Melbourne
Melbourne on Austraalia suuruselt teine linn. See on Austraalia kaguosas asuva Victoria osariigi pealinn. Melbourne'i rahvaarv on 4,9 miljonit.
Melbourne on multikultuurne linn (see tervitab inimesi ja kultuure üle kogu maailma). See on kuulus oma trammide (väikesed lühikesed rongid) poolest. Melbourne'i keskus on Yarra jõe ümber. Melbourne'is on ka palju suuri parke ja aedu ning mõned rannad.
Melbourne'is on palju asju, mida teha. Melbourne'i külastajad saavad käia muuseumides, vaadata kunsti, süüa toitu restoranides, käia poodides ja nautida rahvusvahelisi üritusi, nagu Australian Open ja Formula One, mis toimuvad mõlemad aasta alguses.
Melbourne on seitsmendat korda järjest võitnud Economisti auhinna "Maailma kõige elamisväärsem linn" (võitja aastatel 2010-2017).
Melbourne'is on palju tööstust (tehased) ja kaubandust (ostmine ja müümine). Seal töötavad paljud Austraalia suurimad ettevõtted ja paljud teiste riikide suurettevõtted. Seal asub Austraalia suurim meresadam. Seal on mitu ülikooli (Melbourne'i Ülikool, Monashi Ülikool, Deakini Ülikool, Victoria Ülikool, La Trobe Ülikool, RMIT Ülikool, Swinburne'i Ülikool ja Austraalia Katoliku Ülikool). Suur osa Austraalia autotööstusest (autode) on seal, näiteks mootoritootja "Holden" ning autotootjad "Ford" ja "Toyota", kuigi kõik kolm nimetatud ettevõtet on teatanud plaanist viia oma tootmistehased välismaale, kusjuures Ford juba sulgeb oma tehase Broadmeadowsis.
Melbourne'i lipp
Melbourne'i vapp
Vana tramm Melbourne'is
Ajalugu
Melbourne'i asutasid 1835. aastal John Batman ja John Pascoe Fawkner. 1851. aastal leidsid mõned inimesed Melbourne'i lähedalt kulda. Melbourne kasvas väga kiiresti, sest inimesed tulid üle kogu maailma kulda otsima. 19. sajandi lõpus nimetati Melbourne'i "imeliseks Melbourne'iks" ("marvellous" tähendab "imeline"). Melbourne oli aastaid Austraalia suurim ja tähtsaim linn, kuid nüüd on Sydney suurem (kuid mitte tähtsam). Austraalia esimene valitsus asus Melbourne'is 1901. aastast kuni 1927. aastani, mil see kolis Canberrasse.
Rahvastik
Melbourne'is elab palju inimesi erinevatest riikidest. Tegelikult on 43% Melbourne'i elanikest sündinud väljaspool Austraaliat või on nende vanemad pärit mõnest muust riigist. Kokku elab Melbourne'is inimesi 233 riigist ja inimesi 116 erinevast religioonist.
Melbourne | ||
1836 | 177 | |
1851 | 29,000 | |
1854 | 123,000 | (kullajooks) |
1860 | 140,000 | |
1880 | 280,000 | |
1890 | 490,000 | |
1895 | 900,000 | (majanduslik kokkuvarisemine) |
1956 | 1,500,000 | |
1981 | 2,806,000 | |
1991 | 3,156,700 | (majanduslangus) |
2001 | 3,366,542 | |
2004 | 3,592,975 | |
2006 | 3,720,300 | (2006. aasta hinnang) |
2030 | 4,500,000 | (projitseeritud) |
Sündmused
- 1901 - Austraalia Ühenduse esimese parlamendi avamine
- 1956 - olümpiamängud toimusid Melbourne'is.
- 2006 - Melbourne 2006 Commonwealth Games
ajavöönd
Austraalia kasutab kolme peamist erinevat ajavööndit.
Sõpruslinnad
Melbourne'il on kuus sõpruslinna. Need on järgmised:
- Osaka, Jaapan (1978)
- Tianjin, Hiina (Hiina Rahvavabariik) (1980)
- Thessaloniki, Kreeka (1984)
- Boston, Ameerika Ühendriigid (1985)
- Peterburi, Venemaa (1989)
- Milano, Itaalia (2004)
Kliima
Kliimaandmed Melbourne City kohta | |||||||||||||
Kuu | Jan | veebruar | Mar | Apr | Mai | Jun | juuli | august | Sep | Oktoober | Nov | detsember | Aasta |
Rekordkõrgeim temperatuur °C (°F) | 45.6 | 46.4 | 41.7 | 34.9 | 28.7 | 22.4 | 23.3 | 26.5 | 31.4 | 36.9 | 40.9 | 43.7 | 46.4 |
Keskmine kõrgeim temperatuur °C (°F) | 25.9 | 25.8 | 23.9 | 20.3 | 16.7 | 14.1 | 13.5 | 15.0 | 17.3 | 19.7 | 22.0 | 24.2 | 19.9 |
Keskmine madal temperatuur °C (°F) | 14.3 | 14.6 | 13.2 | 10.8 | 8.7 | 6.9 | 6.0 | 6.7 | 8.0 | 9.6 | 11.2 | 13.0 | 10.2 |
Rekordiliselt madal temperatuur °C (°F) | 5.5 | 4.5 | 2.8 | 1.5 | −1.1 | −2.2 | −2.8 | −2.1 | −0.5 | 0.1 | 2.5 | 4.4 | −2.8 |
Keskmine sademete hulk mm (tolli) | 46.8 | 48.0 | 50.1 | 57.3 | 55.7 | 49.5 | 47.5 | 50.0 | 58.0 | 66.0 | 60.3 | 59.0 | 648.3 |
Keskmised vihmaperioodid (≥ 0.2mm) | 8.3 | 7.5 | 9.4 | 11.8 | 14.6 | 15.4 | 16.1 | 16.1 | 14.9 | 14.2 | 11.8 | 10.4 | 150.5 |
Keskmine suhteline õhuniiskus (%) | 47 | 48 | 49 | 52 | 59 | 63 | 61 | 56 | 53 | 50 | 49 | 47 | 53 |
Keskmine kuu keskmine päikesepaisteline tundide arv | 279.0 | 234.9 | 210.8 | 168.0 | 120.9 | 108.0 | 114.7 | 145.7 | 171.0 | 195.3 | 210.0 | 232.5 | 2,190.8 |
Allikas: Meteoroloogiabüroo |
Kohad, mida külastada
- Föderatsiooni väljak
- Kuninganna Victoria turg
- Melbourne'i Rahvusgalerii
- Melbourne'i loomaaed
- Flinder Street Station
- Luna Park
- Melbourne'i muuseum
- Eureka torn
- Crown Casino
- St Kilda Beach, Victoria
- MCG (Melbourne Cricket Ground)
Seotud leheküljed
- Melbourne'i kõrgeimate hoonete nimekiri
https://travellingexpo.com/2019/03/16/melbourne-%f0%9f%87%a6%f0%9f%87%ba/
Küsimused ja vastused
K: Mis on Melbourne'i populatsioon?
V: Melbourne'i rahvaarv on 3,7 miljonit, mis on Sydney järel teisel kohal.
K: Mille poolest on Melbourne kuulus?
V: Melbourne on kuulus oma trammide (väikesed lühikesed rongid) poolest.
K: Mitu korda on Melbourne võitnud Economisti auhinna "Maailma kõige elamisväärsem linn"?
V: Melbourne on võitnud Economisti auhinna "Maailma kõige elamisväärsem linn" seitse aastat järjest, aastatel 2010-2017.
K: Millist tööstust ja kaubandust võib Melbourne'is leida?
V: Melbourne'is on palju tööstust (tehased) ja kaubandust (ostmine ja müümine). Seal töötavad paljud Austraalia suurimad ettevõtted ja paljud teiste riikide suurettevõtted. Seal asub Austraalia suurim meresadam.
K: Kas Melbourne'is on ülikoole?
V: Jah, Melbourne'is on mitu ülikooli, sealhulgas Melbourne'i Ülikool, Monashi Ülikool, Deakini Ülikool, Victoria Ülikool, La Trobe'i Ülikool, RMIT Ülikool, Swinburne'i Ülikool ja Austraalia Katoliku Ülikool.
K: Kas Melbounes on autotööstus?
V: Jah, Melbounes on suur osa Austraalia autotööstusest, sealhulgas mootoritootjad "Holden", "Ford" ja "Toyota", kuigi kõik kolm on teatanud plaanist viia oma tootmistehased välismaale, kusjuures Ford juba sulges oma tehase Broadmeadowsis.
K: Milliseid tegevusi saavad külastajad Melboune'i külastades nautida?
V: Melboune'i külastajad saavad käia muuseumides, vaadata kunstigaleriisid , süüa toitu restoranides, käia ostlemas või osaleda rahvusvahelistel üritustel, nagu Australian Open või Formula One, mis mõlemad toimuvad aasta alguses.