Amsterdam – kanalite ja multikultuuri linn Madalmaades
Avasta Amsterdam: kanalite, rikkaliku multikultuuri, tudengielu ja ajaloo kirev kombinatsioon — praktiline juhend turismiks, kultuuriks ja elamiseks Hollandi pealinnas.
Amsterdam on Euroopa riigi Hollandi pealinn ja suurim linn. Amsterdam on kuulus oma kanalite ja tammide poolest. Erinevalt enamikust teistest riikidest ei asu riigi valitsus mitte Amsterdamis, vaid Haagis.
2016. aastal elas Amsterdamis umbes 838 000 inimest. Linnas asub kaks ülikooli (Amsterdami Ülikool ja Amsterdami Vaba Ülikool) ning rahvusvaheline lennujaam "Schiphol Airport". Suurlinna piirkonnas elab umbes 2,2 miljonit inimest. Amsterdami linn on maailma kõige multikultuursem linn. Seal elab inimesi 175 erinevast riigist. Nagu ka teistes Madalmaade ja teiste maailma suurlinnades, on Amsterdamis kahjuks palju kuritegevust.
Ajalugu ja areng
Amsterdam kasvas keskajal väikesest sadamalinnast oluliseks kaubanduskeskuseks 16. sajandi kuldajal, mil Holland oli maailmakaubanduses väga mõjukas. Sellest ajast pärinevad kuulsad kitsad tänavad, gooti- ja renessanssstiilis fassaadid ning kanalite kolmnurkne ringkond, mis on linna ajalooline süda. Kanalite rajamine mitte ainult ei võimaldanud laevandust, vaid tõi kaasa ka unikaalse linnaehituse ja vee- ning maakasutuse süsteemi.
Kanalid, arhitektuur ja UNESCO
Amsterdami kanalikolmnurk (Grachtengordel) koos suure osa ajaloost on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kanaliäärsed majad, nende kitsad fassaadid ja ajaloolised kaubamajade nurgad loovad linna omanäolise ilme. Veejuhtimise tõttu on piirkonnas palju tammisid, poldreid ja vesirajatisi, mis on võimaldanud maad merest võita ja hoida.
Kultuur ja vaatamisväärsused
- Museumid: maailmakuulsad muuseumid, nagu Rijksmuseum (kunst ja ajalugu), Van Goghi muuseum ja Anne Franki majamuuseum, meelitavad miljoneid külastajaid aastas.
- Teatritraditsioon: linnas on mitu teatrit, kontserdisaali ja festivali, mis pakuvad nii klassikalist kui kaasaegset kultuuri.
- Multikultuursus: rahvusvaheline elanikkond peegeldub toidus, poodides ja kultuurisündmustes – restoranidest leiab nii hollandi kui maailma kööke.
Transport ja igapäevaelu
Amsterdamis on väga hästi arenenud ühistransport (trammid, bussid, metroo) ning kogu linnas on jalgrattasõit äärmiselt populaarne. Jalgrattaid kasutatakse igapäevaselt nii tööle kui poodlemiseks. Rahvusvaheline lennuliiklus kulgeb peamiselt Schipholi lennujaama kaudu, mis on üks Euroopa tähtsamaid õhutranspordi sõlmpunkte.
Majandus ja haridus
Amsterdami majandus põhineb teenuste sektoril, finantsteenustel, turismil ja loomingulisel tööstusel. Linn on koduks paljudele rahvusvahelistele ettevõtetele ja start-up'idele. Akadeemilised asutused nagu Amsterdami Ülikool ja Amsterdami Vaba Ülikool meeldivad tudengitele üle kogu maailma.
Turism ja eripärad
Amsterdam on väga populaarne turismisihtkoht. Reisijad tulevad nautima kanalipatku, jalutuskäike vanalinnas, jalgrattaretki ja muuseume. Samas on oluline teada, et linnas on tuntud ka vabameelsed poliitikad (näiteks teatud kofeepoodide ja regulatsioonide osas) ning kuulus Red Light District – mõlemad tekitavad nii huvi kui ka arutelusid.
Turvalisus ja väljakutsed
Nagu paljudes teistes suurlinnades, on ka Amsterdamil probleemid, millega tegeletakse: vargused, narkootikumide ja korruptsiooniga seotud küsimused ning elukallidus. Kohalikud omavalitsused ja politsei töötavad aktiivselt turvalisuse parandamise ja probleemsituatsioonide vähendamise nimel.
Kliima
Amsterdami kliima on mereline: suved on mõõdukalt soojad ja talved suhteliselt pehmed, kuid vihma sajab aasta läbi. Külmade talvede korral võib linnas esineda ka lund ja jäit, kuid äärmuslikud temperatuurid on haruldased.
Kokkuvõte: Amsterdam on mitmekesine ja ajaloohõnguline linn, kus unikaalne kanalivõrk, rikkalik kultuurielu ja rahvusvaheline elanikkond teevad sellest ühe Euroopa tuntuima ja elamisväärseima paiga. Samas kaasnevad suurlinnale omased väljakutsed, mida linn jätkuvalt lahendab.
Ajalugu
13. sajandil ehitati Amsteli jõkke tamm (seepärast on linna nimi Amsterdam). Linna vana sadam, Damrak, on praegu üks linna kõige tihedama liiklusega tänavaid. Linna mainiti esmakordselt 1275 Hollandi ja Zeelandi krahv Floris V, kes andis Amsterdami elanikele rohkem vabadust. Linn sai oma linnaõigused ilmselt aastal 1306; vähemalt varsti pärast aastat 1300. Linnast sai üsna varsti suur kaubandussadam, millel oli edukas kaubatee Läänemerele. Linn kasvas kiiresti 15. sajandil. Kuna linn asub põhimõtteliselt soos, pidid linna ehitajad kaevama kanaleid, et kasutada kaevandusmaad elamispinna kõrgemale tõstmiseks. Kodud ehitati puupostidele ja kanalid toimisid üsna tõhusa primitiivse kanalisatsioonina.Linn oli üks esimesi Lääne-Euroopa linnu, mis oli üsna demokraatlik: Rikkad kodanikud valisid linna juhid. Amsterdam kuulutas Hispaaniale sõja 1578, kaheksakümneaastase sõja ajal. Kui Antwerpeni linn langes hispaanlastele aastal 1585põgenesid paljud Antwerpeni elanikud Amsterdami. Antwerpen oli ka suur kaubanduslinn ja kui selle elanikud kolisid Amsterdami, võtsid nad oma kaubandusvõrgustikud kaasa. Seetõttu sai Amsterdamist pärast seda veelgi tähtsam kaubanduslinn. Sellega algas Hollandi kuldajastu. Amsterdami elanike arv tõusis sõja ajal vähem kui 30 000 inimeselt aastal 1570 100 000-ni aastal 1622. See arv tõusis 17. sajandi lõpu poole isegi 200 000-ni, mis tegi linnast oma aja kohta väga suure linna (ainult Londonis ja Pariisis oli samuti nii palju inimesi). 18. sajandil langes Amsterdami elanike arv tagasi 140 000 inimeseni, millega lõppes kuldne ajastu.
19. sajandil ilmusid Amsterdamis esimesed rongid ja trammid. Esimene rong sõitis Amsterdamist Haarlemisse aastal 1839. Inimeste arv kasvas, umbes 250 000 inimest elas Amsterdamis aastal 1850ja üle 500 000 inimese aastal 1900. Amsterdam oli selleks ajaks tugevalt industrialiseeritud linn. Enne Teist maailmasõda elas Amsterdamis umbes 140 000 juuti. Enamik neist inimestest ei elanud sõda üle. Pärast sõda sai Amsterdamist tolerantsuse ja kultuuri keskus; olla erinev ei ole Amsterdamis ebanormaalne. Eeldatakse, et Amsterdam kasvab 12,6% kuni 2025. Siis elab seal peaaegu 900 000 inimest ja suurlinnapiirkonnas on selleks ajaks peaaegu 2,5 miljonit inimest.
Piirkonnad
Amsterdam koosneb kaheksast linnaosast:
- Centrum
- Noord
- Lääne
- Nieuw-West
- Zuid
- Oost
- Zuidoost
- Westpoort
Amsterdami linnaosad
Küsimused ja vastused
K: Mis on Amsterdam?
V: Amsterdam on Euroopa riigi Madalmaade pealinn ja suurim linn.
K: Mille poolest on Amsterdam kuulus?
V: Amsterdam on kuulus oma kanalite ja tammide poolest.
K: Kus asub Madalmaades riigi valitsus ja muud ametlikud asutused?
V: Erinevalt enamiku teiste riikide pealinnadest ei asu riigi valitsus, parlament, ministeeriumid, ülemkohus, kuninglik perekond ja saatkonnad mitte Amsterdamis, vaid Haagis.
K: Millised haridusasutused asuvad Amsterdamis?
V: Linnas asub kaks ülikooli (Amsterdami Ülikool ja Amsterdami Vaba Ülikool).
K: Kui suur on Amsterdami suurlinna elanikkond?
V: Amsterdami suurlinnapiirkonna rahvaarv on umbes 2,2 miljonit inimest.
K: Milline on maailma kõige multikultuursem linn?
V: Amsterdami linn on maailma kõige multikultuursem linn, kus elab inimesi 175 erinevast riigist.
K: Mis juhtus 24. märtsil 2022 Amsterdami ja Weespiga?
V: Endine Weespi linn on alates 24. märtsist 2022 Amsterdami osa, mis suurendab Amsterdami rahvaarvu umbes 905 000 inimeseni.
Otsige