15 Eunomia — suurim S-tüüpi asteroid peavööndis ja Eunomia perekonnas

15 Eunomia — peavööndi suurim S-tüüpi asteroid ja Eunomia perekonna juhtiv liige: avastatud 1851, kivine hiiglane peavöö lähedal.

Autor: Leandro Alegsa

15 Eunomia on väga suur asteroid peamise asteroidivööndi lähemas osas. Ta on kivist (S-tüüpi) asteroididest suurim ja kuskil 8. kuni 12. suurima peavöö asteroidi seas (ebakindel läbimõõt muudab selle järjestuse ebakindlaks). Ta on ka suurim liige Eunomia asteroidide perekonnas.

Eunomia leidis Annibale de Gasparis 29. juulil 1851 ja nimetas selle Eunomia järgi, kes on üks Horae (Hours), Kreeka mütoloogias korra ja seaduse kehastaja.

Orbiit ja suurus

Orbiit: Eunomia liigub peavööndis Maa ja Jupiteri vahel, omades orbiidi poolsuurt telge ligikaudu 2,6–2,7 astronoomilist üksust (AU). Selle orbiidi eksentrilisus ja kaldenurk on keskmised peavööndi asteroidide omadused, mistõttu on tegemist sisemise peavööndi objektiga, mis teeb täiendavaid lähimaid kohtumisi teiste suurte asteroididega võimalikult tõenäoliseks.

Suurus ja kuju: Eunomia on suur ja suhteliselt massiivne asteroid; läbimõõt sõltuvalt mõõtmismeetodist jääb hinnanguliselt mõnesaja kilomeetri kanti. Tema kuju ei ole täielikult sfääriline — valgus kõikumised (lightcurve) viitavad piklikule ja ebakorrapärasele kujule ning pindmoodustused ja kraatrid mõjutavad nähtavat heledust.

Koostis ja pind

Eunomia on tüüpiline S-tüüpi asteroid, mis tähendab, et tema koostises domineerivad kivimilised faasid: rauda sisaldavad metallid (peamiselt nikli-raud) ja silikaadid nagu oliviin ja pürokseen. Pealispinna albeedo (peegeldusvõime) on keskmise suurusega S-tüübi asteroidi omi — märgatavalt kõrgem kui tume C-tüüpi objektidel. Spektroskoopilised vaatlused annavad teavet mineraalide suhtest ja pinnakihistuse vanusest.

Eunomia perekond

Eunomia on nimiliige suurele kollisioonselt tekkivale asteroidiperekonnale, mida nimetatakse Eunomia perekonnaks. See perekond koosneb paljudest sarnaste orbitaalfunktsioonidega ja sarnase keemilise koostisega asteroididest, mis on tõenäoliselt tekkinud ühe suure löögi tagajärjel. Eunomia kui suurim jääkfragment annab väärtuslikku infot selle sündmuse ja peavööndi kosmiliste protsesside kohta.

Avastamine ja nimetamine

Avastaja Annibale de Gasparis tegi juhtiva tähelepaneku 29. juulil 1851. aastal. Nimi "Eunomia" võetud Kreeka mütoloogiast peegeldab 19. sajandi tava nimetada suuri asteroide klassikaliste mütoloogiliste tegelaste järgi. Nimetus kinnitab asteroidide uurimise ajal valitsevat teadus- ja kultuurikonteksti.

Pöörlemine, mass ja kaaslased

Eunomia pöörleb suhteliselt kiiresti võrreldes mõne väga suure asteroidi pöörlemisperioodidega; selle valgusvariatsioonid annavad pöörlemisperioodi ja kuju kohta infot. Massaalsed hinnangud näitavad, et Eunomia on peavööndi üks massiivsemaid kiviseid objekte, kuid täpne mass sõltub tihti eeldustest tiheduse ja kuju kohta. Praegu ei ole laialt kinnitatud teadaolevaid satelliite ehk kaaslasi selle ümber.

Uurimine ja vaatlused

Eunomiat on uuritud peamiselt teleskoopide abil — fotomeetria, spektroskoopia ja radarvaatlused annavad infot tema kuju, pöörlemise, pinnakoostise ja albeedo kohta. Kuigi üksikuid suuremaid asteroide on külastanud kosmosesondid, ei ole Eunomia seni saanud otsest maapealsele ligidast sarnast uurimist missiooni poolt; siiski jätkub temaga seotud kaugtuvastuse töö, mis parandab teadmisi peavööndi arengust.

Tähtsus ja huvipakkuvad faktid

  • Oluline proovikapp: Kuna Eunomia on suurim tuntud S-tüüpi asteroid, on ta tähtis näide kivisete asteroidide omadustest peavöös.
  • Perekonna nimiliige: Eunomia perekond mõjutab piirkonna dünaamikat ja kiviaine jaotust peavöös.
  • Vaatlusvõimalused: Heledatel oppositsioonidel on Eunomia kergesti jälgitav väikesestki teleskoobist ning see pakub huvi amatööride ja professionaalsete vaatlusringkondade jaoks.

Kuidas vaadelda

Parim aeg Eunomia vaatlemiseks on selle lähim opposition Maa ja Päikese seisundile, mil ta saavutab suurima näiva heleduse. Heledusel võib oppositsiooni ajal olla ligikaudu mõne magnituudi suurusjärgus (olenevalt kaugusest ja faasist). Vaatlus annab võimaluse mõõtmisteks, mis aitavad parandada teaduslikke mudeleid tema pöörlemisest ja pinnaomadustest.

Üldiselt on 15 Eunomia peavööndi üks tähtsamaid ja huvipakkuvamaid suuri kiviajastu jääke, mis aitab mõista mitte ainult üksiku objekti omadusi, vaid ka laiemalt asteroidide perekondade ja peavööndi ajaloolist arengut.

Omadused

Suurima S-tüüpi asteroidina (3 Juno on väga lähedal) on Eunomia pälvinud mõõdukat teaduslikku tähelepanu. Selle mass moodustab veidi üle ühe protsendi kogu peavöö massist.

Eunomia näib olevat venitatud, kuid üsna ümmargune keha, mille neli külge näivad olevat erineva kumerusega ja märgatavalt erineva keskmise koostisega. Selle venitatud kuju andis alust arvata, et Eunomia võib olla binaarne objekt. Seda on siiski eitatud. Tegemist on retrogradirotaatoriga, mille pola on suunatud ekliptika koordinaatide (β, λ) = (-65°, 2°) suunas 10° mõõtemääramatusega. See annab aksiaalseks kallutuseks umbes 165°.

Nagu teisedki perekonna tõelised liikmed, koosneb selle pind silikaatidest ja mõnest nikkel-raudast ning on üsna heledat värvi. Eunomia pinnal on avastatud kaltsiumirikkaid pürokseeni ja oliviini ning nikkel-raudmetalli. Spektroskoopilised uuringud viitavad sellele, et Eunomia piirkonnad koosnevad teistmoodi.

Eunomia on kolm korda tähti varjutanud. Tema keskmine opositsioonimagnituud on +8,5, mis on umbes sama suur kui Titani keskmine heledus, ja ta võib periheeli lähedase opositsiooni ajal saavutada +7,9 heleduse.



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3