Hudsoni laht – Ida-Kanada suur laht, pindala, geograafia ja ajalugu

Hudson Bay on suur laht, mis ulatub Ida-Kanadas. See on maailma suuruselt neljas meri, mille pindala on 316 000 ruutmiili (819 000 ruutkilomeetrit). Põhja- ja läänekallas kuuluvad Nunavutile, lõunakallas on jagatud Manitoba ja Ontario vahel ning idakallas kuulub Quebecile. See on ühenduses Atlandi ookeaniga Hudsoni väina kaudu, mis asub lahe kirdepoolses osas, ja Põhja-Jäämerega Foxe'i kanali kaudu lahe põhjaosas.

Laht on suhteliselt madal võrreldes paljude ookeanialadega: selle keskmine sügavus on ligikaudu 100 meetrit, kuigi sügavaimaid lohusid leidub lahe kesk- ja idapiirkondades. Hudsoni lahes on palju saari ja lahe osi moodustavaid basseinialasid — tuntumad on näiteks Belcheri saared, Southampton ja Coats. Lahti nõrguvad suuremad jõed (näiteks Churchill, Nelson ja Hayes) kannavad sinna värsket vett ja setet, mis mõjutab vee soolsust ning ökosüsteeme.

Kliima ja jääolud

Hudsoni lahte iseloomustab külm subarktika ja arktika kliima. Suurtel aladel katab lahe talveks jää, mõnel aastal võib jääkate püsida pika suve alguseni; suvel sulab suur osa jääst, kuid põhjaosad võivad jääda pikemalt jäätunud. Jääolud piiravad meresõitu suure osa aastast ja määravad lahe kasutusvõimalusi kaupade vedamiseks ning kalapüügi hooajad.

Elurikkus

Hudsoni laht on elurikkuse poolest oluline ala: seal esinevad mitmed arktika- ja subarktika liigid. Levinud on hülged ja belugavalged, lahe jäääärseid alasid kasutavad polar-kotkad ja suured rändlinnud. Ranniku-suvised sood ja niidud on olulised rändepeatuste ja toitumispiirkondadena. Samuti elab lahe lähedal hulk imetajaid ja kalu, millele tugineb nii põlisrahvaste elatus kui ka kohalik majandus.

Ajalugu ja kultuur

See sai nime inglise maadeuurija Henry Hudsoni järgi, kes 1610. aastal laeva Discovery pardal leidis lahe ja nimetas selle Inglismaa jaoks. Kuid piirkonda on elanud ja kasutanud tuhandeid aastaid varem sealsed põlisrahvad — peamiselt Inuit ja erinevad Cree hõimud — kes kohanesid karmide kliimatingimustega ning kasutasid lahe ressursse toitumiseks ja ränneteks. Euroopa tulek muutis kohalikke eluviise, eelkõige karutegevuse ja hilisema kaubanduse kaudu.

17. sajandil asutatud Hudsoni lahe ettevõte (Hudson's Bay Company) mängis lahe piirkonna uurimisel ja koloniaalsel äril tähtsat rolli, tema tegevus mõjutas oluliselt karuturu ja asustuse arengut Kanadas.

Majandus ja taristu

Hudsoni lahe piirkond toetub mitmele majandusharule: kommertskalastus (kohalikul ja piirkondlikul tasandil), hülgeküttimine (ajalooline), turism (eriti polaarkarude vaatamine Churchillis, Manitobas) ning piiratud meretransport tingituna jääoludest. Churchill on lahe olulisim sadam — see on üks väheseid põhjapoolses Kanadas asuvaid süvasadamuid, mis võimaldab kaubaveoühendusi ujumisvabal ajal. Hüdroenergia arendus ja maavarade kaevandamine maakondlikes piirkondades mõjutavad samuti kohalikke majandusi.

Keskkonnaohud ja kliimamuutus

Hudsoni laht on tundliku kliimaga ala, kus soojenemine mõjutab jääkatte kestvust, mereökosüsteeme ja toiduahelat. Vähenenud jääkatte tõttu muutub ka meresõidu ajastus ja sagedus, mis võib avada uusi transpordiradu, aga suurendada ka õnnetuste ja reostuse riske. Samuti mõjutavad regionaalsed tööstustegevused, näiteks kaevandused ja laevandus, veekvaliteeti ja elupaiku.

Oluline teave kokkuvõtlikult

  • Pindala: 316 000 ruutmiili (819 000 ruutkilomeetrit).
  • Asukoht: Ida-Kanada, kaldad kuuluvad peamiselt Nunavutile, Manitobale, Ontariolle ja Quebecile.
  • Ühendused: Atlandi ookeaniga Hudsoni väina ja Põhja-Jäämerega Foxe'i kanali kaudu.
  • Olulisus: tähtis nii looduse, põlisrahvaste kultuuri kui ka Kanada ajaloo ja majanduse seisukohalt.

Hudsoni lahe on seega nii geograafiliselt kui kultuuriliselt oluline piirkond, mille tulevik sõltub tugevalt kliimamuutuse arengusuundadest ja inimtegevuse juhtimisest piirkonnas.

Hudson Bay kaartZoom
Hudson Bay kaart

Küsimused ja vastused

K: Mis on Hudson Bay?


V: Hudson Bay on Kanada ida-keskosas asuv laht.

K: Milline on Hudsoni lahe pindala?


V: Hudsoni lahe pindala on 316 000 ruutmiili (819 000 ruutkilomeetrit).

K: Millised rannad kuuluvad Nunavuti, Manitoba, Ontario ja Quebeci territooriumile?


V: Põhja- ja läänekallas kuuluvad Nunavutile, lõunakallas on jagatud Manitoba ja Ontario vahel ning idakallas kuulub Quebecile.

K: Kuidas on Hudson Bay seotud Atlandi ookeaniga?


V: Hudsoni laht on Atlandi ookeaniga ühendatud Hudsoni väina kaudu, mis asub lahe kirdeosas.

K: Kuidas on Hudsoni laht seotud Põhja-Jäämerega?


V: Hudsoni laht on Põhja-Jäämerega ühendatud Foxe'i kanali kaudu, mis asub lahe põhjaosas.

K: Kes ja millal avastas Hudsoni lahe?


V: Hudsoni lahe avastas 1610. aastal inglise maadeuurija Henry Hudson.

K: Kes ja millise riigi jaoks nõudis Hudson Bayd?


V: Henry Hudson nõudis Hudsoni lahte Inglismaa jaoks.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3