Asteroidide vöö
Asteroidivöö ehk peavöö on Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel asuv väikeste ja suurte kivide ja tolmu rõngas. Suurim objekt asteroidivööndis on kääbusplaneet Ceres. Kirkwoodi lõhed jagavad asteroidivöö mitmeks rühmaks.
Enamik asteroide tiirleb 2 kuni 3 korda Maa ja Päikese vahelisel kaugusel. Planeedid, mis asuvad "sees" ehk enne asteroidivööd (mis tähendab, et nad on Päikesele lähemal), nimetatakse sisemisteks planeetideks. Planeedid, mis asuvad "väljaspool" ehk pärast asteroidivööd, nimetatakse välisplaneetideks: seega on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss siseplaneedid, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun aga välisplaneedid.
Päritolu
1802. aastal, vahetult pärast 2 Pallase avastamist, pakkus Heinrich Olbers William Herschelile välja, et Ceres ja Pallas on fragmendid palju suuremast planeedist, mis kunagi asus Marsi-Jupiteri piirkonnas ja mille sisemine plahvatus või komeetide kokkupõrge oli toimunud palju miljoneid aastaid varem. See hüpotees on kaotanud populaarsuse. Planeedi hävitamiseks vajalik suur energiakogus ja vööndi väike kogumass (ainult umbes 4% Kuu massist) ei toeta seda hüpoteesi. Samuti on asteroidide vahelisi märkimisväärseid keemilisi erinevusi raske seletada, kui nad pärinevad samalt planeedilt. Tänapäeval nõustub enamik teadlasi sellega, et asteroidid ei ole üldse kunagi moodustanud planeeti.
Üldiselt toimus Päikesesüsteemi teke ja areng, kui tähtedevaheline tolmu- ja gaasipilv langes gravitatsiooni mõjul kokku, moodustades Päikese ja planeetide ning lõpuks ka planeedid. See gravitatsiooniline akkretsioon viis kiviplaneetide ja gaasihiiglaste tekkimiseni.
Asteroidide vööndiks kujuneva piirkonna planeetidele mõjus Jupiteri gravitatsioon liiga tugevalt, et moodustada planeeti. Selle asemel jätkasid nad oma tiirlemist ümber Päikese nagu varemgi, põrkudes aeg-ajalt kokku. Piirkondades, kus kokkupõrgete kiirus oli liiga suur, oli planeetide purunemine sagedasem kui akkretsioon, mis takistas planeedisuuruste kehade tekkimist.
Küsimused ja vastused
K: Mis on asteroidivöö?
V: Asteroidivöö on Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel asuv väikeste ja suurte kivide ja tolmu ring.
K: Mis on suurim objekt asteroidivööndis?
V: Suurim objekt asteroidivööndis on kääbusplaneet Ceres.
K: Kuidas on asteroidivöö eraldatud?
V: Asteroidivöö on Kirkwoodi lõhega jaotatud mitmeks rühmaks.
K: Millisel kaugusel tiirleb enamik asteroide?
V: Enamik asteroide tiirleb 2 kuni 3 korda kaugemal kui Maa ja Päikese vaheline kaugus.
K: Millised on sisemised planeedid?
V: Sisemised planeedid on planeedid, mis on "sees" - või enne - asteroidivööd, mis tähendab, et nad on Päikesele lähemal. Nende planeetide hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.
K: Mis on välimised planeedid?
V: Välised planeedid on planeedid, mis asuvad "väljaspool" ehk pärast asteroidivööd. Nende planeetide hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.
K: Kas Pluutot peetakse sisemise või välimise planeedi hulka?
V: Pluutot ei ole tekstis mainitud, kuid ta on klassifitseeritud kääbusplaneediks ja asub Kuiperi vöös väljaspool Neptuuni orbiiti. Seetõttu peetakse seda välisplaneediks.
