Triibuline hüään (Hyaena hyaena) — levik, käitumine ja kaitse

Triibuline hüään (Hyaena hyaena): levik, öine käitumine, monogaamsus ja kaitseolukord IUCN-is — kaardid, ohud ja päästmisvõimalused huvilistele ja looduskaitsjale.

Triibuline hüään (Hyaena hyaena) on laialt levinud väike kiskjaline, kelle leviala ulatub Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast kuni Kesk-Aasia ja India mandrini. Ta on kodumaine Põhja- ja Ida-Aafrikas, Lähis-Idas, Kaukaasias, Kesk-Aasias ja India mandril. IUCNi poolt on ta kantud ohualdisesse kategooriasse ja tema ülemaailmne populatsioon võib olla alla 10 000 suguküpsete isendite arvukuse. Ta on tagakiusatud ja tema saakloomade arv väheneb.

Välimus ja ehitus

Triibuline hüään on oma perekonna väikseim ja tal on palju primitiivseid viverriidi tunnuseid, mis on suuremate liikide puhul kadunud. Näiteks on tal väiksem ja vähem spetsialiseerunud kolju. Täiskasvanu keha pikkus on tavaliselt umbes 95–130 cm, õlakõrgus 60–80 cm ja kaal 22–55 kg, olenevalt piirkonnast ja toidu kättesaadavusest. Karvkate on jäme, hallikaspruun triipude ja tumedamate laigudega ning neil on ka seljal sageli rukkina tõusev karvavaip (manke).

Levik ja elupaigad

Triibuhüään eelistab kuiva kuni poolkuiva maastikku: kõrbed, savannid, kivised nõlvad ja mäenõlvad, aga teda võib leida ka ääremaadelt ja inimtegevuse mõjutatud aladelt. Ta on kohanenud elama nii inimeste läheduses kui ka suhteliselt häirimata looduses. Tema levikut määravad toidu kättesaadavus ja pesade (urude) sobivus, kus ta peidab ja kasvatab poegi.

Toitumine ja käitumine

Ta on peamiselt aadriloom, kuid suured isendid võivad ka ise oma saaki tappa. Triibuhüään on oportunistlik toidunõudja: ta sööb lõkse, surnukehasid, väikeloomi, linnukesed, putukaid, puuvilju ning kohati ka koduloomi. Erinevalt näiteks sparelist pojast koostööga suuremaid saake püüdvatest hüääniliikidest, on triibuhüään enamasti üksikuline või elab paarikaupa ja perekondlikult.

Triibuline hüään on enamasti öine ja hämarusaktiivne; ta tuleb välja eelkõige täielikus pimeduses ja pöördub sageli enne päikesetõusu tagasi oma pesasse. Rünnaku korral on tal kombeks teeselda surma. Samuti on teada, et ta on toiduga seotud vaidluste korral seisnud silmitsi suuremate kiskjate, näiteks leopardide, vastu. Suhtluses kasutab ta lõhnamärke, häälitsusi ja kehakeelt; vahel kostuvad nende öised nututegemised ja urust väljumisel kuuldavad häälitsused.

Paljunemine ja sotsiaalne elu

Triibuhüään on monogaamne loom: isased ja emased moodustavad püsivaid paare ning mõlemad vanemad osalevad poegade kasvatamisel. Paarid valvavad oma urgu ja territooriumi. Emane kantab tiinust umbes 90–92 päeva ning poegad sünnivad tavaliselt urgu 1–4 kutsikana. Poegade eest hoolitsevad emane ja isane; nad toituvad emapiimast ja hiljem suurtel isenditel õpetatakse saagist ja aadridest toitumist. Noored saavad iseseisvaks tavaliselt mõne kuu kuni aasta jooksul ja suguküpseks saavad nad tavaliselt 2–3 aasta vanuselt.

Kaitse ja ohud

Triibuline hüään on inimtegevuse tõttu ohustatud mitmel põhjusel:

• otsene tagakiusamine ja küttimine (sageli kaitsereaktsioonina koduloomade rünnete pärast või usulistel/traditsioonilistel põhjustel);
• saaklooma vähenemine ja konkurents teiste kiskjatega;
• elupaikade kadumine ja killustumine põllumajanduse, asustuse ja infrastruktuuri tõttu;
• liikide tahtmatu mürgitamine, kui püütakse kõrvaldada kiskjaid koduloomade kaitseks;
• liikusõnnetused ja vähene geneetiline mitmekesisus väikestes ja isoleeritud populatsioonides.

Globaalne hinnang on, et suguküpsete isendite arv võib olla alla 10 000 ja populatsioon on enamikes piirkondades vähenemas, mistõttu IUCNi hinnang on ettevaatlik. Kaitsemeetmed hõlmavad elupaikade kaitset, kohalike inimeste teavitust ja kompensatsiooniskeeme loomakahjude eest, samuti seaduslikku kaitset ja uuringuid populatsioonide kohta.

Inimsuhted ja kultuuriline tähendus

Triibuline hüään on tuntud Lähis-Ida ja Aasia folklooris. Ta on mainitud heebrea piiblis, kus teda nimetatakse tzebua või zevoa nime all, kuigi see liik puudub mõnes ingliskeelses tõlkes. Paljudes rahvakultuurides on hüäänid seotud hirmu, üleloomulike omaduste või saastumise kujutistega; teistes piirkondades kasutatakse osa nende kehaosi rahvameditsiinis või rituaalides, mis omakorda suurendab inimestest põhjustatud survet liigi vastu.

Kokkuvõte

Triibuline hüään on kohanemisvõimeline, peamiselt öine aadriloom, kelle eluviis ühendab scavengi ja aktiivse jahti. Kuigi ta suudab elada inimmaastike lähedal, on tema populatsioon paljudes piirkondades kokku tõmbunud inimtegevuse ja saagikuse vähenemise tõttu. Tõhusaks kaitseks on vaja kombineeritud tegevusi: uurida populatsioone, vähendada konfliktseid juhtumeid inimeste ja hüäänide vahel ning säilitada sobivaid elupaiku ja koridore.

Küsimused ja vastused

K: Mis on triibuhüaana teaduslik nimi?

K: Kas ta on ohustatud liikide nimekirjas?

K: Kas ta jahib ise oma saaki?

K: Kas rünnakud inimeste vastu on tavalised?

K: Kas ta on üksikloom või elab ta rühmades?

K: Kas triibuhüaana on aktiivne päeval või öösel?

Otsing