. Sisemaamere on aga rohkem suletud.
Näited
Amazonase bassein
Amazonase vesikond suubus algselt Vaiksesse ookeani, kui Lõuna-Ameerika ja Aafrika olid Gondwana osa.
Pärast Gondwana lagunemist tõkestas Amazonase väljapääsu Andide teke umbes 15 miljonit aastat tagasi (mya). Tekkis suur sisemeri, mis aeg-ajalt voolas põhja poole läbi praeguse Venezuela, enne kui leidis oma praeguse väljapääsu ida poole Lõuna-Atlandi ookeani. Ajapikku muutus see sisemeri ulatuslikuks mageveekoguks ja märgalaks, kus setted tasandasid selle profiili ja mereelanikud kohanesid eluga magevees. Amazonase mageveekogudes, kus elab tänapäeval üle 20 liiki jõekraide, mis on kõige lähemalt seotud Vaikse ookeani liikidega, ning kus elab ka mageveedelfiin.
Vahemere piirkonna
Vahemeri näib olevat selge näide sisemerest, kuid selle sügavaim punkt on 5267 m (17 280 jalga) Joonia mere Calypso Deepis. Vahemeri on tõeline meri, mille Aafrika liikumine Euroopa tektoonilise plaadi vastu on peaaegu välja surunud. Varem oli see osa iidsest Tethysi ookeanist, mis ümbritses vana globaalset superkontinenti Pangaiat. Seega erineb Vahemeri nendest sisemeredest, mis asuvad mandrilaatade peal.
Must meri
Must meri seevastu on tõeline sisemeri, sest see asub mandrilähedastel plaatidel, mis on vajunud.
Läänepoolne sisemine meretee
Kreidiajal ulatus Mehhiko lahest sügavale tänapäeva Kanadasse ulatuv tohutu sisemeri. See lõhestas Põhja-Ameerika mandri enamiku kesk- ja hiliskreidi ajastu jooksul kaheks pooleks, Laramidia ja Appalahhiaks. See oli 760 meetri sügavusel, 970 km lai ja üle 3200 km pikk.
Sundance Sea
Sundance'i meri eksisteeris Põhja-Ameerikas mesosoikumi kesk- ja hilisjura perioodil. See oli praeguse Põhja-Jäämere haru ja ulatus läbi praeguse Kanada lääneosa Ameerika Ühendriikide lääneosa keskosa. Meri taandus, kui läänepoolsed kõrgustikud hakkasid tõusma. Sundance'i meres ja selle ümbruses tekkinud settekivimid on sageli fossiilirikkad.
Seotud leheküljed
- Endorheic bassein
Küsimused ja vastused
K: Mis on siseveekogud?
V: Sisemere, mida nimetatakse ka epeiirilisteks või epikontinentaalseteks meredeks, on madalad mered, mis esinevad mandriosa kohal.
K: Kuidas tekivad sisemere?
V: Siseveekogud tekivad kas ülemaailmse kõrge meretaseme või suurte geoloogiliste basseinide tekkimise tõttu, mis lõpuks ühenduvad ookeaniga.
K: Kas sisemeresid võib leiduda mandrite sees?
V: Jah, mõnel perioodil on madalad mered leitud mandrite sees.
K: Mis on näide tänapäevasest sisemerest?
V: Läänemeri on näide praegusest sisemerest.
K: Kas Põhjameri on sisemeri?
V: Põhjameri ei ole sisemeri, kuid ta on epeiriline, sest ta asub mandrilaval.
K: Miks peetakse Hudsoni lahte epeiiriliseks mereks?
V: Hudsoni lahte peetakse epeiiriliseks mereks, sest selle sügavus on keskmiselt 30 m (100 ft) ja see asub mandrilaval.
K: Mille poolest erinevad sisemeri ja epeemeri?
V: Siseveekogud on epeiirilistest meredest kinnisemad, kuigi mõlemad asuvad mandrilisel plaadil.
