Ülivarvas
Ülivarvas (Malurus cyaneus), tuntud ka kui sinikaelus, on lendoravate sugukonda Maluridae kuuluv lind. Ta on levinud ja tuttav kogu Kagu-Austraalias.
Igal paaril on oma territoorium, samuti ilmneb ilmne sugudimorfism. Isaslinnul on pesitsuspruugis silmatorkav helesinine otsmik, kõrvakatted, mantel ja saba, must mask ja must või tumesinine kurgu. Mittepesitsevad isased, emased ja noorloomad on aga enamasti hallikaspruuni värvi.
Nagu teistel haldjakärbsenaistel, on tal mitmeid omapäraseid käitumisomadusi. Linnud on sotsiaalselt monogaamilised, kuid seksuaalselt promissiivsed. Nad moodustavad paarid ühe isase ja ühe emase vahel, kuid iga partner paaritub teiste isenditega ja aitab isegi nende paaride poegade kasvatamisel. Isaslinnud nopivad kollaseid kroonlehte ja näitavad neid emaslinnudele kurameerimise käigus.
Suurepärane haldjakäpp võib leida peaaegu igal alal, kus on vähemalt veidi tihedat aluskasvust, sealhulgas rohumaadel koos hajutatud põõsastega, mõõdukalt tihedas metsas, metsades, nõmmedes ja koduaedades. Ta on hästi kohanenud linnakeskkonnaga ja on tavaline Sydney, Canberra ja Melbourne'i äärelinnades. Suurepärane haldjakäpp sööb peamiselt putukaid ja täiendab oma toidulauda seemnetega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ülivõrdsete haldjate teaduslik nimi?
V: Superb fairy-wreni teaduslik nimi on Malurus cyaneus.
K: Millised on pesitsuskujunduses isase füüsilised tunnused?
V: Isaslinnul on pesitsuspruugis helesinine otsmik, kõrvakatted, mantel ja saba, millel on must mask ja must või tumesinine kurgu.
K: Kuidas käitub ülivõrkjas tündrikull?
V: Suurepärane haldjas on sotsiaalselt monogaamne, kuid seksuaalselt paljuräägitud. Nad moodustavad paarid ühe isase ja ühe emase vahel, kuid iga partner paaritub teiste isenditega ja aitab isegi nende paaride poegade kasvatamisel. Isased rähnid nopivad kollaseid kroonlehti ja näitavad neid emasloomadele kurameerimise käigus.
K: Kus saab seda liiki leida?
V: Suurepärane haldjakäpp võib leida peaaegu igal alal, kus on vähemalt veidi tihedat aluskasvust, sealhulgas rohumaad koos hajutatud põõsastega, mõõdukalt tihe mets, metsad, nõmmed ja koduaedades. Ta on hästi kohanenud linnakeskkonnaga ja on tavaline Sydney, Canberra ja Melbourne'i äärelinnades.
K: Mida ta sööb?
V: Suurepärane haldjakäpp sööb peamiselt putukaid ja täiendab oma toidulauda seemnetega.
K: Kas sellel liigil on sugudimorfismi?
V: Jah, selle liigi puhul esineb sugudimorfismi; isastel on teistsugused füüsilised tunnused kui emastel või noorloomadel, kes on enamasti hallikaspruuni värvi.
K: Kas isased, kes ei arene, on erksavärvilised nagu isased, kes aretavad?
V: Ei, isased, kes ei arene, ei ole erksavärvilised nagu aretusisased; nad on enamasti hallikaspruuni värvi nagu emased või noorloomad.
