Sir Frederick William Herschel FRS (15. november 1738 - 25. august 1822) oli saksa-brittide astronoom, oma aja suurim vaatlusastronoom. Ta on kõige paremini tuntud Uraani avastamisega 1781. aastal. Ta avastas ka infrapunakiirguse, kaksiktähed ning avaldas olulisi tähtede ja udukogude katalooge. Herschel ehitas palju teleskoope, sealhulgas selle aja suurima teleskoobi maailmas.

Herschel oli nooruses ka muusik. Ta mängis tšellot, oboed, klavessiini ja orelit. Ta kirjutas arvukalt muusikateoseid, sealhulgas 24 sümfooniat ja mitmeid kontserte, samuti mõned kirikumuusika teosed.

Varajane elu ja muusikukarjäär

William Herschel sündis Hannoveri hertsogiriigis (tänapäeva Saksamaa alal). Noorena kolis ta Inglismaale, kus esmalt teenis ja töötas muusikuna — organisti- ja orkestritööd andsid talle sissetuleku ning võimaluse teadusele pühenduda. Bathis töötades hakkas ta vabal ajal huvi tundma optika ja teleskoopide vastu ning hakkas ise peegleid lihvima ja instrumente ehitama.

Astronoomilised avastused ja töömeetodid

Herschel õppis enda peegel- ja toruteleskoopide abil läbi viima süsteemseid "sweep"-vaatlusi: ta liikus öötaevas rida-realt läbi, otsides varem tundmatuid objekte. Sellisest tööviisist ja tähelepanelikest mõõtmistest sündis 1781. aasta suur leid — uus planeet, mis varem oli tähtena märkamata jäänud ja mille Herschel esmalt kirjeldas kui "Georgium Sidus". Hiljem sai sellest rahvusvaheliselt kasutatav nimi Uraan.

1800. aastal teostas Herschel kuulsa katse, milles ta suunas päikesekiirte läbi prisma, mõõtes seejärel temperatuuri läbi nähtava punase ala väljaulatuvas osas. Ta avastas, et punase välja servast väljaspool mõõdetud temperatuur oli kõrgem — see oli esimene avastus nähtamatust soojuskiirgusest, mida nüüd nimetame infrapunakiirguseks.

Teleskoobid ja taevakaardistamine

Herschel valmistas ise mitu suurt peegelteleskoopi, mis olid oma aja tipptehnika. Tema suurim ja kuulsaim oli nn 40-jalga teleskoop (umbes 12-meetrise fookuskaugusega), mis võimaldas tal näha väga nõrku ja kaugeid objekte. Tema tähelepanekud hõlmasid tuhandeid udukogusid ja palju kaksik- ning mitmiküste, mida ta kirjeldas kui võimalikku tõendit selle kohta, et paljud tunduvad udukogud on tegelikult täheparved või galaktilised struktuurid.

Teaduslik mõju ja pärand

Herscheli süsteemsed vaatlusprogrammid ja mahukad katalogid laiendasid tohutult tol ajal tuntud taevakehade nimekirja ning aitasid kujundada arusaama Linnutee ning udukogude struktuurist. Ta oli oma aja juhtiv vaatlusastronoom, kelle meetodid ja tulemused mõjutasid järgnevaid põlvkondi — tema poeg jätkas isa teadustööd ning hiljem on Herscheli nime kanda saanud mitmed astronoomilised objektid ja programmid.

Tänapäeval kannab tema nime ka Euroopa Lõuna- või Euroopa Kosmoseagentuuri kauginurga-infrapunaobservatoorium (Herschel Space Observatory), mis rõhutab tema tähtsat rolli nii optika kui ka infrapuna-uurimuste arengus.

Isiklik elu ja lõpp

Kuigi Herschelist sai üha enam tuntud teadlane, jäi ta elu lõpuni seotud Inglismaaga, kus ta tegutses, vaatas ja ehitas instrumendid. Ta suri 1822. aastal ning jättis maha rikkaliku teadustöö ja mitmejärgulise pärandi, mis on astronoomias endiselt tähtis.