Bojaarid: keskaegne Venemaa ja slaavi aadli roll ja ajalugu
Bojaarid: uurimus keskaegsest Venemaast ja slaavi aadlist — bojaaride võim, elu, duuma, pärand ja langus Peeter Suure ajastul.
Bojaar oli keskaegsel Venemaal ja mõnes teises slaavi riigis, näiteks Bulgaarias, valitseva aadli liige. Bojaarid olid ühiskonna juhtiva kihina tihti suuri maahoidjaid ja sõjaliste üksuste juhte; nende poliitiline mõju avaldus eriti nõuandva kogu kaudu, kui nad kogunesid rühmas, mida kutsuti duumaks, ning andsid nõu valitsevale vürstile või hilisemal ajal tsaarile. 13. ja 14. sajandil kujunesid paljud bojaarid rikkateks mõisnikeks, kes võisid vürstile nõu anda, kuid kelle isiklik teenistuskuuluvus võis vajaduse korral teise vürsti poole liikuda.
Päritolu ja staatus
Bojaaride päritolu oli mitmekesine: nad võisid olla pärilikult mõisahõivajad (votštinad), varasemate vürstide sugupuudest või tulnud välismaistest aadliperekondadest. Moskvas olid nad 15.–17. sajandil tihedalt seotud aristokraatia. Bojaaride perekondi Moskvas on allikates nimetatud ligikaudu 200 ringis. Nende esivanemad olid endised vürstid või Moskva bojaaripered või välismaa aadlikud. Erinevalt Lääne-Euroopa feodaal-aadlist ei olnud bojaarid täpselt sama institutsiooniline klass: nende positsioon sõltus tihti teenistusest vürsti- või tsaari-õukonnas ning maavallast.
Roll riigis ja sõjaväes
Bojaaridel olid kõrged sõjalised ja administratiivsed kohustused. Neilt oodati väejuhtimist, kubermangu või linnuse (vojevoda) valitsemist ja kohaliku kohtu pidamist. Bojaarid moodustasid vürsti või tsaari nõuandva kogu ehk duuma (boyar duma), kus arutati välispoliitikat, sõjalisi kampaaniaid ja olulisi siseasju.
- Sõjaväeline juhtimine: varustuse ja väe mobilisatsiooni korraldamine, juhtimine lahinguväljal;
- Administratiivne võim: kubermangu või rajooni valitsemine (vojevoda), maksukogumine ja õigusemõistmine;
- Poliitiline mõjukus: nõu andmine duumas, mõjutamine valitseja otsustel;
- Mõisandus: suuremate maavalduste ja talupoegade üle valitsemine, mis kindlustas nende sissetulekud ja sõjalise ressursi.
Eluviis, haridus ja kultuur
Paljud bojaariperekonnad elasid suurtel mõisatel ja õukondades. Nad olid tihti õukonna eliidi esindajad, kellel oli mõju kiriku- ja kultuurielule—paljud toetati kirikuehitust, kloostreid ja kunstnikke. Samas oli bojaaride seas ka palju neid, kelle haridus oli tagasihoidlik: mitmed bojaarid ei osanud lugeda ega kirjutada, sest administratiivfunktsioonide täitmiseks olid sageli palgalised ametiisikud ja kirjatöölised. Sageli ei olnud bojaarid väga avatud välismaiste ideede või reisimise suhtes; paljud ei reisinud ega olnud huvitatud võõrastest kommetest.
Organisatsioon ja hierarhia
Bojaaride seas eksisteeris mitmesuguseid ametikohti ja auastmeid — näiteks bojaaride kõrval tõusid esile sellised ametid nagu okolnitsõ, stolnik või vojevoda — mis andsid erineva taseme ligipääsu tsaarile ja võimustruktuurile. Bojaaride mõju sõltus nii nende sugupuust kui ka sellest, milliseid ametikohti nad teenisid.
Langus ja reformid
17. sajandil hakkas bojaaride traditsiooniline mõjukus vähenema, kuna tsentraliseeruv riik püüdis vähendada suurt maatööjõu- ja mõisnikuisanduste sõltuvust ja kontrolli. 17. sajandi kriisid (näiteks Riiklikud segased ajad ehk Time of Troubles) ning 16.–17. sajandi suured sõjalised ja administratiivsed muutused nõrgendasid bojaaride iseseisvat poliitilist positsiooni. 18. sajandi alguses viis Peeter Suur läbi ulatuslikud reformid: ta kärpis bojaaride privileege ja asendas osa päriselikust mõjukusest uute ametnike ja teenistuspõhise hierarhiaga (nt Ametite tabeliga), mille tulemusena klassikaline bojaaride võim enam ei taastunud.
Kokkuvõttes olid bojaarid keskajal ja varauusajal slaavi riikides (eriti Venemaal) tähtis valitsev kiht: nad olid sõjalise ja administratiivse võimu kandjad, suured maahoidjad ja valitsejate nõunikud. Nende roll ja tähendus aja jooksul muutusid koos riigi tugevnemise ja kesksema haldussüsteemi kujunemisega.
Vene bojaari Pjotr Potemkini portree, autor Juan Carreño de Miranda, 1681-1682
Küsimused ja vastused
K: Mis on bojaari määratlus?
V: Bojaar oli keskaegsel Venemaal ja mõnes teises slaavi riigis, näiteks Bulgaarias, valitseva aadli liige.
K: Milliseid ametikohti pidasid bojaarid sõjaväes?
V: Bojaaridel olid sõjaväes kõige tähtsamad ametikohad.
K: Mis oli duma eesmärk?
V: Duma oli rühm, kus bojaarid kogunesid ja andsid nõu valitsevale vürstile või hilisemal ajal tsaarile.
K: Kas oli tavaline, et bojaarid võisid soovi korral töötada teise vürsti heaks?
V: 13. ja 14. sajandil oli tavaline, et bojaarid olid rikkad mõisnikud, kes võisid vürstile nõu anda, kuid nad võisid soovi korral minna teise vürsti juurde tööle.
K: Kuidas olid bojaaripered Moskvas 15.-17. sajandil?
V: Bojaariperekonnad Moskvas 15.-17. sajandil olid tihedalt seotud aristokraatia, kus oli umbes 200 bojaariperekonda.
K: Kas bojaare peeti aadliks Euroopa mõistes?
V: Bojaare ei peetud aadliks Euroopa mõistes, sest paljudel neist olid halvad kombed ja vähesed neist ei osanud lugeda. Nad ei reisinud ja suhtusid kahtlevalt kõigesse võõrasse.
K: Millal kaotati bojaari tiitel?
V: 18. sajandi alguses kaotas tsaar Peeter Suur bojaari tiitli.
Otsige