Venemaa Keisririik
Vene impeerium, mida kutsuti ka keiserlikuks Venemaaks, oli riik, mis asus nii Euroopas kui ka Aasias. See sai alguse 1721. aastal, kui Peeter I Venemaal selle välja kuulutas. Enne seda oli see tuntud kui Moskva hertsogiriik. See kestis kuni selle väljakuulutamiseni vabariigiks 1917. aasta märtsis pärast Vene revolutsiooni. See oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Vene keisrid, keda tuntakse "tsaaridena". Nad kuulusid Romanovide suguvõsa ja uskusid, et neil on oma rahva üle jumalikud kuningate õigused.
1914. aastal hõlmas Vene impeeriumi pindala umbes 21 799 825 km². Aastal 1897 oli selle rahvaarv 128 200 000 (1897. aasta). Selle ametlik keel oli vene keel. Ametlik kirik oli Vene Õigeusu Kirik.
Vene impeeriumi juhtis tsaar, kellel oli täielik kontroll riigi üle. Selles absoluutses monarhias võis ainult tsaar luua ja tühistada seadusi. 1905. aastal andis tsaar uue põhiseaduse, milles ta jagas osa võimu osaliselt valitud duumaga (parlament. Vene impeerium oli suurriik ja üks suurimaid impeeriume, mis kunagi eksisteerinud.
Vene ühiskond
Enamik inimesi keiserlikul Venemaal olid talupojad. Nad elasid peamiselt maapiirkondades kuni 19. sajandi lõpuni, mil pärisorjade vabastamine vabastas nad taludest, kuhu nad pidid jääma. Neil lubati abielluda, kellega nad tahtsid, omada vara ja hääletada.
Mõned inimesed olid aadlikud, keda kutsuti ka bojaarideks. Nad olid haritud ja neil oli kõrgem prestiiž. 19. sajandi lõpu poole tahtsid paljud haritlased tsaari kõrvaldada ja anda inimestele rohkem võimu.
Revolutsioon ja pärast seda
1917. aastal põhjustas I maailmasõda, et tehastes töötavate inimeste kehvad tingimused muutusid toidupuuduse tõttu veelgi halvemaks. Inimesed süüdistasid selles tsaari ja mässasid. Sellistes linnades nagu Peterburi ja Moskva puhkesid mässud. Tsaar oli peagi sunnitud 1917. aasta veebruarirevolutsiooni käigus tagasi astuma. Pärast oktoobrirevolutsiooni mõrvati ta koos oma perekonnaga. 1922. aastal sai enamik Vene impeeriumist Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks ehk NSV Liiduks, kui kommunistlik valitsus võitis Venemaa kodusõja. Mõned keisririigi maakonnad pääsesid, kuid suurimad neist sunniti NSV Liitu.
Küsimused ja vastused
K: Kes asutas Vene impeeriumi?
V: Venemaa keisririigi asutas 1721. aastal Peeter I.
K: Mis nime all oli see tuntud enne, kui sellest sai Venemaa keisririik?
V: Enne kui sellest sai Vene impeerium, oli see tuntud kui Moskva hertsogiriik.
K: Millal Vene impeerium lõppes?
V: Vene impeerium lõppes 1917. aasta märtsis pärast Vene revolutsiooni, kui see kuulutati vabariigiks.
K: Mis tüüpi valitsus oli impeeriumil?
V: Vene impeeriumis oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Romanovite kojast pärit tsaarid, kes uskusid, et neil on oma rahva üle jumalikud õigused.
K: Kui suur oli selle ala 1914. aastal?
V: 1914. aastal oli selle pindala umbes 21 799 825 km².
K: Kui palju inimesi elas seal 1897. aastal?
V: 1897. aastal elas seal 128 200 000 inimest.
K: Milline keel ja kirik olid selles riigis ametlikud?
V: Selle riigi ametlikuks keeleks oli vene keel ja ametlikuks kirikuks vene õigeusu kirik.
