Kanton (Šveits)
Šveits on jagatud 26 erinevaks piirkonnaks, mida nimetatakse kantoniteks. Kanton on nagu osariik Ameerika Ühendriikides.
Varem oli igal kantonil oma armee ja raha. See muutus 1848. aastal, kui Šveits lõpetas kodusõja ja muutus praegusele struktuurile.
Uri, Schwyz, Unterwalden (Nidwalden ja Obwalden koos nimetatakse Unterwaldeniks) kantoneid nimetatakse Urkantone'iks. Urkanton on kanton, mis eksisteeris alates Šveitsi asutamisest 1291. aastal. Aja jooksul liitusid Šveitsiga teised kantonid. Jura on Šveitsi uusim kanton alates 1978. aastast. Sel aastal eraldus see Berni kantonist pärast mõningaid rahutusi.
Basel-Stadt, Basel-Landschaft, Appenzell-Innerrhoden, Appenzell-Ausserrhoden, Obwalden ja Nidwalden erinevad teistest kantonitest ühes mõttes. Ajaloolistel põhjustel arvestatakse nende hääli riiklikel valimistel erinevalt. Muidu on nad samad kui teised.
Šveitsis on üksikud omavalitsused ja kantonid väga vabad. Tavaliselt on olemas Šveitsi seadus (kogu konföderatsiooni tasandil). Väga sageli sätestatakse selles üldised asjad ja öeldakse, et kantonid peavad seda reeglit järgima. Seejärel kehtestavad kantonid üksikasjalikud eeskirjad, igaüks oma äranägemise järgi. Mõnikord toob see kaasa kummalisi olukordi. On 26 erinevat koolisüsteemi.
Narkootikumide kuritarvitamine on föderaalrikkumine. Karistus on tavaliselt üks kuni kolm aastat, kuid võib olla ka ainult rahatrahv. Probleem on järgmine: Tarbimine ise (mitte kauplemine või tasuta jagamine) ei ole karistatav. Ka kergetel juhtudel võib politsei öelda, et trahvi ei tule. See on viinud selleni, et igas kantonis kohaldatakse seda seadust erinevalt. Ühes kantonis tähendab marihuaana suitsetamine trahvi, teises kantonis võib see tähendada vanglakaristust.
Seda nimetatakse föderalismiks. See tähendab, et igal kantonil on oma valitsus. Seega on kõigil kantonitel oma põhiseadus. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus.
Šveitsi kantonid
Küsimused ja vastused
K: Mis on Šveitsi kanton?
V: Kanton on sarnane Ameerika Ühendriikide osariigile ja neid on Šveitsis 26.
K: Kuidas muutus Šveitsi struktuur 1848. aastal?
V: 1848. aastal, pärast kodusõda, muutis Šveits oma struktuuri nii, et igal kantonil ei olnud enam oma sõjaväge ega raha.
K: Mis on urkanton?
V: Urkanton on üks algsetest kantonitest, mis eksisteerisid alates Šveitsi asutamisest 1291. aastal. Nende hulka kuuluvad Uri, Schwyz ja Unterwalden (Nidwalden ja Obwalden koos).
K: Millal sai Jura uueks kantoniks?
V: Jura sai uueks kantoniks 1978. aastal, kui ta eraldus Berni kantonist pärast mõningaid rahutusi.
K: Mille poolest erinevad teatud Šveitsi kantonid teistest, kui tegemist on hääletamisega?
V: Ajaloolistel põhjustel arvestatakse Basel-Stadt, Basel-Landschaft, Appenzell-Innerrhoden, Appenzell-Ausserrhoden, Obwalden ja Nidwalden riiklikel valimistel teistest Šveitsi kantonitest erinevalt.
K: Kui suur on Šveitsi omavalitsuste ja kantonite vabadus?
V: Omavalitsustel ja kantonitel on üsna suur vabadus, sest tavaliselt on Šveitsi seadustega kehtestatud ainult üldised eeskirjad kogu konföderatsiooni tasandil, samas kui üksikasjalikud eeskirjad kehtestab iga kanton oma äranägemise järgi.
K: Kuidas erineb uimastite kuritarvitamise eest karistamine Šveitsi eri kantonites?
V: Narkootikumide kuritarvitamist peetakse föderaalseks kuriteoks, kuid selle eest määratud karistused võivad eri kantonite vahel suuresti erineda, kusjuures mõned neist määravad trahve, samas kui teised võivad määrata vanglakaristust isegi kergemate juhtumite eest, sõltuvalt sellest, kui rangelt nad seda seadust kohaldavad.
