1851. aasta ülevaade — tähtsaimad sündmused, sündinud, surmad ja kultuur
1851. aasta ülevaade: tähtsaimad sündmused, kuulsad sündinud ja surmad ning kultuur — kunst, muusika, teater ja kirjandus. Avasta põnevad faktid ja kronoloogia.
Sisu
· 1 Sündmused
· 2 Sündinud (valik)
· 3 Surnud (valik)
· 4 Kunst, muusika, teater ja kirjandus
Sündmused
- 1. mai – Suur näitus (Great Exhibition), London. Hyde Parkis avati Crystal Palace'is toimunud Great Exhibition of the Works of Industry of All Nations, mida korraldasid peamiselt Suurbritannia prints Albert ja teised tööstushuvilised. Näitus tõi kokku tööstus-, tehnika- ja kunstiväljal tehtud saavutused üle kogu maailma ning mõjutas tugevalt tööstusdisaini, ekspordisuhteid ja rahvusvahelist kaubandust.
- 11. märts – Giuseppe Verdi ooperi "Rigoletto" esiettekanne. Verdi üks tuntumaid ooperid esietendus Veneetsias (Teatro La Fenice) ning jutustas karmilt ja traagiliselt võimust, kättemaksust ja inimsuhetest. "Rigoletto" sai kiiresti rahvusvaheliseks menuks.
- 18. oktoober – Herman Melville'i "Moby-Dick" (Ameerikas) ilmus. Romaani ametlik esimene USA väljaanne ilmus 1851. aastal ning algul sai teos vastu segase kriitika; hiljem on sellest saanud klassikaline ameerika kirjanduse teos.
- 18. september – The New-York Daily Times asutamine. New-York Daily Times (hiljem The New York Times) ilmus esmakordselt 1851. aastal; selle asutasid Henry Jarvis Raymond ja George Jones. Leht pälvis kiiresti tähelepanu ajakirjandusliku standardi ja põhjaliku kajastusega.
- Austraalia kullakaevanduste algus (1851). 1851. aastal leiti Austraalias mitmes paigas mitmeid märkimisväärseid kuldileide (sh New South Wales ja Victoria piirkondades), mis käivitasid kiired kullapüügilaineid, rahvaarvu kasvu ja majandusliku muutuse ning meelitades sisse immigrante kogu maailmast.
- Aasia ja poliitika. 1851. aastal jätkusid suured poliitilised liikumised ja konfliktid, näiteks Hiinas laienev Taiping-ülestõus, mis mõjutas piirkondlikku julgeolekut ja sotsiaalset olukorda. Samuti jätkus ülemaailmne industrialiseerumise ja linnastumise protsess, mis muutis elu- ja töötingimusi paljudes riikides.
Sündinud (valik)
Alljärgnevalt leidub valik 1851. aastal sündinud isikutest; see ei ole ammendav nimekiri. Kui soovite täpsemat või mahukamat nimekirja (nt riigi- või valdkonnapõhist), kirjeldage palun oma soovitusi ja koostan laiema nimekirja.
- (Täiendamiseks: palun küsige konkreetset valdkonda või riiki — koostan kontrollitud nimekirja.)
Surnud (valik)
- 27. jaanuar 1851 – John James Audubon, ameerika loodusteadlane ja kuulus ornitoloog ning loodusteemaline kunstnik, kes on tuntud oma teosega "The Birds of America". (sündinud 1785)
- 14. september 1851 – James Fenimore Cooper, ameerika romaanikirjanik, kelle tuntumad teosed hõlmavad "The Last of the Mohicans" ja teisi ajaloolisi romaane, mis kujundasid Ameerika kirjanduse varajast identiteeti. (sündinud 1789)
- (Surnute nimekiri on valikuline ja üldjuhul pikk; vajadusel koostan täieliku nimekirja kuupäevade ja biograafiliste märkustega.)
Kunst, muusika, teater ja kirjandus
1851. aasta oli kultuuriliselt mitmekesine ja mitmel rindel olulisi sündmusi toov aasta:
- Kirjandus: Herman Melville'i romaan Moby-Dick (Ameerika väljaanne) ilmus 1851. aastal — algselt vastuoluline, hiljem klassikaks tõusnud teos, mis käsitleb inimese ja loodusjõu vahelist suhet, obsessiivset kättemaksu ning eksistentsiaalseid küsimusi.
- Muusika ja teater: Giuseppe Verdi ooper Rigoletto esietendus ja sai kiiresti repertuaari osaks — ooperi staarid ja motiivid püsivad ka tänapäeval laialt tuntud. Teatrimaailm oli sel ajal oluliselt mõjutatud ooperi ja klassikalise muusika levikust Euroopas.
- Näitused ja disain: Suur näitus Londonis (Great Exhibition) tõstis esile tööstuse ja käsitöö saavutusi ning andis tõuke arengule tööstusdisaini, ekspordivõimaluste ja rahvusvahelise kultuurivahetuse vallas. Crystal Palace kui arhitektuurne ja tehniline läbimurre demonstreeris klaasi ja raua kasutust suure mastabi lööklaengu vormis.
- Fotograafia ja trükimeedia: 1850. aastate algus oli fotograafia leviku ja tehnilise arengu periood — 1851. aastal ilmusid mitmed trükised ja ajalehed, mis aitasid informatsiooni kiiremini levitada ning kujundasid avalikku arvamust.
Kohalik (Eesti piirkond) kontekst 1851. aastal
1851. aastal kuulus Eesti alade suurem osa Vene Keisririigi koosseisu. Eesti rahvusliku ärkamise protsess oli algamas ja 19. sajandi keskpaik tõi järjest enam tähelepanu keele- ja kultuuriteemadele. Kohalikul tasandil mõjutasid elu talupoegade seisundi paranemine, hariduse arendamine ning rahvusliku kirjasõna ja rahvakultuuri uurimine. Täpsemate sündmuste (nt konkreetsete väljaannete, seltside või isiklike verstapostide) kohta saab anda detailsema ülevaate, kui soovite käsitleda mõnda konkreetset teemat või piirkonda.
Lõppsõna ja allikasoovitused
See ülevaade toob esile 1851. aasta mõningad maailmatasandi ja kultuurilised tippsündmused ning annab valikud isikutest, kes sel aastal sündisid või surid. Kui soovite pikemat nimekirja sündinud või surnud isikutest (sh sündmuskuupäevad, ametid ja lühibiograafiad) või sügavamat ülevaadet mõne üksiku sündmuse tausta ja mõjude kohta, andke teada — teen täpsema ja kontrollitud laienduse.
Sündmused
- 23. jaanuar - mündi viskamine otsustab, kas uus linn Oregonis saab nime Massachusettsis asuva Bostoni või Maine'i Portlandi järgi, kusjuures võitjaks osutub Portland.
- 1. märts - Victor Hugo peab kõne Prantsuse rahvusassamblees ja kasutab mitu korda väljendit "Euroopa Ühendriigid".
- 27. märts - esimene teatatud juhtum, kus valgeid mehi on nähtud Yosemite Valley's.
- 30. märts - toimus rahvaloendus, mille käigus loendati kõik Ühendkuningriigis elavad inimesed.
- 1. mai - Kuninganna Victoria avab Londonis Hyde Parkis asuvas Kristallpalees kõigi rahvaste tööstustööde suure näituse. Näitus kestab 18. oktoobrini.
- 15. mai - Rama IV kroonitakse Tai kuningaks.
- Juuli - Mängitakse kuulsat malemängu "The Immortal Game".
- 1. juuli - Victoria koloonia eraldub Uus-Lõuna-Walesist.
- 29. juuli - Annibale de Gasparis avastab Itaalias Napolis asteroidi 15 Eunomia.
- 22. august - jaht America võidab esimese America's Cupi võistluse (vt Jahtklubid).
- 18. oktoober - Suur näitus Londonis on suletud.
- 13. november - Denny Party maabub Alki Pointis, mis on Washingtoni Seattle'i esimesed asunikud.
- 2. detsember - Prantsusmaa president Louis Napoleon saadab Prantsuse Rahvusassamblee laiali ja kuulutab välja uue põhiseaduse, et pikendada oma ametiaega. Hiljem kuulutab ta end keisriks Napoleon III. Teise vabariigi lõpp.
- 24. detsember - Kongressi raamatukogu põleb.
- 29. detsember - avatakse esimene YMCA Bostonis, Massachusettsis.
Sünnid
- 17. jaanuar - A. B. Frost, Ameerika illustraator (surnud 1928)
- 19. jaanuar - Jacobus Kapteyn, hollandi astronoom (surnud 1922)
- 8. veebruar - Kate Chopin, Ameerika kirjanik (suri 1904)
- 27. märts - Vincent d'Indy, prantsuse helilooja ja õpetaja (surnud 1931)
- 21. aprill - Charles Barrois, prantsuse geoloog (surnud 1939)
- 6. mai - Aristide Bruant, prantsuse kabareelaulja ja koomik (surnud 1925)
- 20. mai - Emil Berliner, telefoni ja helisalvestuse pioneer (surnud 1929)
- 14. august - Doc Holliday, ameerika hasartmängur ja püssimees (surnud 1887)
- 2. oktoober - Ferdinand Foch, Prantsuse liitlasvägede ülemjuhataja I maailmasõjas (surn. 1929)
- 31. oktoober - Rootsi printsess Louise
- Robert Abbe, Ameerika kirurg (surnud 1928)
- Ruperto Chapí, hispaania zarzuelist
- Tom Morris, Jr., šoti golfimängija (surnud 1875)
Surmad
- 1. veebruar - Mary Shelley, briti Frankensteini kirjanik
- 28. august - Thomas Livingstone Mitchell, Austraalia maadeuurija
- 14. september - James Fenimore Cooper
Kunst, muusika, teater ja kirjandus
- Nathaniel Hawthorne'i "Seitsme Gobeli maja" (The House of the Seven Gables).
- Herman Melville'i "Moby-Dick".
Otsige