Hudsoni jõgi asub Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis. Ta on umbes 315 miili (507 km) pikk. Jõgi voolab osariigi põhjaosas Essexi maakonnas Mount Marcy lähedal asuvast Tear of the Clouds'i järvest kuni osariigi lõunaosas asuva New Yorgi sadamani New Yorgi linnas. See on nime saanud Henry Hudsoni järgi.

Geograafia ja vool

Hudsoni jõgi voolab peamiselt lõuna suunas läbi Hudsoni oru (Hudson Valley) ja moodustab olulise loodusliku koridori New Yorgi osariigis. Jõgi on küll suhteliselt lühike võrreldes paljude teiste Ameerika Suurte jõgedega, kuid selle langus on järsk ja voolukiirus muutuv, mis on mõjutanud ümbruse maastikku ja inimtegevust.

Suudme ja soolsus

Hudsoni jõgi on eriline jõe liik, mida nimetatakse suudmeks. New Yorgi linnast põhja pool kuni Poughkeepsie'ni on vees veidi soola. Seejärel on Poughkeepsie'st põhja poole kuni Tear of the Clouds'i järveni magevesi. Soola piir vees liigub, kui tõusu ja mõõnaga tõuseb ja langeb. Hudsoni suudmes on tugevad tõusud ja mõõnad, mistõttu on tegemist märkimisväärse tidevooluga jõega, kus soola sissetung ja värske vee vahekord muutub sõltuvalt veevoolust ja ilmastikutingimustest.

Voolu- ja hüdroloogilised seosed

Hudson on osa Erie kanalist New York Cityst Albanyni, mis on ajalooliselt ühendustee New Yorgi sadama ja siseveenide vahel. Jõel on mitu olulist lisajõge (sugulast või suubuvat oja), millest kõige tähtsam on Mohawk River — see toob Hudsonisse suuri mageveekoguseid ja mõjutas piirkonna arengut ja tööstust.

Keskkond ja puhastustöö

Varem oli Hudsoni jões palju tööstusest tulenevat reostust, mis mõjutas nii veekvaliteeti kui ka kalastikku ja rannikualade elupaiku. Alates 20. sajandi teisest poolest on rakendatud mitmeid puhastus- ja kaitsealgatusi — näiteks heitvee puhastamine, reostajate puhastuskampaaniad ning riiklikud ja kohalikud keskkonnaprojektid — ning jõgi on aegamisi muutumas puhtamaks. Üks tuntumaid saasteprobleeme olid PCBid, mille osas on viidud läbi puhastustöid ja monitooringut.

Elustik ja looduskaitse

Hudsoni oru ja suudme piirkonnad on koduks mitmesugustele linnu-, kala- ja taimeliikidele. Suudmeala pakub elupaiku rändlindudele ning on oluline toitumis- ja paljunemiskoridor paljudele kalaliikidele, näiteks heeringad, striped bass ja mitmed tõulised kalad. Viimastel aastakümnetel on paljud liigid hakanud tagasi pöörduma tänu paranenud veekvaliteedile ja kaitsemeetmetele.

Inimtegevus ja kasutus

  • Laevandus ja sadamad: Hudson on ajalooliselt olnud tähtis kaubatee. Sadamad New Yorgi lahe piirkonnas on endiselt olulised ekspordi- ja importrajad.
  • Vesiliiklus ja vaba aeg: jõgi on populaarne paadisõidu, kalastuse, aerutamise ja rannapuhkuse koht. Hudsoni oru on ka tuntud turismisihtkoht, kus asuvad mitmed vaatamisväärsused ja maalilised linnad.
  • Sildade ja taristu tähtsus: Hudsonit ületavad suured sillad (näiteks George Washington Bridge lõunakaldal ja Mario M. Cuomo Bridge endises Tappan Zee kohas), mis ühendavad regioone ja hõlbustavad liiklust.

Ajalooline ja kultuuriline tähtsus

Hudsoni jõgi on olnud keskne nii põlisrahvaste kui ka Euroopa kolonistide jaoks. 1609. aastal uuris jõge Henry Hudson ning hiljem kujunes Hudsoni orust tähtis põllumajandus-, tööstus- ja kaubanduspiirkond. Jõgi on inspireerinud paljusid kunstnikke ja kirjanikke (nt Hudson River School maalikunsti liikumine), ning selle maastikud on osa Ameerika kultuuripärandist.

Kokkuvõte

Hudsoni jõgi on New Yorgi osariigi oluline veekogu — umbes 315 miili (507 km) pikkune jõgi, mille üleminek suudme- ja mageveeks, tugev tidevool ja ajalooline tähtsus teevad sellest erilise ja väärtusliku loodusliku süsteemi. Kuigi tööstuslik reostus on olnud tõsine probleem, on jõgi viimastel aastakümnetel näinud märgatavat paranemist tänu puhastustöödele ja keskkonnakaitsele.