Tramm: definitsioon, ajalugu, tüübid ja linnatranspordi roll

Tramm (tuntud ka kui trammivagun, trolli või lihtsalt tramm) on raudteel liikuv reisijateveok, mis tavaliselt sõidab fikseeritud rööbastel ja teenindab linnapiirkondi. Trammide rööpad paiknevad sageli tänavatel või eraldatud trassidel ning need võimaldavad transportida korraga palju reisijaid, aidates vähendada saastet ja teede ülekoormust võrreldes individuaalse autoliiklusega.

Mis on tramm ja kuidas see töötab

Tramm koosneb ühest või enamast trammivagunist, millel on rattad, mis liiguvad rööbastel, ning sõiduki liikumist tagab peamiselt elektrimootor. Elektrit võetakse tavaliselt ülepeaalla (kattearvutuse juhtmed) läbi postmonteeritava kaabli ja pantograafi või kontaktpinge püsimiseks kasutatakse rööpadega seotud maapinnavõrku. Trammid peatuvad kindlatel peatuspunktidel, mille ümber on tavaliselt ootekohad ja info reisijatele.

Lühike ajalugu

Esimesed trammiliigid ilmusid 19. sajandi keskpaiku ja alguses olid need hobujõul liigutatavad rööbastega vagunid. Elektritrammid hakkasid laiemalt levima 1880.–1890. aastatel, kui elektrimootorid ja ülelaevaliini tehnika võimaldasid tõhusat ja lõõgastumatut linna-transporti. 20. sajandi keskel trammiliiklus mõnes linnas vähenes, kuna populaarsed said bussid ja autod, kuid alates 1970. aastatest on trammid taas populaarsust kogunud tänu nende suurele mahutavusele, energiatõhususele ja linnakeskkonda säästvale mõjule.

Tüübid ja tehnilised lahendused

• Tänavatramm – sõidab sageli tänaval teiste sõidukite seas ja peatub tihedalt; selliseid tramme nimetatakse Põhja-Ameerikas tänavavaguniteks või trollideks, kui nad kasutavad ülepealset juhtmestikku.
• Liigendtramm – moodustatud kahest või enamast osast, mille vahel on painduv ühendus (rahvakeeles „liigendatud”); see võimaldab valmistada pikki, suure läbilaskevõimega trammikomplekte, nagu alates 1970. aastatest toodetud moodsamad ühikud, mida mõnikord nimetatakse ka kergliiklusteedeks (näide Varssavist, kus on uuemad liigendtrammid).
• Kahekorruseline tramm – haruldasem tüüp, kus on kaks korrust reisijate mahutamiseks; kuulus näide asub Hongkongis, kus kahekorruselised trammid on turistide seas väga populaarsed.
• Ajaloolised/heritage-trammid – taastatud või säilitatud vanemad mudelid, mida kasutatakse nii regulaarliinidel kui ka turismiatraktsioonidena (nt San Francisco Market Streeti 1910.–1940. aastate vanaaegsed trammid, F Market liin).
• Tramm–rong (tram-train) – hübriidlahendus, mis suudab sõita nii linna trammrööbastel kui ka maanteerööbastel, võimaldades otsest ühendust linnakeskuse ja eeslinnade vahel.

Tehnoloogia ja infrastruktuur

Trammide energiasüsteemid võivad varieeruda: tavapäraselt kasutatakse ülepealset elektrijuhtmestikku ja pantograafi, kuid on ka kaablivabasid lahendusi (akud, superkondensaatorid või maapinnalaadse toite liinid). Modernsed trammid toetavad madalat põrandat, paremat ligipääsu ratastooliga reisijatele ja jalgratastega liikumiseks. Rongiliikluse juhtimise süsteemid, signalisatsioon ja eraldatud trassid aitavad hoida trammide täpsust ja kiirust.

Eelised ja piirangud

• Eelised:
  • Suur läbilaskevõime ja efektiivne ruumi kasutus võrreldes autodega.
  • Madalad heitmed ja väiksem mürasaaste, eriti elektritrammide puhul.
  • Kestvus ja pikaealisus – trammiliinid võivad teenindada linnu pikka aega.
  • Soodustab tihedamat ja jalakäijale meeldivamat linnaruumi.
• Piirangud:
  • Kõrgemad alginvesteeringud rööbaste ja elektritaristu rajamiseks.
  • Rööbaste jäikus nõuab etteplaneerimist ja trassimuutused on kallid.
  • Tänaval sõitvate trammide korral võib tekkida segadus auto- ja kergliikluskoosluses, kui ei ole eraldatud trasse.

Linnatranspordi roll ja planeerimine

Trammid mängivad olulist rolli säästvas linnatranspordis, ühendades tihedalt asustatud linnaosi ning pakkudes usaldusväärset "selgroogu" ühistranspordile. Tõhus trammivõrk vähendab autoriiki sõltuvust, parandab õhukvaliteeti ja soodustab jalakäijakeskseid linnaalade kujunemist. Planeerimisel arvestatakse peatusesagedust, trasside eraldatust liiklusest, sõidukite läbilaskevõimet ja integreeritust teiste transpordivõimalustega (bussid, metroo, rattaparklad jne).

Näited ja maailmakaardil esile tõstetud võrgud

Mitmetes linnades on trammiliinid nii igapäevane transpordivõimalus kui ka turismiobjekt. Maailma suurimate või tuntumate trammivõrkude hulka kuuluvad: Melbourne, Peterburi, Amsterdam, Berliin, Moskva ja Viin.

Tulevikutrendid

Trammitööstus liigub rohelisema ja nutikama suunas: kasvab akutoitel ja kondensaatoritega trammide kasutuselevõtt, katsed juurutada traadivabu lõike ajaloolistes keskustes ning integreerida trammid osaks nutikatest linnasüsteemidest. Samuti arendatakse trammi- ja rongisüsteemide sulandumist (tram-train), mis võimaldab pikemaid ja otsesemaid ühendusi linnakeskuste ja eeslinnade vahel.

Tramm jääb oluliseks linna transpordilahenduseks tänu oma võimele kombineerida suuret mahutavust, energiatõhusust ja elukeskkonna parandamist.

Ajalugu

Trammid võeti esmakordselt kasutusele 1890. aastatel, kui need asendasid hobuste tõmmatud hobuvankrid.

1910-1930ndatel aastatel olid paljudes Põhja-Ameerika suurlinnades spetsiaalsed suuremad ja pikemad trammiliinid, mis sõitsid kaugemate eeslinnade vahelistel liinidel, mida nimetati linnadevahelisteks liinideks. Nendel trammiliinidel olid mõnikord "spetsiaalsed rajad", millel oli oma tee-õigus (rööbasteid ümbritsev maa), ja nad tegid vähem kohalikke peatusi.

1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses toimus Ameerika Ühendriikides Standard Oil, General Motorsi ja Firestone'i kummi vandenõu. Nad moodustasid ettevõtte National City Lines, et osta peaaegu kõigis Põhja-Ameerika linnades trasside süsteemid, lõhkuda rajad ja asendada need bussidega. Nad tegid seda selleks, et nad saaksid suuremat kasumit, müües rohkem õli, busse, autosid ja kummirehve. Selle tõttu oli vaja 1980. ja 1990. aastatel kulutada sadu miljoneid dollareid riiklikest vahenditest, et rekonstrueerida trammisüsteemid kergliiklusteedeks, kus kasutatakse kergliiklusteid. Sellele vandenõule on mõnevõrra viidatud 1988. aasta filmis "Who Framed Roger Rabbit".

Trammivõrgud kogu maailmas:      Riigid, kus on trammivõrgud: Riigid, kus ei ole trammivõrke

Küsimused ja vastused

K: Mis on tramm?

K: Kuidas aitab trammiga sõitmine vältida saastet ja takistada teede ülekoormust?

K: Kuidas nimetatakse Põhja-Ameerikas trammi?

K: Kuidas nimetatakse moodsamaid ja suuremaid tramme?

K: Millisel sõidukitüübil on oma sõidutee, mitte tänaval sõitmine?

K: Kus saavad turistid sõita 1910. kuni 1940. aastate vanade tänavaraudteega?

K: Millistes linnades on ühed maailma suurimad trammivõrgud?

Otsing