Peterburi (Sankt-Peterburg) — Venemaa ajalooline sadam ja maailmapärandi linn

Peterburi (Sankt-Peterburg) — Venemaa ajalooline sadamalinn ja UNESCO maailmapärand: Neeva rannik, grandioossed paleed, rikkalik kultuur ja ajalugu. Reisijuht, vaatamisväärsused.

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербу́рг, ladina transkriptsioonis Sankt-Peterburg) on Venemaa linn Loode-Venemaal, Läänemere Soome lahe ääres. Peterburis elab ligikaudu üle viie miljoni inimese ning see on Venemaa suuruselt teine linn. Linn on oluline mere- ja kaupmeessadam, mis ühendab maailma laevateid Neeva jõe ja Läänemere kaudu ning on tähtis tööstuse, teaduse, hariduse ja kultuuri keskuseks.

Ajalugu

Peterburi asutas 1703. aastal tsaari Peeter I ning see kujunes kiiresti Vene riigi tähtsaks poliitiliseks ja kultuuriliseks keskuseks. Aastail 1712–1918 oli Peterburi (enne 1914 tuntud kui Saint Petersburg) Venemaa pealinn. Linna nimi on ajaloos korduvalt muutunud: 1914–1924 kandis ta nime Petrograd, 1924–1991 Leningrad ning pärast nõukogude perioodi lõppu taastati nime Sankt-Peterburg kasutus.

Arhitektuur ja maailmapärand

Peterburi arhitektuuris domineerivad barokk ja klassitsism, millega on seotud suur hulk paleesid, kirikuid, lummavaid kanaleid ja avaraid väljakuid. Linna mälestusväärtuslikku kooslust iseloomustavad väljapaistvad ansamblid, nagu Winter Palace (Talvepalee), Peterburi Peteri ja Pauli kindlus, Admiraliteet ning mitmed baroksed ja neoklassikalised hoonetesarjad.

Osa Peterburist on tunnistatud maailmapärandi nimeks "Peterburi ajalooline keskus ja sellega seotud mälestusmärkide rühmad" (The Historic Centre of Saint Petersburg and Related Groups of Monuments). UNESCO nimekirja on kaasatud järgmised tähtsamad komplektid ja objektid:

• Talvepalee ja Ermitaaž (riiklik kunstimuuseum)
• Peteri ja Pauli kindlus
• Suure proportsiooniga paleede ja parklahenduste ansamblid (nt Peterhof, Katalõssi ja Tsarskoje Selo)
• Kesklinna kanali- ja silla- ning tänavaplaneeringud, mis loovad tervikliku kultuuriloolise maastiku

Kultuur ja haridus

Peterburit peetakse Venemaa kultuuripealinnaks: siin asuvad maailmatasemel muuseumid, teateretendused ja balleti- ning ooperikunsti institutsioonid. Märkimisväärsed kultuuriasutused on Ermitaaž, Mariinski teater (ballett ja ooper), Mitrodorovi teatrid ning arvukad kontserdisaalid ja galeriid. Linnast on pärit paljud tuntud kirjanikud, heliloojad ja kunstnikud ning Peterburil on tähtis roll Venemaa kirjandus- ja muusikaloo kujunemises.

Majandus, transport ja sadam

Peterburi majandus tugineb mitmekesisele tegevusele: laevandus ja sadamateenused, masinatööstus, elektroonika, informatsioonitehnoloogia, teadus- ja haridusasutused ning turism. Pulkovo lennujaam ühendab linna rahvusvaheliste ja siseühendustega; südalinnas liigub tihedalt metroo, bussid ja trammid. Peterburi sadam on tähtis logistika- ja kaubandussõlm, mis teenindab nii riigisisest kui rahvusvahelist meretransporti.

Turism ja vaatamisväärsused

Peterburis on palju turistidele huvipakkuvaid kohti:

• Ermitaaž – üks maailma suurimaid kunstimuuseume, paikneb Talvepalees
• Peteri ja Pauli kindlus – linna alguspaik ja ajalooline monumendiansambel
• Nevski prospekt – peamine tänav, kus asuvad poed, kirikud ja kohvikud
• Peterhof ja Kuiperi aedade ansamblid – kuulsad purskkaevud ja paleeaiad
• Tsarskoje Selo (Pushkin) – Katariina palee koos kuulsa Kuldruumiga
• Kronstadt – Kaitselinnus Kotlini saarel ja merendusajalooga paik

Talvel ja suvel pakub linn erinevaid festivale, kontserte ja näitusi. Suvel on tuntud Peterburi "valged ööd" (White Nights), mil õhtused valgusolud ja kultuurisündmused meelitavad palju külastajaid.

Ilmastik

Peterburi kliima on niiske kontinentaalne kuni meriilmastiku mõjutustega: talved on külmad ja lumised, suved suhteliselt jahedad ja niisked. Kevad ja sügis võivad olla muutliku ilmega. Aimamaks valgustuse ja ilmastikueripärasid on populaarne külastada linna eri aastaaegadel vastavalt huvidele (purskkaevude avamine, valged ööd, talvised festivalid).

Peterburi on ajalooliselt ja kultuuriliselt väga oluline linn, mille rikkalik pärand, arhitektuur ja muuseumikogud jätkuvalt meelitavad külastajaid ning moodustavad ühe Venemaa väljapaistvamaid linnakeskkondi.

Ajalugu

Peterburi rajas Vene tsaar Peeter I 1703. aastal Vene impeeriumi pealinnaks, et asendada varasema pealinna Moskva. See oli Venemaa pealinn kuni 1918. aastani. Peeter I rajas Peterburi kui sooja ilmaga sadama, et näidata Venemaa domineerimist Läänemerel ja suurendada kaubandusvõimalusi. Peeter püüdis moderniseerida Venemaad, seetõttu püüdis ta muuta Peterburi endisest pealinnast Moskvast võimalikult erinevaks, moderniseerides linna.

Peterburi on oma nime mitu korda muutnud. Esimese maailmasõja ajal, kui Venemaa ja Saksamaa sõdisid omavahel, arvasid venelased, et nimi Sankt Peterburg kõlab liiga saksapäraselt, nii et tsaar Nikolai II otsustas 31. augustil (18. augustil vanas stiilis) 1914, et linn nimetatakse ümber Petrogradiks. 1918. aastal Vene revolutsiooni ajal viidi nõukogude pealinn Moskvasse, mis on ka praegu Venemaa pealinn.

26. jaanuaril 1924, viis päeva pärast Lenini surma, nimetati Petrograd tema auks ümber Leningradiks. Teise maailmasõja ajal oli linn Saksa armee poolt ümberpiiratud ja piirati kakskümmend üheksa kuud kuni 1944. aasta jaanuarini.

Leningrad võttis oma vana nime Peterburi tagasi 6. septembril 1991, kui Venemaa lõpetas kommunismi. Igapäevases vene keeles kutsutakse linna sageli lihtsalt "Piter". Oblast (haldusprovints), kus linn on pealinn, kannab endiselt nime "Leningradi oblast".

Peterburi oli ilus linn, mille kavandas Peeter I. Linnas on palju tehislikke jõgesid (ehk kanaleid), mistõttu linna nimetatakse mõnikord ka Põhjanaabrite Veneetsiaks. Samuti on linna teistes kohtades Vene keisrite poolt ehitatud kauneid ehitisi. Mõned neist hoonetest on muuseum Eremitaž ja Talvepalee.

1888. aasta kaart Peterburist ja Kroonlinnast, mis on kindlustatud saarelinn

Otsing