California seadusandlik kogu: struktuur, funktsioonid ja koosseis
California seadusandlik kogu: kahekojaline struktuur, rollid, liikmete koosseis ja poliitiline tasakaal — põhjalik ülevaade Assambleest ja Senatist.
California osariigi seadusandja on kahekojaline seadusandlik kogu, mis esindab California osariiki Ameerika Ühendriikides. Sellel on 80-liikmeline alamkoda, California osariigi assamblee, ja 40-liikmeline ülemkoda, California osariigi senat. Mõlemad kojad kogunevad Sacramentos asuvas California osariigi kapitooliumis. See on üks kümnest täistööajaga töötavast osariigi seadusandlikust kogust Ameerika Ühendriikides.
2019. aasta jaanuari seisuga on Demokraatlikul Parteil kõige rohkem liikmeid mõlemas parlamendikojas. Assamblees on 61 demokraatiat ja 19 vabariiklast. Senatis on 28 demokraatiat, 10 vabariiklast ja kaks tühja kohta.
Struktuur ja koosseis
Kahekojaline süsteem: seadusandja koosneb kahest eraldiseisvast kojast — Assambleest (80 liiget) ja Senatist (40 liiget). Igal kojal on oma reeglid, juhtkond ja komisjonid, kuid seaduste vastuvõtmisel peavad mõlemad kojad jõudma ühele meelele.
Valimisüksused ja esindatus: liikmed valitakse geograafilistes valimispiirkondades (districts). Iga piirkonna eesmärk on tagada võrdne esindatus vastavalt rahvaarvule. Alates 2010. aastast tegeleb piiride kujundamisega sõltumatu lahtekõlbulik komisjon (California Citizens Redistricting Commission), et vähendada parteipoliitilist mõjupuud.
Valimised, ametiajad ja piirangud
Ametiajad: Assamblee liikmed valitakse kaheks aastaks; Senati liikmed valitakse neljaks aastaks ja senatis on ametiajad astmeliselt jaotatud nii, et pool senatist valitakse iga kahe aasta järel.
Mandaatide piirangud: California on kehtestanud ametiaja piirangud. 2012. aasta rahvahääletusel (Prop 28) muudeti varasemaid piiranguid: selle alusel võib uus valitud liige teenida kokku kuni 12 aastat osariigi seadusandjas, kas ühe kojana või mõlema kojana kombineeritult.
Peamised funktsioonid
- Seadusandlus: seaduste ettevalmistamine, arutamine ja vastuvõtmine — kumbki koda peab heaks kiitma seaduseelnõu, enne kui see läheb kubernerile allkirjastamiseks või vetoks.
- Eelarve ja rahastamine: osariigi eelarve vastuvõtmine, kulutuste ja tulude eelkirja seadmine ning järelevalve kulutuste üle.
- Järelevalve: seadusandja kontrollib täidesaatvat võimu, viiakse läbi auditeid, uurimisi ja avalikke kuulamisi poliitika ja ametkondade tegevuse üle.
- Kinnitused: senat kinnitab kuberneri nimetatud ametnike ja komisjonide liikmeid teatavate ametikohtade täitmiseks.
Seadusandlik protsess (lühiülevaade)
Seaduse tegemine algab eelnõu esitamisest, millele järgneb komisjonide arutelu ja avalikud istungid. Pärast komisjoni heakskiitu läheb eelnõu koja täiskogu hääletusele. Kui üks koda võtab eelnõu vastu, peab teine koda selle kinnitama samas vormis. Lõplikult läheb vastu võetud tekst kuberneri allkirjastamiseks; kuberner võib eelnõu allkirjastada või vetoda. Veto ületamiseks on vajalik seadusandluses kvalifitseeritud enamus (tavaliselt kaks kolmandikku mõlemas kojast).
Juhtimine ja komisjonid
Juhtorganid: iga koja juhiks on eraldi ametnikud — Assamblee juht on Speaker (esimees) ja Senati juht on President pro Tempore. Need juhid määravad päevakorra, komisjonide koosseisu ning mängivad olulist rolli eelnõude edasiviimisel.
Komisjonid: komisjonide kaudu toimub eelnõude esmane tehniline ja poliitiline läbivaatamine. On olemas komisjonid finantside, hariduse, tervishoiu, avaliku turvalisuse jt küsimuste käsitlemiseks. Komisjonide tööl on suur mõju sellele, millised eelnõud jõuavad täiskogu arutusele.
Ajalugu ja reformid
California seadusandja on ajalooliselt läbi teinud mitmeid reforme, mille eesmärk on suurendada vastutust ja vähendada korruptsiooni. Olulisemate uuenduste hulka kuuluvad piiride kujundamise üleandmine sõltumatule komisjonile ning ametiaja piirangute ümbermõtestamine Prop 28-ga. Samuti on California üks vähestest osariikidest, kus seadusandja töö on täistööajaga ning legistlatiivse personali tase on tavapärasest ulatuslikum.
Töö koht ja igapäevane tegevus
Seadusandjad ja nende meeskonnad töötavad peamiselt Sacramento kapitooliumis, kus toimuvad plenumid, komisjonide istungid ja avalikud arutelud. Lisaks on liikmetel kontorid oma valimispiirkondades, et hoida kontakti valijatega ja tegeleda kohalike küsimustega.
California seadusandja mõjutab oluliselt nii osariigi kui ka riiklikku poliitikat, sest California on elanike ja majanduse poolest Ameerika Ühendriikide üks suurimatest osariikidest. Seetõttu on selle töö tulemused tihti olulised nii kohalikele elanikele kui ka laiemale poliitilisele maastikule.
Küsimused ja vastused
K: Millist tüüpi seadusandja on California osariigi seadusandja?
V: California osariigi seadusandja on Ameerika Ühendriikides asuva California osariigi kahekojaline seadusandja.
K: Mitu liiget on California osariigi assamblees?
V: California osariigi assamblees on 80 liiget.
K: Mitu liiget on California osariigi senatis?
V: California osariigi senatis on 40 liiget.
K: Kus kohtuvad California osariigi seadusandja mõlemad kojad?
V: California osariigi seadusandja mõlemad kojad kohtuvad Sacramento osariigi pealinnas California osariigi kapitooliumis.
K: Kui palju on Ameerika Ühendriikides täiskohaga töötavaid osariigi seadusandjaid?
V: Ameerika Ühendriikides on kümme täiskohaga seadusandlikku kogu.
Küsimus: Milline poliitiline partei kontrollib praegu California osariigi seadusandliku kogu mõlemat koja 2020. aasta detsembri seisuga?
V: 2020. aasta detsembrist alates kontrollib Demokraatlik Partei California osariigi seadusandliku kogu mõlemat koja.
K: Kuidas nimetatakse California osariigi seadusandliku kogu alamkoda?
V: California osariigi seadusandliku kogu alamkoja nimi on California osariigi assamblee.
Otsige