Maluridae (tondilinnud) — Austraalia ja Uus-Guinea putuktoidulised linnud
Maluridae (tondilinnud) — Austraalia ja Uus-Guinea putuktoidulised: avasta 14 liiki, nende käitumine, erksad isased, pesitsemine tihedas alusmetsas ja evolutsioonilised sugulused
Maluridae on Austraalias ja Uus-Guineas endeemiline väikeste putuktoiduliste lindude perekond.
Neid tuntakse üldiselt "kukeseenedena", kuid nad ei ole seotud põhjapoolkera tõeliste kukeseenedega. Perekonda kuulub 14 liiki tondilinde, 3 liiki emu-tondilinde ja 10 liiki rohutirtsu.
Maluridae on üks paljudest lindude perekondadest, mis on arenenud välja suurest kohanemisest, mis tuleneb vareslaste kohanemisest uute ökoloogiliste võimalustega Australaasias. Nende lähimad sugulased on Meliphagidae (mesilased) ja Pardalotidae.
Nende ilmne sarnasus Euroopa ja Ameerika rähnidega ei ole geneetiline, vaid lihtsalt sama ökoloogilist nišši jagavate, enam-vähem üksteisega mitteseotud liikide läheneva evolutsiooni tagajärg.
Nende käitumine on sarnane paljude teiste haudelindude perekondadega. Isased kaitsevad territooriumi ja meelitavad emaseid isendeid lauluga ja erksavärvilise sulestiku abil. Emaslinnud on värvuselt pruunikas, mis sobib paremini maskeerimiseks. Isaste värvus on hooajal palju vähem heledam. Nad on putuktoidulised ja pesitsevad tihedas alusmetsas. Paralleelid Euraasia rähnidega on üsna silmatorkavad.
Täpsustus terminoloogias
Tuleb märkida, et originaaltekstis on kasutatud sõna "perekond" (perekond) — paljudes populaarsetes allikates esineb seda mõistet segamini. Teaduslikult on Maluridae lindude sugukond, mis hõlmab mitut perekonda ja ühtekokku mitukümmend liiki.
Välimus ja erisus
Maluridae-liikide kehaehitus on väikest kasvu: enamik on ketendatud või pehmete sulgedega ning pikkus jääb tavaliselt vahemikku 10–20 cm. Tihti on nokk peenike ja terav, sobilik putukate noppimiseks. Suguline dimorfism on levinud: isastel esineb paljudel liikidel erksaid, sinakaid või punakaid värve kevad- ja pesitsusajal, samas kui emased on üldiselt tagasihoidlikumalt pruunikad ja varjatumad.
Elupaigad ja levik
Maluridae on peamiselt seotud tiheda alusmetsa, põõsaste ja roostikega, kuid erinevad rühmad elavad eri tüüpi elupaikades. Rohutirtsud (grasswrens) on sageli omased kuivematele ja hõredamatele roht- või põõsastike kooslustele, tondilinnud eelistavad sagedamini tihedamat põõsastikku või servametsa, emu-tondilinnud aga eripärasemates niššides. Mõned liigid on range koha- ehk ala-spetsiifilised ja seetõttu eriti haavatavad elupaikade hävimisele.
Toitumine ja käitumine
Toitumiselt on Maluridae peamiselt >putuktoidulised<, nende söögiks on peamiselt putukad ja ämblikulaadsed selgrootud, kuid aeg-ajalt süüakse ka seemneid või väiksemas koguses taimeosi. Toitumine toimub tihti tihedas taimestikus, kus linnud liiguvad kiiresti madalal ja napilt põõsastes, nopivad saaki lehtede alt või pöörajuppidelt.
Paljud liigid on territoriaalsed: isased hoiavad ja kaitsevad pesitsusalasid ning kasutavad keerulist laulmist ja sulestikuvärve paaritumise meelitamiseks. Heli- ja käitumuslike variantidega suhtlemine on oluline osa sotsiaalsest elust.
Paljunemine ja sotsiaalsus
Maluridae on tuntud mitmete huvitavate paljunemis- ja sotsiaalkäitumise tunnuste poolest:
- Paljud liigid praktiseerivad kooperatiivset pesitsemist, kus paarile abistavad ka teised grupi liikmed (nt idanevad pojavanemad või teised sugulased).
- Võib esineda monogamiat, kuid on tavaline ka vahepaikne paaritumine (extra-pair copulations), kus emaslind võivad paarituda väljaspool oma paarisuhet.
- Pesa on tavaliselt peidetud ja kaardus või koonusekujuline ning pesakondade suurus jääb tavaliselt 2–4 muna kanti.
- Haude- ja pojaperioodid on suhteliselt lühikesed: munade haudumine ja poegade kasv on kohandatud kiireks lahknemiseks tihedas taimestikus.
Mõned evolutsioonilised ja teaduslikud tähelepanekud
Maluridae on uurimisobjektiks käitumise-, peibutuse- ja sotsiaalse evolutsiooni uuringutes. Nende rõhutatud suguline dimorfism, keerukad laulud, hallatavad sotsiaalsed struktuurid ja kõrge määr vahepaikset viljastumist teevad neist heaks mudelgrupiks seksuaalse valiku ja koostöö uurimiseks.
Säilitamine
Kuigi paljud maluridae-liigid on kohalikult tavalised ja ei ole ohtu sattunud, on mõnel liigil piiratud levikuala või spetsiifilised elupaigatingimused, mis muudavad nad haavatavaks. Peamised ohud on elupaikade hävimine ja killustamine, valed tulekahjurežiimid, invasiivsed kiskjad (nt kodukassid ja rebased) ning kliimamuutused. Rohutirtsud, kes tihti elavad kuivemates ja fragmentaarses maastikus, on eriti tundlikud.
Kokkuvõte
Maluridae on mitmekesine ja käitumiselt huvitav lindude sugukond, mille liikide elustiilid ja sotsiaalkäitumine näitavad kõrget kohanemisvõimet Austraalia ja Uus-Guinea erilistes ökosüsteemides. Need linnud on väärt nii teaduslikku tähelepanu kui ka sihipärast kaitset, et säilitada nende looduslikud elupaigad ja rikas variatiivsus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Maluridae?
V: Maluridae on Austraalias ja Uus-Guineas elavate väikeste putuktoiduliste haudelindude perekond.
K: Mitu liiki on Maluridae perekonnas?
V: Maluridae perekonda kuulub 15 liiki tündri-, 3 liiki emu- ja 11 liiki rohutirtsu.
K: Kas Maluridae linnud on suguluses põhjapoolkeral elavate tõeliste tiirudega?
V: Ei, Maluridae linnud ei ole suguluses põhjapoolkera tõeliste rähnidega.
K: Kas on ka teisi linnuperekondi, mis arenesid välja suurest kohanemisradiatsioonist, mis oli vareslaste puhul uute ökoloogiliste võimalustega Australaasias?
V: Jah, Maluridae on üks paljudest lindude perekondadest, mis on arenenud suurest kohanemisest, mis tulenes vareslastest uute ökoloogiliste võimalustega Australaasias.
K: Kes on Maluridae lähimad sugulased?
V: Maluridae lähimad sugulased on Meliphagidae (mesilased) ja Pardalotidae.
K: Kas Maluridae emased ja isased käituvad erinevalt?
V: Jah, isased kaitsevad territooriumi ja meelitavad emasloomi lauluga ja erksavärvilise sulestikuga, samas kui emased on värvuselt pruunikas, mis on parem varjutuseks.
K: Milline on Maluridae lindude toitumine ja pesitsuskäitumine?
V: Maluridae-linnud on putuktoidulised ja pesitsevad tihedas aluskasvustikus.
Otsige