Päikesevalgus

Päikesevalgus on valgus ja energia, mis pärineb päikesest. Kui see energia jõuab maapinnale, nimetatakse seda päikesekiirguseks. See, mida me kogeme päikesevalgusena, on tegelikult päikesekiirgus. See on päikesekiirgus ja - soojus elektromagnetiliste lainete kujul.

Atmosfäär mõjutab saadud päikesekiirguse hulka. Kui päikesekiirgus läbib atmosfääri, neeldub osa sellest atmosfääris (16%). Osa sellest hajub kosmosesse (6%). Osa sellest peegeldub pilvedest (28%). Umbes 47% sellest jõuab maapinnale.

Ilma päikesevalgustuseta ei oleks elu Maal võimalik. Taimed vajavad päikesevalgust fotosünteesi protsessiks. Fotosünteesi käigus kasutavad taimed päikesevalguse energiat, vett ja süsinikdioksiidi, et luua glükoosi (suhkrut). Glükoosi saab taim hiljem kasutada energiaks või loomad söövad taime ja selles sisalduvat glükoosi. Taimed vajavad roheliseks kasvamiseks päikesevalgust. Ilma piisava päikesevalguse, kuid piisava veega taim kasvab väga kiiresti väga kõrgeks, kuid näeb välja kollane ja kuivanud, kuigi puudutamisel on lehed väga niisked.

Päikesekiirgus võib olla inimese tervisele nii hea kui ka halb. Valgusesse sattudes kasutab inimkeha päikesevalguse ultraviolettosa oma D-vitamiini tootmiseks. Ilma päikesekaitseta võib liiga palju ultraviolettkiirgust põhjustada päikesepõletust ja nahavähki. Päikesenurk muudab Maa aastaajad ning päeva ja öö pikkuse erinevaks. Kõrge nurk muudab troopikad kuumaks ja madal nurk arktilised alad külmaks.

Päikese ja selle kiirguse kujutis.

Päikesevalguse intensiivsus Päikesesüsteemi planeetidel

Päikesesüsteemi erinevad kehad saavad erineva intensiivsusega päikesevalgust. Järgneb tabel, milles võrreldakse iga Päikesesüsteemi planeedi poolt vastu võetud valguse hulka:

Planeet	Periheeli - afellioni kaugus (AU)	Päikesekiirguse maksimum ja miinimum (W/m²)	Soodustustemperatuuri muutumine albedo = 1 (°C) korral
Elavhõbe	0.3075 – 0.4667	14,446 – 6,272	94.6
Venus	0.7184 – 0.7282	2,647 – 2,576	2.2
Maa	0.9833 – 1.017	1,413 – 1,321	4.7
Mars	1.382 – 1.666	715 – 492	21.1
Jupiter	4.950 – 5.458	55.8 – 45.9	6.0
Saturn	9.048 – 10.12	16.7 – 13.4	5.0
Uraan	18.38 – 20.08	4.04 – 3.39	2.8
Neptuun	29.77 – 30.44	1.54 – 1.47	0.6

Päikesevalgus Antelope Canyonis, Arizona.

Päikeseenergia kasutamine

Inimesed üle kogu maailma kasutavad päikeseenergiat mitmel erineval viisil nii traditsioonilisel viisil kütmiseks, toiduvalmistamiseks või kuivatamiseks kui ka elektrienergia tootmiseks seal, kus muud energiavarud puuduvad, näiteks kaugetes kohtades Maal või kosmoses. Mõnikord on elektri tootmine päikesevalgusest odavam kui kivisöest või naftast.

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetatakse energiat, mis pärineb päikesest?

V: Energiat, mis tuleb Päikeselt, nimetatakse insolatsiooniks.

K: Kui suur osa päikesekiirgusest jõuab Maa pinnale?

V: Umbes 47% päikesekiirgusest jõuab Maa pinnale.

K: Milleks vajavad taimed päikesevalgust?

V: Taimed vajavad päikesevalgust fotosünteesiks, mis on protsess, mille käigus nad kasutavad päikesevalguse, vee ja süsinikdioksiidi energiat glükoosi (suhkru) loomiseks.

K: Mis juhtub, kui taim ei saa piisavalt päikesevalgust, kuid tal on piisavalt vett?

V: Kui taim ei saa piisavalt päikesevalgust, kuid tal on piisavalt vett, kasvab ta väga kiiresti väga kõrgeks, kuid näeb välja kollane ja kuivanud, kuigi puudutuse korral on lehed väga niisked.

K: Kuidas võib päikesekiirgus olla kasulik inimese tervisele?

V: Päikesekiirgus võib inimese tervisele kasulik olla, sest valguses olles kasutab meie keha päikesevalguse ultraviolettkiirguse osa oma D-vitamiini tootmiseks.

K: Kuidas võib liiga palju ultraviolettkiirgust olla meile kahjulik?

V: Liiga palju ultraviolettvalgust võib põhjustada päikesepõletust ja nahavähki, kui me ei kanna päikesekaitset.

K: Kuidas mõjutab päikesekiirguse nurk Maa aastaaegu ja päeva pikkust?

V: Päikesenurk muudab Maa aastaajad ning päeva ja öö pikkuse erinevaks. Kõrge nurk muudab troopikad kuumaks ja madal nurk arktilised alad külmaks.