Raisid: kõhrkalad, nõelad ja levik — liigid, omadused ja faktid

Avasta raisid: kõhrkalade liigid, nõelad, mürgistus, käitumine ja levik maailmameretes — faktid, pildid ja kaitseinfo põhjalikus ülevaates.

Raisid on suur raide alajaotus. Nad on haidega suguluses olevad kõhrkalad ja liigitatakse sageli Myliobatoidei alamseltsi Myliobatiformes koosseisu. Sellesse rühma kuulub mitmeid perekondi ja liike, mis võivad välimuse, käitumise ja elupaiga poolest tugevalt erineda.

Anatoomia ja eripärad

Raiside keha on enamasti lamedam ja küljepealt kokkusurutum võrreldes haidega. Paljudel liikidel on keha laienenud rinnauimed, mis moodustavad iseloomuliku „siiro” või plaatja kuju. Enamikul ehk tavalistest raiadest on sabal üks või mitu okastraati ehk nõela, mida kasutatakse peamiselt enesekaitseks. Nõel võib ulatuda näiteks umbes 35 cm pikkuseks ning selle alumisel küljel paiknevad kaks mürginäärmed, mis vabastavad mürki viga tekitades. Nõel on kaetud õhukese nahakihiga ja paikneb tavaliselt spetsiaalses vagus või kanalikeses, mis aitab mürgi kätte saada vigastuse korral.

Mõnel alamgrupil, näiteks suurematel liinidel nagu manta- ja porsajaraiud (angels, mantas), nõelu ei esine — need liigid on sageli suured ja ohutumad oma liikumisviisi või suuruse tõttu. Mantarad eristuvad ka suurest laiaotstest suuava ja tiibade meenutavate rinnauimedega, ning paljud on osavad ujujad, kes toituvad planktonist.

Elupaik ja levik

Raisid on laialt levinud: neid leidub nii troopilistes kui ka subtroopilistes rannikuvetes üle maailma. Mõned liigid elavad parasvöötme ookeanides, teised on seotud ookeani avaveega. On liike, kes eelistavad madalamaid rannikualasid ja mererandu, ning on ka pelaagilisi liike, kes veedavad suure osa ajast avavees. Lisaks on olemas mitmeid liike, mis kohanevad magevees elamiseks (näiteks teatud jõgedes ja järvedes elavad raiad).

Eluviis ja toitumine

Enamik raiste on bentopredaatorid — nad toituvad vee põhjast või selle lähedalt. Toiduks on peamiselt koorikloomad, molluskid, väiksemad kalad ja muud mereelukad, keda raiad maapinnalt üles kraabivad või sumkivad. Mõned suuremad ja avavee liigid, näiteks mantad, filtreerivad planktoni ja väikseid krevette, ujudes suu avaga läbi veemassi.

Paljunemine

Raisid paljunevad peamiselt sisemise viljastamise teel. Paljud liigid on ovovivipaarid — munad arenevad emasesse keha sees ja poeg sünnib juba vabausutavana. Mõnel liigil on keerukamad paaritumisrituaalid ja emased võivad kanda järglasi mitu kuud kuni üle aasta, sõltuvalt liigist ja keskkonnatingimustest.

Roll ökosüsteemis ja suhted inimestega

Raisid on meres olulised liigid: nad aitavad kontrollida selgroogsete ja selgrootute populatsioone ning mõjutavad merepõhja ökosüsteemide tervist. Samas satuvad raiad inimtegevuse tõttu ohtu — ülepüük, elupaikade hävitamine (nt korallrahude ja mangroovide kahjustamine), vetikapõletus ja saastatus mõjutavad nende arvukust. Mõned liigid satuvad ka kalapüügi kõrvalsaadustena haaki.

Tuntud liigid ja kaitse

• Manta— suur, pelagiline ja filtritoiduline; mõnel liigil puudub sabanõel.
• Porsajaraiud (nt sawfish ja teised) — iseloomulikud mõnikord pikilise ninamikuga; mõned liigid on kriitiliselt ohustatud.
• Vähkkalalised ja kiviraigad — tüüpilised rannikualade bentosed liikmed.

Mõned raiad on ohustatud ja paikset kaitset vajavad. Kaitsemeetmed hõlmavad elupaikade kaitset, püügi piiranguid, kõrvalsaakide vähendamist ja teadlikkuse tõstmist. Manta- ja mõnede teiste suurte liikide puhul on ka rahvusvahelised kaitsealgatused.

Raisid on mitmekesine ja ökoloogiliselt tähtis rühm, kelle elust ja vajadustest teadmine aitab paremini kaitsta nii neid kui ka nende elupaiku kogu maailmas.

Küsimused ja vastused

K: Mida kujutavad endast stenokardid?

K: Millisesse alamseltsi kuuluvad ogahaised?

Küsimus: Mis on ogahammaste saba otstarve?

K: Milline on varese nõelatüve tupp?

K: Kas kõigil varaanidel on nõelad sabas?

K: Kus leidub harilikult vareseid?

K: Kus elab enamik ogahaisid?

Otsing